BLOGI: Mitmekülgne energiapartner aitab nii energiasäästu kui ka ohutusega

07.12.2018

Energiavaldkond on enamus inimestele võõras ning segadusttekitav, mistõttu hindavad paljud kliendid head partnerit, kes võtaks mõtlemise ning vajalike tööde teostamise enda peale. Mitmekülgne energiapartner ei müü ainult elektrit ega gaasi, vaid pakub ka erinevaid teenuseid, mis on ärikliendile energiavaldkonnas olulised: alates elektrisüsteemi kontrollimisest ja uuendamisest, vajalike elektritööde tegemisest kuni energiasäästlike lahenduste pakkumiseni.

Eesti Energia uute teenuste juht Andrus Alas on energiavaldkonnas töötanud juba üle 15 aasta ning selle aja jooksul puutunud elektriga kokku mitmete erinevate külgede alt. Pikaaegsele kogemusele tuginedes kinnitab ta, et inimesed kipuvad alahindama elektriga seotud ohte: „Üheks suurimaks veaks, mida ettevõtjad kipuvad tegema, on pealiskaudne suhtumine elektrisüsteemi hooldamisse. Elektrisüsteemid ei ole igavesed. Neil on omadus ajas väsida, mistõttu tuleb neid kontrollida, katsetada ja analüüsida ning vajadusel puhastada, pingutada või uuendada. Kõiki elektriõnnetusi on võimalik ära hoida,“ rõhutab Alas.

Paljudele ettevõtetele ja asutustele on jäänud tähelepanuta seadusepügal, et kui hoone elektrisüsteemi peakaitse ületab 100 amprit, on kohustuslik sõlmida kirjalik leping käidukorraldajaga, kelle ülesanne on elektrisüsteemil silma peal hoida. Käiduteenuse peamine eesmärk on tagada elektrisüsteemi ohutu kasutamine ja tõrgeteta toimimine. Selleks peab elektrisüsteemi eest vastutav isik ehk käidukorraldaja analüüsima, milliseid tegevusi on vaja süsteemis teha ja kuidas süsteemi kasutamist korraldada, et süsteem ohutu oleks.

„Käiduteenus ei ole oma olemuselt väga keeruline. Kuigi see teenus on seaduste, aktide ja standarditega väga hästi reguleeritud, näeme me väga tihti olukordi, kus klient ei tea, mida teenuselt oodata ja käidukorraldaja ei täida samas ka talle pandud kohustusi. Seetõttu on eriti oluline valida partner, keda saab kindlalt usaldada, et tööd ei oleks tehtud poolikult,“ märgib Alas.

Kui käiduteenus on mõeldud elektrisüsteemi pidevaks korrashoiuks, siis seadus nõuab elektripaigaldise omanikult ka elektripaigaldise auditi läbiviimist. „Elektritöid teostades puutume oma meeskonnaga alatasa kokku klientidega, kellele tuleb auditi olemust põhjalikult selgitada, sest paraku levivad selles osas mitmed valed arusaamad. Enamasti peetakse auditit tüütuks bürokraatiailminguks või riigi poolt välja mõeldud viisiks elektrisüsteemi omanikelt raha kogumiseks. Tegelikult on aga elektrisüsteemi audit vajalik ainult elektrisüsteemi omanikele endile, nii iseenda kui ka oma ettevõtte vara ohutuse tagamiseks. Umbes nagu auto tehnoülevaatus on peamiselt mõeldud autoomaniku enda riskide minimeerimiseks,“ selgitab Alas.

Uued energialahendused toovad rahalise säästu

Eesti Energia pakub oma klientidele lisaks professionaalsetele elektritöödele, mille hulka kuuluvad käiduteenus ning elektripaigaldise audit, ka mitmeid uusi energiatooteid ja -teenuseid, millest mitmed võivad tuua märkimisväärset rahalist säästu või muud lisaväärtust. Näiteks on päikeseelektri turul olnud korralik buumiaasta – tänavu paigaldatakse Eestis prognoosi kohaselt umbes kaks korda rohkem päikesepaneele, kui seni üldse varem kokku paigaldatud on ja ka Eesti Energia on andnud sellesse oma panuse – aasta jooksul on sõlmitud päikeseelektri lepingud 18 kliendiga, kellele ehitatavate päikseseparkide summaarne võimsus kokku on 5 MW.

„Meie äriklientide hulgas on kõige populaarsem täisteenus Päikeseelekter Pluss, mis võimaldab ettevõtjal muretult oma põhiärile keskenduda ning päikeseelektri tootmisega seonduv Eesti Energia hooleks jätta. Meie paigaldame paneelid tasuta kliendi vabale pinnale ning hoolitseme ka päikeseelektri tootmise ja sellega seonduva eest. Kliendil puudub investeeringuvajadus ning tasuda tuleb jooksvalt vaid toodetava elektri eest kokkulepitud hinna alusel. Alates 2019. aastast muutuvad regulatsioonid, mistõttu pakutava teenuse sisu muutub, kuid me pingutame selle nimel, et leiaksime siiski klientidele sobivad lahendused ka tulevikus,“ selgitab Alas.

Kui päikesepaneelide rajamiseks otseselt ruumi või vajadust pole, pakub Eesti Energia ka valgusteenust, mis võimaldab kliendil vahetada ajale jalgu jäänud ning energiakulukad valgusallikad säästlikumate vastu, sealhulgas tegemata ise ühtegi investeeringut. Valgusteenuse sihtgrupiks on ärikliendid, kes kasutavad valgustust võimalikult palju kogu ööpäevast, näiteks tööstus-, lao-, logistikahooned, parkimismajad, kaubanduskeskused jne.

„Sõltuvalt ehitise tüübist võivad valgustusega seotud kulud moodustada märkimisväärse osa igakuisest elektriarvest ning valides kaasaegsed valguslahendused, saab klient kohese elektrikulude kokkuhoiu. Kogu vahetuse kulu koos uute valgusallikate maksumusega ja vanade utiliseerimisega teeb Eesti Energia ning kliendi kanda jääb vaid igakuine teenustasu kokkulepitud lepinguperioodi vältel. Pärast lepinguperioodi lõppu kuuluvad paigaldatud valgusallikad kliendile,“ märgib Alas.

Alas kinnitab, et kõiki teenuseid ning projekte planeeritakse kliendiga koos, et pakutav lahendus vastaks võimalikult täpselt konkreetse ettevõtte vajadustele: „Igale projektile eelneb põhjalik analüüs, mis lähtub spetsiifilistest vajadusest ning olukordadest. Vaid nii saame anda oma panuse, et energiatarbimine oleks veelgi säästlikum, lihtsam ja ohutum.“

Müüt: Eestis pole päikesepaneelide jaoks piisavalt päikest

„Kuigi päikesepaneelide paigaldamine on Eestis hoogu kogumas, käib sellega paraku endiselt kaasas palju müüte. Vastupidiselt levinud arvamusele on Eestis aastane päikesekiirguse energiahulk umbes sama suur kui Saksamaal, samas on tänu jahedamale temperatuurile Eestis paneelide tootlikkus veidi kõrgem. Päikeseelekter on loodussäästlik ning kuna pikemas plaanis ennustatakse võrgust tuleva elektri hinna kasvu, pole tänase, pisut kallima päikeseelektri hinna juures mõtet investeeringu võimalust automaatselt kõrvale heita,“ kinnitab Andrus Alas.

Lugu ilmus esmakordselt Äripäeva aastaväljaandes Koostööpartner 2019