Eesti Energia kontserni 2018. aasta auditeeritud tulemused

28.02.2019

Eesti Energia kontserni konsolideeritud müügitulu oli 2018.aastal 875,3 miljonit eurot (+16,1% võrreldes 2017.aastaga). Kontserni kulumieelne puhaskasum (EBITDA) oli 283,2 miljonit eurot (+7,2% võrreldes 2017.aastaga). Kontserni puhaskasum oli 2018.aastal 106,2 miljonit eurot (+5,4% võrreldes 2017.aastaga).

Kontserni finantstulemus

Eesti Energia müügitulusid ja EBITDAd toetasid elektri ja vedelkütuste segmentide tugevad tulemused, mis põhinesid omakorda kasvavatel elektri ja naftahindadel. Võrguteenuse segmendi tulemust mõjutasid 2017.aasta teises pooles toimunud tariifikärped. Kontserni EBITDA kasv oli võrreldes müügitulude kasvuga mõõdukam – kasumit mõjutasid kõrgem CO2 heitmekvootide hind ja kontsernile GE poolt Auvere elektrijaamaga seoses makstud leppetrahvide lõppemine nüüd, kus jaam on valmis.

Elektri segment

Eesti Energia müügitulu elektrienergia müügist kasvas 2018.aastal 24,6% võrra 437,1 miljoni euroni. Kontserni keskmine elektri müügihind ilma tuletistehingute mõjuta oli 2018.aastal 47,4 EUR/MWh (+25,3%). Nord Pool Eesti hinnapiirkonna keskmine elektrihind tõusis tasemele 47,1 EUR/MWh (+41,7% aasta võrdluses), nii et elektriturud oli kontsernile 2018.aastal kindlasti soodsad. Eesti Energia elektri müügi- ja tootmismahtu mõjutasid aga kõrgemad CO2 heitmekvootide hinnad, ulatuslikumad remondid elektrijaamades ja mõne piiratud töötundidega tootmisüksuse hooajaline konserveerimine. Kontserni elektri tootmismaht oli 2018.aastal 9,1 TWh (-6,2% aasta baasil). Elektri müügimaht oli 9,2 TWh (-1,2% võrreldes 2017.aastaga).

Elektri segmendi aastane EBITDA kasvas 131,2 miljoni euroni (+33,9% võrreldes 2017.aastaga). EBITDA kasvu tõukasid tagant paranevad marginaalid, kuna kõrgem elektrihind oli piisav, et tasa teha kõrgem CO2 heitmekvootide kulu.

Võrguteenuse segment

Eesti Energia müügitulud võrguteenuse segmendist ulatusid 2018.aastal 240,6 miljoni euroni (-2,7% aasta baasil). Võrguteenuse müügimaht oli 6,9 TWh (+2,8%). Võrguteenuse keskmine hind kahanes 2018.aastal 34,6 EUR/MWh-ni (-5,4% võrreldes 2017.aastaga) tulenevalt võrgutariifi langetamisest 2017.aasta teises pooles. Võrguteenuse segmendi EBITDA oli 99,6 miljonit eurot (-6,8%).

Vedelkütuste segment

Kontserni müügitulud vedelkütuste müügist olid 113,1 miljonit eurot (+31,4% aasta võrdluses). Vedelkütuste segmendi tulemust toetasid kõrgemad naftahinnad, kuigi riskimaanduspositsioonid, mis olid sõlmitud realiseerunud turuhindadest madalamatel hinnatasemetel, vähendasid kõrgema turuhinna mõju. Eesti Energia keskmine vedelkütuste müügihind oli 2018.aastal tuletistehingute mõju arvestamata 330 EUR/tonnist (+26,6% aasta baasil). Vedelkütuste segmenti mõjutasid soodsalt ka suuremad tootmis- ja müügimahud. Kontserni aastane vedelkütuste toodang 411 tuhat tonni oli rekordiliselt kõrge tase. Vedelkütuste müügimaht ulatus 393 tuhande tonnini (+6,1% võrreldes 2017.aastaga). Vedelkütuste segmendi EBITDA tõusis 43,6 miljoni euroni (+82,4% aasta võrdluses), peamiselt tulenevalt kõrgematest naftahindadest, aga ka kõrgemast müügimahust.

