Eesti Energia kontserni 2019.a I kvartali tulemused

30.04.2019

Eesti Energia 2019. aasta I kvartali konsolideeritud müügitulu oli 282,6 miljonit eurot (+23,6% võrreldes möödunud aasta sama perioodiga). Kontserni kulumieelne ärikasum (EBITDA) küündis 83,8 miljoni euroni (+9,1% võrreldes 2018.a I kvartaliga). Kontserni puhaskasum oli 2019. aasta I kvartalis 9,5 miljonit eurot (-76,6% võrreldes möödunud aasta I kvartaliga).

Kontserni finantstulemus

Eesti Energia ärisegmentide müügitulud 2019. aasta I kvartalis valdavalt kasvasid. Peamiseks müügitulude kasvuallikaks oli elektri segment tänu kõrgematele elektrihindadele. Samuti näitas head tulemust ka vedelkütuste segment tänu kasvanud müügimahtudele. Võrguteenuse segment nägi eelmise aasta sama perioodiga võrreldes langust tulenevalt võrguteenuse tariifide langetamisest selle aasta jaanuaris. Kontserni EBITDA kasvas 2019. aasta I kvartalis võrreldes aastatagusega vaatamata asjaolule, et eelmise aasta I kvartalis sai Eesti Energia Auvere elektrijaamaga seoses leppetrahvidena 7,7 miljonit eurot tingituna jaama mitte tähtaegsest üleandmisest. Kõrgem CO2 kvootide hind avaldas mõju EBITDAle, mistõttu EBITDA kasv oli müügitulude kasvust tagasihoidlikum. Puhaskasum langes aasta baasil ka Auvere elektrijaama vastuvõtmise tõttu, mis toimus eelmise aasta teises pooles. Sellest tulenevalt on amortisatsiooni kulud kõrgemad ning Auverega seotud kulusid enam ei kapitaliseerita. Puhaskasumit mõjutas ka kõrgem tulumaksukulu, mis tulenes 2019. aastal väljamakstavate dividendide otsusest selle aasta I kvartalis, kui eelmisel aastal langes dividendiotsus II kvartalisse.

Elektri segment

Eesti Energia kontserni elektrienergia müügitulud kasvasid aastavõrdluses 49% võrra 157 mln euroni. Kontserni keskmine elektri müügihind oli 2019. aasta I kvartalis 56,4 €/MWh (+13,6 €/MWh). Elektri müügikogus vähenes aastavõrdluses 5,6% võrra 2,5 TWh tasemele tulenevalt hulgimüügi koguse langusest. Elektri jaemüügi kogus kasvas, peamiselt Poola turul elektri müügi tõttu. Elektrienergia tootmismaht vähenes 17% võrra 2,2 TWh tasemele tulenevalt kõrgematest CO2 emissioonikuludest, mis mõjutavad otseselt meie põlevkivielektri tootmist. Samuti avaldas mõju Auvere elektrijaama avariiremont. Elektritoodang taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest saavutas rekordilise taseme 552 GWh. Kasvu põhjusteks on Nelja Energia omandamine, mis suurendas meie installeeritud tuuleenergia tootmisvõimsust varasemalt 111 MW tasemeni 398 MW, ning 2019. aasta esimese kvartali soodsad ilmastikuolud.

Elektrienergia EBITDA oli kokku 48,5 mln eurot (+49,4%). Võrreldes 2018. aasta esimese kvartaliga avaldas EBITDA-le positiivset mõju kõrgem elektrienergia turuhind. Negatiivset mõju avaldasid kõrgem CO2 emissioonikulu, püsikulude kasv peamiselt tulenevalt Nelja Energia omandamisest tütarettevõtte Enefit Green poolt ning kasvanud elektrienergia ostukulud.

Eesti Energia võrguteenuse müügitulud olid 62,6 mln eurot (-11,4% aastavõrdluses). Müügitulude languse peamine põhjus on keskmise võrguteenuse tariifi vähendamine 8,4% võrra alates jaanuarist 2019. Võrguteenuse müügimaht vähenes 2,0 TWh tasemele (-2,9% aastavõrdluses). Keskmine võrguteenuse müügihind vähenes 31,3 €/MWh tasemele (-8,8%) tulenevalt võrguteenuse tariifi vähendamisest jaanuaris 2019. Võrguteenuse EBITDA oli kokku 19 mln eurot (-27,1%), tingituna peamiselt madalamast keskmisest müügihinnast tulenevalt tariifi vähendamisest.

