Eesti Energia kontserni 2017. a III kvartali tulemused

31.10.2017

Eesti Energia 2017.aasta III kvartali konsolideeritud müügitulu oli 157,6 miljonit eurot (-7,6% võrreldes möödunud aasta sama perioodiga). Kontserni kulumieelne ärikasum (EBITDA) ulatus 54,1 miljoni euroni (+3,2% võrreldes 2016.a III kvartaliga). Kontserni puhaskasum oli 2017.aasta III kvartalis 16,2 miljonit eurot (+21,9% võrreldes 2016.a III kvartaliga).

Majandustulemused

Eesti Energia müügitulud langesid III kvartalis kõigis ärisegmentides. Positiivse asjaoluna nii nafta kui elektri turuhinnad kasvasid, kuid kontserni toodangu ja müügimahud kahanesid. Lisaks viis kontserni jaotusvõrguettevõte alates juulist sisse uued madalamad tariifid.

Eesti Energia müügitulu elektri segmendist vähenes aastatagusega võrreldes 8,1% võrra 79,7 miljoni euroni. Kontserni keskmine elektri müügihind kasvas 4,9% võrra tasemele 39,5 EUR/MWh, kuid elektri müügimaht kukkus 14,4% võrra 2,1 TWh-ni, mis tähendas kokkuvõttes madalamaid elektri müügitulusid.

Põlevkiviõli müügitulud kahanesid 22,5% võrra 15,3 miljoni euroni. Kuigi kütteõli turuhind kasvas, jäi kontserni keskmine põlevkiviõli müügihind tasemele 210 eurot tonni kohta (-0,6%), kuna riskimaanduspositsioonid olid sõlmitud praegusest turuhinnast madalamatel tasemetel. Müüdud põlevkiviõli kogus kahanes 22,0% võrra 73 tuhande tonnini.

Elektri ja põlevkiviõli segmentide tulemuste muutusi võrreldes aastataguse ajaga mõjutavad elektrijaamade ja õlitehaste hooldusgraafikud. 2016.aastal viidi suurem osa planeeritud hooldusi läbi aasta esimeses pooles, kui valitsevad turuhinnad olid madalad. 2017.aastal on hinnad normaliseerunud ja kontsern on naasnud tavapärasemate graafikute juurde, kus hooldustöid viiakse läbi suvel. Tootmisüksuste sulgemine hooldustöödeks mõjutab toodangu ja müügimahtusid.

Võrguteenuse segmendi müügitulud kahanesid 4,4% võrra 52,5 miljoni euroni. Jaotatud elektrienergia maht kasvas 3,8% võrra, kuid juulist kehtestatud uued tariifid põhjustasid võrguteenuse keskmise hinna 7,8% languse.

EBITDA muutuste taga on sarnased põhjused kui need, mis mõjutavad ka kontserni müügitulusid. Elektri segmendi EBITDA kahanes tasemele 18,0 miljonit eurot (-26,8% võrreldes möödunud aastaga). Põlevkiviõli EBITDA ulatus 2,9 miljoni euroni (+31,3%). Nii elektri kui põlevkiviõli segmendi EBITDA tulemuse puhul oli peamine negatiivne tegur kahanev müügimaht, samas kui paranenud turuhinnad ja marginaalid andsid vastupidise efekti. Võrguteenuse EBITDA kahanes madalamate tariifide tõttu 3,4% võrra 27,3 miljoni euroni. Muude kontserni toodete ja teenuste EBITDA oli 5,9 miljonit eurot, sealhulgas 8,8 miljonit tulusid leppetrahvidest, mis Eesti Energia saab seoses Auvere elektrijaamaga.

Peamised tegevusnäitajad

Kontserni müüdud elektrienergia maht vähenes III kvartalis tasemelt 2,4 TWh tasemele 2,1 TWh (-14,4%). Peamiselt vähenes hulgimüügi kogus, mis oli 0,7 TWh võrreldes 1,0 TWh-ga 2016.a III kvartalis. Jaemüügi maht oli stabiilne tasemel 1,4 TWh. Kontserni elektrienergia toodang oli 2,1 TWh (-15,6% võrreldes aastatagusega) tulenevalt selle aasta suve suuremast hooldustööde mahust võrreldes 2016.aastaga. 2016.aastal oli eesmärk teha rohkem hooldustöid ära aasta esimeses pooles, kuna oli ootus tootmismarginaalide paranemiseks aasta teises pooles. Eesti Energia elektri jaeturu müügimaht oli Eesti, Läti ja Leedu peale kokku 25% (-1 protsendipunkt).

Kontserni jaotatud elektrienergia maht oli III kvartalis 1,4 TWh, mis võrdluses eelmise aasta sama perioodiga tähendab 3,8% kasvu tulenevalt ilmast ja soodsatest majandusoludest.

