Eesti Energia teenis kolme kuuga 41 miljonit eurot puhaskasumit

27.04.2018

Energiaettevõtte 2018. aasta esimese kvartali käive kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrrelduna 6%, ulatudes 229 miljoni euroni. Kulumieelne ärikasum ehk EBITDA oli 77 miljonit eurot, jäädes aastavõrdluses ilma ühekordsete tehingute mõjudeta samale tasemele.

Eesti Energia finantsdirektor Andri Avila ütles, et käesoleva aasta esimest kolme kuud iseloomustasid kasvanud elektri ja õli turuhinnad ning samuti tõusnud CO2 heitmekvoodi hind. „Esimese kvartali keskmiseks elektri turuhinnaks kujunes Eestis 41,9 eurot megavatt-tunni kohta, viimati oli ühe kvartali keskmine elektrihind nii kõrgel tasemel 2014. aastal. On märkimisväärne, et Eestis oli kvartali keskmine elektri turuhind odavam, kui Soomes. Põlevkiviõliga kõige sarnasema maailmaturul laialdaselt kaubeldava vedelkütuse – kütteõli – turuhind kasvas aasta võrdluses 6%. Hinnahüppe tegi aga CO2 heitmekvoot, mis võrrelduna 2017. aasta esimese kvartaliga maksis lõppenud kvartalis keskmiselt ligi kaks korda rohkem ehk ligi 10 eurot tonnist,“ kirjeldas Avila 2018. aasta esimese kvartali tegevuskeskkonda.

„Eesti Energia suurenergeetika püsis vaatamata väga olulisele CO2 hinna kallinemisele väga hästi konkurentsis ning töötas täisvõimustel. Näiteks märtsikuus kasutasid meie õlitehased ja elektrijaamad üle 1,7 mln tonni põlevkivi. Viimati oli põlevkivi kasutus nii suur 2010. aastal,“ sõnas Avila.

Eesti Energia elektritoodang küündis 2,7 teravatt-tunnini, näidates aastavõrdluses siiski väikest vähenemist ehk 3%. Elektritootmise mõningane vähenemine tulenes Narva elektrijaamade suurematest hooldustöödest ja kallimast CO2 hinnast, mis tõstab põlevkivist elektritootmise omahinda. Kokku toodeti Eestis 2018. aasta esimese kolme kuuga 3 TWh elektrit.

„Hea meel on tõdeda, et Eesti on endiselt elektrit eksportiv riik. Esimese kvartaliga eksporditi naaberriikidesse ligi 600 gigavatt-tundi elektrit, mis arvestades kvartali keskmist elektri turuhinda toob riigile eksporditulu 25 miljonit eurot. Ka Läti suutis esimeses kvartalis kodumaise tootmisega tarbimise katta, kuid näiteks Leedu, Poola ja Soome on endiselt üsna tõsises elektridefitsiidis,“ lausus Avila. Tema sõnul ei pruugi ka Eesti peagi enam elektrit eksportiv riik olla, kuna lähiaastatel tuleb Narva elektrijaamades osa tootmisvõimsusi sulgeda.

„Regionaalsel Põhjamaade ja Baltikumi elektriturul on väga oluline, et oleks olemas kriitiline hulk juhitavaid elektritootmisvõimsusi, sest võrku järjest enam lisanduvad taastuvenergial põhinevad tootmisseadmed muudavad elektrituru senisest veelgi muutlikumaks ning ei suuda igal hetkel vajalikku toodangut tagada. Ka lõppenud talvel nägime päevi, kus elekter maksis mõnel tunnil üle 250 euro megavati eest. Tõsisemate talvede ja näiteks mõne riikidevahelise ülekandekaabli rikke korral võivad hinnad tulevikus kasvada aga veel kõrgemaks,“ rääkis Avila.

Põlevkiviõli tootis Eesti Energia kvartaliga 104,5 tuhat tonni, mis aastavõrdluses tähendab 3% kasvu. Märtsikuus saavutas Eesti Energia ka kuise tootmisrekordi, tootes üle 42 tuhande tonni õli. Õli toodangut aitas kasvatada õlitehaste parem töökindlus eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ja kõrgem turuhind.

Eesti Energia investeeris 2018. aasta esimese kvartaliga 36 mln eurot ehk 37% rohkem kui aasta eest. Elektri jaotusvõrku tehtud investeeringud ulatusid 13 mln euroni. Tänu aastatepikkustele suuremahulistele investeeringutele on elektri jaotusvõrk tänaseks 65% ulatuses ilmastikukindel. Elektrilevi eesmärk on, et aastaks 2025 oleks 75% elektrivõrgust ilmastikukindel.

Andri Avila sõnul toimus arenguid ka Auvere elektrijaamas. „Aasta alguses viidi elektrijaamas läbi olulisi katsetusi, nagu näiteks kestvuskatsetus ja garantiikatsetus ning need katsed võib üldjoontes kordaläinuks lugeda. Pärast igal suvel toimuvat korralist hooldust on plaanis teha elektrijaama lühiskatse, mille õnnestumisel saame jaama General Electricult vastu võtta,“ selgitas Avila.

Märtsis alustas Eesti Energia elektri müüki Soome koduklientidele, kus ettevõte loodab Eestis juba mõnda aega hästi toimivaid digitaalseid teenuskanaleid ka Soome klientidele pakkuda.

Kommenteerides tulevikuväljavaateid, ütles Avila, et prognoosid näitavad nii elektri kui ka õli turuhinnale varasemaga võrreldes mõningast tõusu. „Kuid ilmselt kasvab ka CO2 hind ning seetõttu on energiatootja vaatest endiselt oluline efektiivne ja paindlik tegutsemine,“ rõhutas Eesti Energia finantsdirektor.

Kaarel Kuusk
meediasuhete juht
Tel: 528 5049
kaarel.kuusk@energia.ee