BLOGI: Korgid löövad pidevalt välja ja voolav vesi annab särtsu? 4 elektriohtu, mis vajavad kindlasti elektriku sekkumist

23.11.2018

Populaarses pereblogis „A Mida Henry Teeb?“ kutsus blogija Henry Jakobson üles jutustama elektriga seotud ootamatuid juhtumeid ning probleeme. Selgitame, millised on levinumad elektriohud, mida märgates tasuks esimesel võimalusel elektriku poole pöörduda.

Korgid löövad pidevalt läbi ja pistikud sulavad

Kui elektrijuhtmestik on vana, kuid soov on ikkagi kasutada kaasaegseid võimsaid elektriseadmeid, kiputakse probleemi nägema vaid kaitseseadmes, nagu näiteks elektrikilbis asuvad kaitsekorgid, mis suurema koormuse korral välja löövad. Naabrist haltuuramees võib küll 10-amprise kaitsekorgi vahetada 16 ampri vastu ja esmapilgul võibki see probleemid lahendada, kuid elekter on kaval ning probleemid võivad avalduda hoopis teises kohas, kust seda oodata ei oska. Kui kaitseseade rakendub, ei ole enamasti probleem mitte liiga väikses kaitseseadmes, vaid pigem selles, et juhtmestik pole ette nähtud soovitud võimsuse läbilaskmiseks. Sellises olukorras kaitseseadme vahetamine suurema läbilaskevooluga seadme vastu võib tekitada olukorra, kus suure voolu korral hakkab juhe kuumenema. Mida suurem on vool, seda suurem on kuumenemine ning kui juhtmel on mõnes lõigus halb kontakt või kerge vigastus, võib tulemuseks olla kehvemal juhul tulekahju.

NB! Normaalselt toimiv elektrisüsteem (juhtmed, pistikupesad, lülitid jms) ei tee häält, ei erita suitsu ega ebameeldivat haisu. Kui midagi sellist peaks siiski toimuma, katsuge koheselt lülitada välja kõik võimsamad elektriseadmed ning võimalusel ka probleeme tekitanud toiteahel elektrikilbist. Vajadusel küsige selleks abi. Kui te ei ole oma teadmistes elektrikilbi osas päris kindlad ning kelleltki abi küsida ei ole, siis helistage 112 ja kustuge Päästeamet.

Saad elektrilöögi pliidilt, vannilt, radiaatorilt või kraanikausi küljest

Tõenäoliselt on probleem maanduses. Eesti on täis aastakümnete eest ehitatud hooneid, kus juba ehituse käigus maandust eraldi ei ehitatud ning levinud kombe kohaselt ühendati seadmete (nt elektripliitide, pesumasinate jm) korpused hoonete veetorustiku külge. Ehitamise hetkel ja arvatavasti ka hiljem toimiski maandus suurepäraselt, kuni ühel hetkel veetorustik amortiseerus ning see vahetati kas osaliselt või täielikult välja plasttorude vastu. Selle tulemusena vana maanduslahendus katkes. Kogu hoone maanduse katkemiseks piisab teinekord ainuüksi uue veesõlme paigaldusest või metalltorustiku osalisest asendamisest plasttorudega.

Ohtlikumaks teeb olukorra see, et näiteks kortermajas torudesse lekkiva voolu põhjustanud elektriseadme omanik ei pruugi asjast ise midagi teada, sest maja torustikus uitav vool maandub reeglina mõne teise korteri kaudu. Tegelikult on aga asi tõsine ja olukorra lahendamiseks tuleb analüüsida kogu hoonet tervikuna. Maandussüsteemide ülevaatus ja ehitus tuleb jätta kindlasti asjatundjate hooleks.

Valgustus vilgub ja elektriseadmed annavad otsad

Probleem võib olla pinge kõikumisega. Elektroonikaseadmed vajavad töötamiseks kvaliteetset toitepinget vahemikus 220–230 volti. Kui elektrisüsteemis on olnud rike, võib juhtmestikus hakata pinge kõikuma ning selle tulemusel rikki minna suur hulk elektroonikaseadmeid. Igal juhul tuleks edasiste kahjustuste vältimiseks välja lülitada vool ning appi kutsuda pädev elektrik, kes teeb pinge kvaliteedi analüüsi ning suudab leida probleemidele lahenduse.

Logisevad pistikupesad ning lahtised juhtmed

Katmata seinakontaktid kujutavad endast ohtu ennekõike lastele, kuid pole turvalised ka täiskasvanutele. Pimedas toas lülitit otsides ja seina kombates võidakse kogemata torgata näpp pistikupessa ning saada tugev elektrilöök.

Veel riskantsemad on seinast välja turritavad juhtmed, mis pole ühendatud pistikupesa või lülitiga. Nende otsad tuleb kindlasti isoleerida ja katta ühtlasi seinas olev avaus.

Ohtlikud on veel logisevad pesad ja lülitid, mis ei ole seina küljes korralikult kinni. Kui pesa või lülitit kasutatakse, liigub ka elektrijuhe ning võib saada viga või tulla ühendusest lahti. Lüliteid ja pesi tuleb regulaarselt kontrollida ja need vajaduse korral uute vastu välja vahetada.

Ärge tehke keerulisemaid elektritöid ise, vaid kasutage selleks majandustegevuse registris registreeritud elektritöö ettevõtjaid. Kui teete ise lihtsaid elektritöid, mida võib teha igaüks, näiteks pirni või sulavkaitsme vahetamine, lülitage enne tööde alustamist elekter välja ja veenduge, et teate, mida teete.

Loe veel: Ohutus ennekõike – milliseid elektritöid tuleb tellida spetsialistilt?