Eesti Energia koondab kavandatust vähem

03.09.2019

Eesti Energia omaniku ootus tagada riigile keskmise tarbimise ulatuses juhitavate elektritootmisvõimsuste olemasolu tähendab, et aasta lõpuks koondatakse kokku 324 töökohta. Seda on esialgu planeeritust oluliselt vähem.

Samas loob Eesti Energia varahaldusüksusesse aasta lõpuks juurde 126 uut ametikohta. Nendest kuni 40 saavad täita koondatud töökohtadel töötanud spetsialistid. Kõikide lahkuvate inimeste abistamiseks teeb Eesti Energia aktiivset koostööd Töötukassa ja haridusasutustega. Lahkuvate töötajate abistamiseks loob Eesti Energia fondi, mille mahuks on 2,5 miljonit eurot.

„Augusti keskel väljendas Eesti Energia omanik ootust, et Eestile oleks 2023. aastani tagatud 1000 MW elektritootmisvõimsust. Selle võimsusega suudame tagada, et Eestis on igal ajal piisavalt tootmisvõimekust keskmise elektritarbimise katmiseks. Omaniku selge ootus säilitab töökohti ning muudab sujuvamaks ülemineku efektiivsele elektri, õli ja gaasi koostootmisele. Võtame kasutusele töökorralduse, mis võimaldab meil vajadusel jaamu kiiresti täisvõimsusele koormata,“ sõnas Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter.

„Mul on hea meel, et meie suurenergeetika tuleviku osas on selgus saavutatud. Aasta lõpuks koondatavate töökohtade arv, mida täna töötajatele tutvustasime, on lõplik ning keskendume nüüd töörahu ja töötajate kindlustunde taastamisele,“ kinnitas Sutter.

Enefit Kaevanduste töökohtade arv väheneb 225 võrra, Enefit Energiatootmises 76 võrra ning hooldus- ja remonditöid osutavas Enefit Solutionsis 63 võrra. Samas kuni 40 inimesele, kelle senine töökoht kaob, pakutakse ettevõtte sees uut tööd seoses Enefit Solutionsi hankevõiduga Narva elektrijaamade katelde ja turbiinide hooldus- ning remonditeenust osutamisel. Kokku värbab Enefit Solutions juba käesoleval aastal juurde 126 uut töötajat. Seega kokku puudutab koondamine 324 senist suurenergeetika töötajat.

Kaovad nii oskustööliste, spetsialistide kui ka juhtide töökohad. Otsus vähendada töökohti võimaldab Eesti Energia suurenergeetika ettevõtetel järk-järgult täistööajale üle minna ning hiljemalt novembriks on taas täiskohaga tööl kõik osalisele tööajale suunatud töötajad.

„Oleme lahkuvate inimeste peale mõelnud ja aitame nii palju kui võimalik kaasa, et inimesed hätta ei jääks,“ lausus Sutter. „Jagame lahkuvatele töötajatele koos Töötukassaga infot nii piirkonna vabade töökohtade kui ka ümberõppevõimaluste kohta. Koos Virumaa kolledžiga pakume võimalust ka täiendõppeks,“ selgitas Sutter.

Osa lahkuvatest töötajatest on pensioniealised, kes hakkavad saama riiklikku pensioni. Lahkuvatele kaevanduste ja energiatootmise töötajatele, kel on pensionini jäänud vähem kui 5 aastat, hakkab Eesti Energia maksma ettevõttepensionit summas 365 eurot kuus. Kaevanduste ja energiatootmise töötajatele, kes ei saa riiklikku ega ettevõttepensioni, pakub Eesti Energia ümberõppestipendiumit summas 440 eurot kuus. Inimeste abistamiseks loob Eesti Energia fondi mahus 2,5 miljonit eurot.

Töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk sõnab, et põlevkivitööstusest lahkuvatel inimestel on head võimalused uue rakenduse leidmiseks tööjõuturul. „Töötukassal ja Eesti Energial on ühine eesmärk: toetada koondatavaid inimesi, pakkudes neile ümberõppe võimalusi, et uued väljakutsed ei jääks kauaks ootama,“ sõnas Anneki Teelahk. Tema sõnul on koostöö Eesti Energiaga pidev. „Üheskoos panustame Eesti Energia töötajate koolitamisse ja informeerimisse. See annab töötajatele eelise, et tööturul edukalt konkureerida,“ lisas Teelahk.

Edaspidi loovad uusi töökohti Eesti Energia suurenergeetikaüksustesse vedelkütuste tootmisega seotud arendused. Eesti Energia plaanib käesoleval aastal jõuda uue õlitehase investeerimisotsuseni ning 2021. aastal õlitootjate ühise eelrafineerimistehase investeerimisotsuseni. Mõlemad investeerimisobjektid loovad ehitusperioodil kokku paar tuhat otsest töökohta ning pärast käivitamist sadu uusi töökohti. Samuti aitavad need arendused säilitada tuhandeid töökohti nii kaevandustes kui ka laiemalt Ida-Virumaal.

Kokku annab põlevkivisektor täna otse ja kaudselt tööd rohkem kui 14 000 inimesele. 2018. aastal maksis sektor riigikassasse 122 miljonit eurot. Põlevkivitööstus moodustab riigi SKP-st ligikaudu 4-5%.

Veel loodab Eesti Energia järgmisest aastast Narva elektrijaamades oluliselt kasvatada biomassist elektri ja soojuse tootmist. Selleks loob eelduse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ettevalmistatud elektrituruseaduse eelnõu, mis võimaldab Eesti Energial saada taastuvenergia toetust, kui ettevõtte pakkumine osutub vähempakkumisel edukaks. Eelnõu peaks riigikokku jõudma käesoleval kuul.

Eesti Energia hoiab omaniku ootuse tagamiseks ehk Eesti keskmise elektritarbimise katmiseks lisaks uuele Auvere elektrijaamale ja kahele renoveeritud energiaplokile valmisolekus ka kahte vanemat filtritega varustatud ja kõikidele keskkonnanõuetele vastavat energiaplokki.

Kui 2018. aastal tootsid suurenergeetika üksused 8,7 TWh elektrienergiat, sh 93 GWh taastuvenergiat, siis tänavuse poolaastaga on suurenergeetika tootnud 2,8 TWh elektrienergiat. Samas on kasvanud õli toodang – kui 2018. aastal tootis Eesti Energia esimese kuue kuuga 195 tuhat tonni põlevkiviõli, siis käesoleva aasta esimese kuue kuuga 218,5 tuhat tonni. Kütuseportfelli mitmekesistamiseks on kasutusele võetud ka vanarehvide hake, aidates nii lahendada keskkonnaprobleemi, mida vanarehvid endast kujutavad.