Eesti Energia kontserni 2017. aasta auditeeritud tulemused

27.02.2018

Eesti Energia kontserni konsolideeritud müügitulu oli 2017.aastal 753,9 miljonit eurot (+1,6% võrreldes 2016.aastaga). Kontserni kulumieelne puhaskasum (EBITDA) oli 264,2 miljonit eurot -19,3% võrreldes 2016.aastaga). Kontserni EBITDA langus aastases võrdluses tuleneb peamiselt erinevatest ühekordsetest tehingutest. Kontserni puhaskasum 2017.aastal 100,8 miljonit eurot (võrreldes 171,0 miljoni euroga 2016.aastal).

Majandustulemused

Eesti Energia elektrienergia müügitulud kahanesid 2017.aastal 0,6% võrra 350,8 miljoni euroni. Elektrienergia keskmine müügihind (sh riskimaanduspositsioonide mõju) kahanes 3,4% võrra 39,0 EUR/MWh-ni, kuid langust tasakaalustasid suuremad elektrienergia müügimahud, mis ulatusid 9,4 TWh-ni (+4,6% võrreldes aastatagusega). Kontsern müüs 2017.aastal elektrienergiat jaeturule 6,2 TWh (+0,1%) ning hulgiturule 3,2 TWh (+14,5%). Uus Auvere elektrijaam tootis möödunud aastal 1,4 TWh elektrit, millest 0,8 TWh kapitaliseeriti ja 0,4 TWh kajastati müügimahu ja müügitulude osana. Osaline Auvere elektrijaamaga seonduvate müügitulude ja kulude kapitaliseerimine jätkub seni, kuni jaam võetakse ehitaja GE käest lõplikult vastu. Kontserni jaemüügi turuosa Balti riikides oli 26% ning see pole muutunud võrreldes 2016.aastaga.

Eesti Energia EBITDA elektrienergia segmendist kahanes võrreldes 2016.aastaga 16,8% võrra 98,0 miljoni euro tasemeni. Elektri segmendi kasumlikkust toetasid suuremad müügimahud ja madalamad muutuvkulud, kuid negatiivset mõju avaldasid väiksem keskmine müügihind ning kõrgemad püsikulud. Lisaks teenis 2016.aastal kontsern olulises summas tulusid tuletistehingutest, mille tulemit kajastatakse läbi kasumiaruande, kuid sellised tulud olid 2017.aastal väiksemad.

Kontserni müügitulud võrguteenusest ulatusid 2017.aastal 247,4 miljoni euroni (-2,1% aasta võrdluses). 2017.aastal langetati võrguteenuse tariife, mis viis võrguteenuse keskmise müügihinna 4,2% vähenemisele. Võrguteenuse müügimaht kasvas 2,1% võrra 6,8 TWh-ni, mis pehmendas madalama keskmise müügihinna mõju segmendi müügituludele. Madalamad tariifid mõjutasid ka võrguteenuse segmendi EBITDA-d, mis oli 107,0 miljonit eurot (-5,0%).

Vedelkütuste segmendi müügitulud kasvasid tulenevalt 2016.aastaga võrreldes soodsamast turuolukorrast 86,1 miljoni euroni (+28,5%). Kontserni vedelkütuste toodang ja müügimaht moodustas vastavalt 395 tuhat tonni (+24,4% aastases võrdluses) ja 370 tuhat tonni (+22,6% aastases võrdluses). Kontserni vedelkütuste keskmine müügihind (sh riskimaanduspositsioonide mõju) kasvas 4,8% võrra 233 euroni tonni kohta. Kontserni keskmise müügihinna kasvu pidurdasid võrreldes kütteõli turuhinna üldise kasvuga riskimaandustehingute positsioonid, mis olid sõlmitud mõnevõrra madalamal hinnatasemel.

Eesti Energia EBITDA vedelkütuste segmendist ulatus 2017.aastal 23,9 miljoni euroni (võrreldes 9,6 miljoni euroga 2016.aastal). Tulemust toetasid kasumimarginaalide paranemine ning kõrgemad müügimahud. Sõlmitud riskimaanduspositsioonid mõnevõrra vähendasid positiivsete turuhinna liikumiste mõju.

