Estonia kaevanduse maa-alune settebassein annab puhtama kaevandusvee ja kulude kokkuhoiu

01.06.2017

Möödunud aastal Estonia kaevanduses maa alla ehitatud settebasseinist väljapumbatava vee laboratoorsed analüüsid näitavad, et heljumi sisaldus loodusesse suunatavas kaevandusvees on rohkem kui neli korda normist madalam, mis tähendab, et kaevandusvesi on puhtam kui kunagi varem. Lisaks sellele on settebasseini hooldus- ja käitlemiskulud väiksemad kui maapealsete settebasseinide puhul.

„Arendades kaevandamistehnoloogiaid, vähendame tootmise mõju keskkonnale. Tänu Estonia kaevanduses esmakordselt maa alla rajatud settebasseini suuremale mahule saime pikendada kaevandusvee settimisaega, mille tulemusel vähenes settebasseinist maa peale pumbatavas vees heljumi sisaldus. Ka varem oli heljumi sisaldus kõikide settebasseinide vees lubatud normist allpool, kuid nüüd on vesi nii puhas, et labori seadmed suudavad vaevalt vees heljumit tuvastada,“ ütles Enefit Kaevanduste juhatuse esimees Ahti Puur. Looduskeskkonda säästeti ka seetõttu, et ära jäi vajadus rajada settebassein maapinnale ehk metsa- või põllumaale.

Tänu settebasseini suuremale mahutavusele on võimalik paindlikumalt valida aega basseinist vee väljapumpamiseks ja seega saab ka pumpla tööd sättida soodsama elektri turuhinnaga tundidele. Seetõttu ja lisaks ka pumplas kasutatavatele efektiivsematele elektrimootoritele on maa-alusest settebasseinist kaevandusvee väljapumpamise elektri tarbimise kulu ligikaudu 30% väiksem kui seniste settebasseinide puhul.

Kaevandusvesi on vesi, mis pumbatakse kaevandusest välja, et kaevandust kuivana hoida ja seeläbi kaevandamist võimaldada. Kaevandusvesi suunatakse maa alt väljapumbatuna esmalt settebasseinidesse ja pärast settebasseinides puhastumist tagasi loodusesse. Eesti Geoloogiakeskuse andmetel on kaevandusvee allikaks valdavalt sademevesi, mis moodustab karjäärides ca 80% ja allmaakaevandustes ligikaudu 50% kaevandusveest.

Estonia kaevandusvett on teadlased põhjalikult uurinud. “Lähtuvalt keemilisest koostisest on kaevandusvesi pigem sulfaatne mineraalvesi kui otseste keskkonnaohtude allikas,” kinnitas geoloog ja Tartu Ülikooli prorektor Erik Puura, kelle juhendamisel on varasematel aastatel Eesti põlevkivikaevanduste kaevandusvett uuritud.

Maa-alune settebassein ja pumpla alustas tööd eelmisel aastal seoses Estonia kaevanduse mäetööde liikumisega lõuna suunas. Kokku on Estonia kaevanduses viis maapealset settebasseini ja üks maa-alune settebassein. Maa-aluse settebasseini pindala on 2 km2 ja maksimaalne maht 1,1 mln m3, mis ületab ligi kaks korda suurima maapealse settebasseini mõõtmeid.

Kaarel Kuusk
meediasuhete juht
Tel: 528 5049
kaarel.kuusk@energia.ee