Kontserni müüdud põlevkiviõli kogus oli III kvartalis 73 tuhat tonni (-22,0%), kuna kaks suuremat müügitehingut lükkusid septembrist oktoobrisse. Lisaks oli mõnevõrra madalam ka kontserni põlevkiviõli toodang (71 tuhat tonni, -17,0%).

Investeeringud

Kontserni investeeringud olid III kvartalis aastataguse perioodiga võrreldes suhteliselt stabiilsel tasemel, ulatudes 35 miljoni euroni (+5,6%). Suurim osa investeeringutest (17,7 miljonit eurot) suunati jaotusvõrgu uuendamiseks. Muud baasinvesteeringud moodustasid 8,1 miljonit eurot. General Electric jätkab töid Auvere elektrijaamas, mis peaks valmima IV kvartali jooksul.

Finantseerimine, krediidireiting ja dividendid

Eesti Energia likviidsuspositioon on jätkuvalt tugeval tasemel. Kontserni raha ja raha ekvivalentide saldo oli septembri lõpu seisuga 307,9 miljonit eurot (-78 miljonit eurot võrreldes juuni lõpuga). Lisaks oli kontsernil võimalik kasutusse võtta 150 miljoni euro ulatuses likviidsuslaenulepinguid (tähtajaga 2020. aasta juulis). Tänaseks on otsustatud, et kontsern ei võta kasutusse 70 miljoni euro mahus Euroopa Investeerimispanga laenu, mille väljavõtmise tähtaeg on nüüd möödunud. Lisaks tavapärasele laenude teenindamisele maksis kontsern III kvartalis ennetähtaegselt tagasi 47,7 miljoni euro mahus EIB laenusid, mis oleks muidu tulnud tagasi maksta 2019.aastaks.

Kontserni netovõla tase ulatus III kvartali lõpu seisuga 577 miljoni euroni. Eesti Energia netovõlg / EBITDA suhtarv oli septembri lõpu seisuga tasemel 1,6. Kontserni finantspoliitika eesmärk on endiselt mitte ületada netovõlg / EBITDA suhtarvu taset 3,5.

Eesti Energia krediidireitingud on BBB (negatiivse väljavaatega) agentuurilt Standard & Poor’s ning Baa3 (stabiilse väljavaatega) agentuurilt Moody’s.

Eesti Energia maksab tänase prognoosi kohaselt 2017.aastal omanikule dividende summas 47 miljonit eurot, millele lisandub tulumaks summas 11,8 miljonit eurot.

Väljavaade

Prognoosi kohaselt peaks kontserni 2017.aasta müügitulu võrreldes 2016.aastaga veidi kasvama (s.t vähem kui 5%). Investeeringutele prognoosime 2016.aastaga võrreldes kasvu (s.t enam kui 5% kasv) ning EBITDA osas langust (s.t enam kui 5% langus). Kui 2016.aasta EBITDA’st maha arvata Auvere elektrijaama leppetrahvi summa (68,6 miljonit eurot) ning ressursitasu määra tagasiulatuva muutuse mõju (14,2 miljonit eurot), peaks 2017.aasta prognoositav EBITDA 2016.aastaga võrreldes kasvama.

Eesti Energia avaldab 2017.aasta majandusaasta aruande 27.veebruaril 2018.

Eesti Energia teostab tuletistehinguid, et maandada elektri, CO2 kvootide ja õli hinnariski. Kontserni elektri riskimaanduspositsioonid (sh nii finantstehingud kui fikseeritud hinnaga sõlmitud jaekliendilepingud) olid septembri lõpu seisuga 2017.aasta IV kvartaliks 1,5 TWh (keskmise hinnaga 34,8 EUR/MWh) ja 2018.aastaks 3,3 TWh (keskmise hinnaga 34,2 EUR/MWh). Vedelkütuste riskimaanduspositsioonid olid 2017.aasta IV kvartaliks 72 tuhat tonni (keskmise hinnaga 238 EUR/tonn) ja 2018.aastaks 297 tuhat tonni (keskmise hinnaga 256 EUR/tonn).

Kontserni CO2 emissioonikvootide positsioon 2017.aastaks oli 13,9 miljonit tonni, keskmise hinnaga 5,6 EUR/tonn (sealhulgas sõlmitud tulevikutehingud, investeerimistoetusena tasuta saadavad kvoodid ja varasematest perioodidest kasutamata jäänud kvootide saldo). 2018.aastaks on positsioon 5,6 miljonit tonni, keskmise hinnaga 3,6 EUR/tonn ja see sisaldab investeerimistoetusena saadavaid tasuta kvoote ning sõlmitud tulevikutehinguid.

Eesti Energia täielik kvartaliaruanne ja investoresitlus on kättesaadavad veebilehel »

Kadri Haldre
Investorsuhete ja Treasury juht
Tel +372 465 2887
kadri.haldre@energia.ee