Vedelkütuste segment

Kontserni vedelkütuste müügitulud ulatusid 29,5 mln euroni, kasv aastavõrdluses 35,0%. Vedelkütuste segmendi tulemust toetasid nii kõrgemad hinnad kui suuremad kogused, samas osaliselt piirasid kasvu möödunud perioodidel madalama hinnataseme juures sõlmitud tuletisinstrumendid. Eesti Energia keskmine vedelkütuste müügihind oli esimeses kvartalis 329 €/t (+14,1%). Vedelkütuste müügikogus oli 102 tuhat tonni, mis on aastavõrdluses +21,9% kasv. Vedelkütuste EBITDA suurenes 55,6% võrra 13,1 mln euro tasemeni. Nagu ka kõrgemate müügitulude puhul, toetasid EBITDA kasvu kõrgemad turuhinnad ning suuremad müügikogused, samuti avaldas mõju parem töökindlus.

Muud tooted ja teenused

EBITDA kontserni muudest toodetest ja teenustest oli 2019 aasta esimeses kvartalis 3,1 mln eurot. Eelmise aasta samal perioodil oli EBITDA 9,8 mln eurot, mis sisaldas ka 7,7 mln euro ulatuses Auvere elektrijaama ehitusega seotud leppetrahvide tulusid.

Investeeringud

Kontserni investeeringud olid esimesed kvartalis 21,5 mln eurot (-14,1 mln eurot, -39,7% aastavõrdluses). Langus on tingitud peamiselt Auvere elektrijaamaga seotud investeeringute vähenemisest kuna elektrijaam on vastu võetud.

Finantseerimine, krediidireitingud ja dividendid

Eesti Energia likviidsuspositsioon on võrreldes 2018. aasta lõpuga paranenud. Kontserni raha ja raha ekvivalendid olid märtsi lõpu seisuga 141,2 miljonit eurot, mis teeb 79,7 miljonit eurot rohkem võrreldes 2018. aasta lõpuga. Käesoleva aasta esimeses kvartalis viisime läbi refinantseerimistehingud konsolideerimaks eelmise aasta novembris Nelja Energia omandamisega kaasa tulnud võlakohustused Eesti Energia tütarettevõtte Enefit Greeni tasemele. Antud tehingute teostamiseks võttis Enefit Green kasutusele 2018. aasta detsembris sõlmitud pangalaenud SEB ja Swedbankiga kokku summas 260 miljonit eurot. Refinantseerimise tulemusena langes Eesti Energia kontserni keskmine võlakohustuste intressimäär 2,18%-lt 2,03%-le. Eesti Energial on võimalik kasutusse võtta 300 miljoni euro mahus likviidsuslaenulepinguid OP Corporate Bankilt ja SEB’lt. Kontserni netovõlg oli I kvartali lõpu seisuga 981 miljonit eurot.

Eesti Energia netovõla ja EBITDA suhtarv oli märtsi lõpus tasemel 3,4x, olles kooskõlas ettevõtte finantspoliitikas ettenähtud eesmärgiga 3.5x. Eesti Energia krediidireitingud on BBB (väljavaade negatiive) Standard & Poor’silt ja Baa3 (väljavaade stabiilne) Moody’selt.

Eesti Energia ainuaktsionär on kinnitanud 2019.aastaks dividendi summas 57,0 miljonit eurot. Lisaks tuleb tasuda tulumaks summas 14,3 miljonit eurot.

Väljavaade

Prognoosi kohaselt peaks kontserni 2019.aasta müügitulu võrreldes 2018.aastaga kasvama (s.t vähemalt 5% kasv). Ka EBITDAle ja investeeringutele prognoosime 2018.aastaga võrreldes kasvu (s.t vähemalt 5% kasv).

Eesti Energia avaldab 2019. aasta II kvartali aruande 30.juulil 2019.

Eesti Energia teostab tuletistehinguid, et maandada elektri, CO2 kvootide ja õli hinnariski. Kontserni elektri riskimaanduspositsioonid (sh nii finantstehingud kui fikseeritud hinnaga sõlmitud jaekliendilepingud) olid märtsi lõpu seisuga 2019.aasta II-IV kvartaliks 2,5 TWh (keskmise hinnaga 43,0 EUR/MWh) ja 2020.aastaks 0,5 TWh (keskmise hinnaga 38,7 EUR/MWh). Vedelkütuste riskimaanduspositsioonid olid 2019.aasta II-IV kvartaliks 247 tuhat tonni (keskmise hinnaga 273 EUR/tonn) ja 2020. aastaks 281 tuhat tonni (keskmise hinnaga 303 EUR/tonn).

Kontserni CO2 emissioonikvootide positsioon 2019.aastaks oli märtsi lõpu seisuga 10,4 miljonit tonni, keskmise hinnaga 11,4 EUR/tonn. 2020. aastaks on positsioon 0,7 miljonit tonni, mis koosneb peamiselt tasuta saadavatest emissioonikvootidest.

Eesti Energia täielik kvartaliaruanne ja investoresitlus on kättesaadavad veebilehel.

Rasmus Noormägi
Investorsuhete ja Treasury juht
Eesti Energia AS
Tel +372 465 2885
rasmus.noormagi@energia.ee