Kontserni ülejäänud toodete ja teenuste müügitulu moodustas 69,6 miljonit eurot (-5,3% aastases võrdluses). Selle segmendi EBITDA oli 35,3 miljonit eurot (võrreldes 87,3 miljoni euroga 2016.aastal). Segmendi EBITDA’d mõjutasid nii 2016. kui ka 2017.aastal mitmed ühekordse mõjuga tehingud. Leppetrahvid, mida GE maksab Eesti Energiale seoses Auvere elektrijaamaga, olid 2017. ja 2016.aastal vastavalt 30,9 miljonit eurot ja 68,6 miljonit eurot. Ressursitasude tagasiulatuvast langusest tulenev positiivne efekt mõjutas 2016.aasta tulemust summas 14,2 miljonit eurot ning Jordaania elektriprojekti osaluse vähendamine 2017.aasta tulemust summas 9,2 miljonit eurot.

Investeeringud

Kontserni investeeringud olid 2017.aastal 144 miljonit eurot (+2,4%). Enamus investeeringuid (74,6 miljonit eurot, -16%) läks jaotusvõrgu uuendamiseks. Muud baasinvesteeringud kasvasid 28,5 miljoni euroni (+32%). Auvere elektrijaama osas peab GE veel lõpule viima testid, mis on vajalikud selleks, et Eesti Energia saaks elektrijaama vastu võtta. Praeguse prognoosi järgi antakse elektrijaama opereerimine Eesti Energiale üle 2018.aasta 2.kvartalis.

Finantseerimine, krediidireitingud ja dividendid

Kontserni raha ja raha ekvivalentide saldo oli 2017.aasta lõpu seisuga 298,7 miljonit eurot (võrreldes 223,3 miljoni euroga 2016.aasta lõpu seisuga). Lisaks oli kontsernil saadaval 150 miljoni euro mahus likviidsuslaenu lepinguid (tähtajaga juulis 2020).

Kontserni netovõla maht oli 2017.aasta lõpu seisuga 582,4 miljonit eurot, mis on 134,2 miljoni euro võrra vähem kui 2016.aasta lõpus. Eesti Energia netovõlg / EBITDA suhtarv oli 2017.aasta lõpu seisuga 2,2 (sama tase kui 2016.aasta lõpus).

Eesti Energia krediidireitingud on BBB (negatiivse väljavaatega) Standard & Poor’silt ja Baa3 (stabiilse väljavaatega) Moody’selt.

Tänase prognoosi kohaselt maksab Eesti Energia 2017.aastal dividende summas 15,8 miljonit eurot, kuid lõpliku summa peab ainuaktsionär veel kinnitama.

Väljavaade

Prognoosime, et 2018.aastal Eesti Energia müügitulu ja investeeringute maht kasvavad ning EBITDA kahaneb võrreldes 2017.aastaga. Kui 2017.aasta EBITDA’st maha arvata Auvere elektrijaama leppetrahvi summa (30,9 miljonit eurot) ning Jordaania elektriprojektis osaluse vähendamise mõju (9,2 miljonit eurot), jääb 2018.aasta prognoositav EBITDA 2017.aastaga sarnasele tasemele.

Eesti Energia 2018.aasta 1.kvartali tulemused avalikustatakse 27.aprillil 2018.aastal.

Eesti Energia teostab tuletistehinguid, et maandada elektri, CO2 kvootide ja õli hinnariski. Kontserni elektri riskimaanduspositsioonid (sh nii finantstehingud kui fikseeritud hinnaga sõlmitud jaekliendilepingud) olid 2017.aasta lõpu seisuga 2018.aastaks 4,1 TWh (keskmise hinnaga 34,5 EUR/MWh) ja 2019.aastaks 0,9 TWh (keskmise hinnaga 33,0 EUR/MWh). Vedelkütuste riskimaanduspositsioonid olid 2018.aastaks 297 tuhat tonni (keskmise hinnaga 256 EUR/tonn) ja 2019.aastaks 143 tuhat tonni (keskmise hinnaga 261 EUR/tonn).

Kontserni CO2 emissioonikvootide positsioon 2018.aastaks oli 6,2 miljonit tonni, keskmise hinnaga 3,9 EUR/tonn (sealhulgas sõlmitud tulevikutehingud, investeerimistoetusena tasuta saadavad kvoodid ja varasematest perioodidest kasutamata jäänud kvootide saldo). 2019.aastaks on positsioon 0,2 miljonit tonni ja see sisaldab tasuta kvoote.

Rohkem informatsiooni Eesti Energia finantstulemuste kohta leiate Eesti Energia kodulehelt: https://www.energia.ee/et/investor.

Kadri Haldre
Investorsuhete ja Treasury juht
Tel +372 715 2887
kadri.haldre@energia.eee