Muud tooted ja teenused

Kontserni muude toodete ja teenuste EBITDA moodustas 2018.aastal 8,7 miljonit eurot võrreldes 35,3 miljoni euroga 2017.aastal. Langus oli peamiselt seotud oluliselt väiksemate GE käest saadud leppetrahvidega 2018.aastal ning samuti 2017.aastal kajastatud Jordaania projekti osaluse müügist saadud positiivse mõjuga.

Investeeringud

Kontsern investeeringud olid 2018.aastal 215,1 miljonit eurot (+49,3% võrreldes 2017.aastaga). Investeeringud jaotusvõrku (81,6 miljonit eurot) moodustasid jätkuvalt suurima osa investeeringute kogumahust. 2018.aastal võeti arvele ka Auvere elektrijaama viimased investeeringud ning need olid 33,9 miljonit eurot.

2018.aasta novembris viis kontsern lõpule ka taastuvenergia ettevõtte Nelja Energia omandamise.

Finantseerimine, krediidireitingud ja dividendid

Kontserni likviidsuspositsioon oli 2018.aasta lõpu seisuga peale võlakohustuste tagasimakseid ja Nelja Energia omandamist jätkuvalt tugev. Kontserni raha ja raha ekvivalentide saldo oli aasta lõpu seisuga 61,5 miljonit eurot. Lisaks oli kontsernil võimalik kasutusse võtta ka regionaalsete pankadega sõlmitud likviidsuslaenulepinguid mahus 220 miljonit eurot. Kontserni 100% tütarettevõtjal Enefit Greenil oli täiendavalt aasta lõpu seisuga sõlmitud 260 miljoni euro mahus välja võtmata laenulepinguid, mille eesmärk on omandatud ettevõtte võla refinantseerimine.

Eesti Energia netovõlg / EBITDA suhtarv oli 2018.aasta lõpu seisuga 3,7x, ületades veidi kontserni 3,5x finantspoliitika piirväärtust. Kontsern on paika pannud sammud, et jõuda tagasi finantspoliitika piiresse. Eesti Energia krediidireitingud on BBB (väljavaade negatiivne) Standard & Poor’silt ja Baa3 (väljavaade stabiilne) Moody’selt.

Väljavaade

Prognoosi kohaselt peaks Eesti Energia 2019.aasta müügitulu ja investeeringud võrreldes 2018.aastaga kasvama (s.t vähemalt 5% kasv). EBITDA prognoos on stabiilne võrreldes 2018.aasta tasemega. Eesti Energia maksab 2019.aastal eelduslikult dividende 57 miljonit eurot, millele lisandub tulumaks 14,3 miljonit eurot.

Eesti Energia teostab tuletistehinguid, et maandada elektri, CO2 kvootide ja õli hinnariski. Kontserni elektri riskimaanduspositsioonid (sh nii finantstehingud kui fikseeritud hinnaga sõlmitud jaekliendilepingud) olid detsembri lõpu seisuga 2019.aastaks 4,4 TWh (keskmise hinnaga 44,8 EUR/MWh) ja 2020.aastaks 0,5 TWh (keskmise hinnaga 34,7 EUR/MWh). Vedelkütuste riskimaanduspositsioonid olid 2019.aastaks 324 tuhat tonni (keskmise hinnaga 273 EUR/tonn) ja 2020.aastaks 172 tuhat tonni (keskmise hinnaga 298 EUR/tonn).

Kontserni CO2 emissioonikvootide positsioon 2019.aastaks oli detsembri lõpu seisuga 9,8 miljonit tonni, keskmise hinnaga 12,2 EUR/tonn. 2020.aastaks on positsioon 0,2 miljonit tonni, koosnedes peamiselt tasuta kvootidest.

Aastaaruanne ja investoresitlus on kättesaadavad veebilehel.

Täiendavad investormaterjalid on kättesaadavad veebilehel.

Kadri Haldre
Investorsuhete ja Treasury juht
Tel +372 465 2887
kadri.haldre@energia.ee