Eesti Energia kontserni 2017. aasta I kvartali tulemused

28.04.2017

Eesti Energia 2017.aasta I kvartali konsolideeritud müügitulu oli 215,3 miljonit eurot (+9,3% võrreldes möödunud aasta sama perioodiga). Kontserni kulumieelne ärikasum (EBITDA) ulatus 86,5 miljoni euroni (+43,4% aastatagusega võrreldes). Kontserni puhaskasum oli 2017.aasta I kvartalis 48,3 miljonit eurot (möödunud aasta samas perioodis 19,4 miljonit eurot).

Majandustulemused

Eesti Energia müügitulude kasv põhines peaaegu võrdselt põlevkiviõli ja elektri segmendil. Eesti Energia elektrienergia müügitulud kasvasid aastatagusega võrreldes 12,8% ning ulatusid 102,0 miljoni euroni. Kontserni keskmine elektrimüügi hind langes 6,5%, kuid müügimaht kasvas märkimisväärse 20,1% võrra, mis enam kui kompenseeris hinnalanguse efekti, ning kokkuvõttes oli elektrienergia müügitulude muutus positiivne. Põlevkiviõli müügitulu oli 18,4 miljonit eurot (+161% aastatagusega võrreldes) ja seda tulemust mõjutasid nii kõrgem keskmine müügihind kui ka kõrgem müügimaht. Võrguteenuse segmendi müügitulu kahanes 1,1% võrra 71,3 miljoni euroni, kuna I kvartali suhteliselt sooja ilma tõttu oli võrguteenuse müügimaht 1,4% võrra väiksem.

Kontserni EBITDA kasvu toetasid kõik ärisegmendid. Elektri segmendi EBITDA ulatus 37,4 miljoni euroni (+43,7%). Kasvu toetasid nii suurem müügimaht kui ka paranenud marginaalid. Põlevkiviõli segmendi EBITDA oli 5,6 miljonit eurot (võrreldes 0,7 miljoni euroga 2016.aasta I kvartalis). Segmendi tulemuse peamine mõjutaja oli kõrgemad marginaalid, kuivõrd õli turuhind ja Eesti Energia õli keskmine müügihind kasvasid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Võrguteenuse EBITDA kasvas 2,0% võrra 28,6 miljoni euroni. Müügimahtudes toimus küll väike langus, kuid seda kompenseerisid madalamad püsikulud, veidi kõrgem keskmine müügihind ja madalamad muutuvkulud.

Ülejäänud kontserni toodete ja teenuste EBITDA oli 14,9 miljonit eurot (+169%). Lisaks tavapärasele äritegevusele sisaldas see summa ka mõjusid tulenevalt Jordaania elektriprojekti rahastamistegevuste lõpule viimisest ja tehingust, millega Eesti Energia vähendas oma osalust selles projektis 65% tasemelt 10%-ni. Kokku sai Eesti Energia tehinguga tagasi senised arendusinvesteeringud summas 29 miljonit eurot ning lisaks 19 miljonit eurot kasumit aktsiate müügist. 2017. aasta I kvartali tulemuses kajastub Jordaania tehingu positiivse mõjuna 9,2 miljonit eurot (osa kasumist kajastub varasemates perioodides). Samuti sisaldab kontserni I kvartali EBITDA täiendavat leppetrahvi summas 5,0 miljonit eurot, mida GE peab Eesti Energiale maksma seoses Auvere elektrijaamaga. See summa saadakse lisaks 2016.aasta aruandes kajastatud leppetrahvile.

Peamised tegevusnäitajad

Kontserni elektrienergia müügimaht kasvas I kvartalis möödunud aasta 2,2 TWh tasemelt 2,7 TWh-ni (+20,1%). Kasv toimus hulgimüügi arvel, mis suurenes 0,5 TWh võrra. Jaemüük veidi kahanes. Kontserni elektrienergia toodangu maht suurenes samuti – 28,9% võrra 2,8 TWh-ni. Suurem müügi- ja toodangumaht olid tingitud kõrgemast Nord Pool Eesti elektrihinnast, madalamast CO2 hinnast ja madalamast põlevkivi kulust.

Eesti Energia elektrienergia jaemüügi turuosa oli Eesti, Läti ja Leedu turul kokku 26% (-0,7 protsendipunkti).

Kontserni võrguteenuse müügimaht oli I kvartalis 1,9 TWh (-1,4% möödunud aasta sama perioodiga võrreldes).

Kontserni põlevkiviõli müügimaht ulatus I kvartalis 77 tuhande tonnini (+125%). Müük enam kui kahekordistus tulenevalt oluliselt kõrgematest turuhindadest. Möödunud aasta I kvartalis valitsenud madalad turuhinnad põhjustasid siis müügi ajutise peatamise, kuid täna selliseid piiranguid müügile pole. Kontserni õli tootmismaht oli I kvartalis 101 tuhat tonni ning see samuti kasvas võrreldes aastataguse ajaga (+52,4%).

Investeeringud

Kontserni investeeringud kahanesid 2017.aasta I kvartalis 18,0% võrra 26 miljoni euroni. Enamik investeeringutest (13,5 miljonit eurot) suunati jaotusvõrgu parendamiseks. Muud baasinvesteeringud moodustasid 2,1 miljonit eurot. Auvere elektrijaama viimased maksed on endiselt ootel, kuni GE jätkab nõutavaid töid jaama filtrite osas. Seni töötab jaam sellistel režiimidel ja koormustel, kus heitmete nõuded on täidetud.

Finantseerimine, krediidireiting ja dividendid

Kontserni likviidsuspuhver oli märtsi lõpu seisuga väga tugeval tasemel. Positiivse rahavooga I kvartali lõpuks kasvasid Eesti Energia raha ja raha ekvivalendid tasemele 342,9 miljonit eurot. Lisaks on kontsernil võimalus kasutusse võtta 150 miljoni euro ulatuses likviidsuslaenulepinguid (tähtajaga 2020. aasta juulis) ning 70 miljoni euro ulatuses EIB investeerimislaenu.

Positiivse rahavoo tulemusel on kontserni netovõlg kahanenud ning ulatus I kvartali lõpu seisuga 598 miljoni euroni. Arvestades viimase 12 kuu korralikku EBITDA tulemust tõi see märtsi lõpuks netovõlg / EBITDA suhtarvu tasemele 1,7. Kontserni finantspoliitika eesmärk on endiselt mitte ületada netovõlg / EBITDA suhtarvu taset 3,5.

Eesti Energia krediidireitingud on BBB (negatiivse väljavaatega) agentuurilt Standard & Poor’s ning Baa3 (stabiilse väljavaatega) agentuurilt Moody’s.

Praeguse seisuga prognoosime, et Eesti Energia maksab 2017.aastal omanikule dividende summas 47 miljonit eurot, kuid lõplik summa on veel aktsionäri poolt kinnitamata.

Väljavaade

Hetke prognoosi kohaselt kontserni 2017.aasta müügitulu peaks 2016.aastaga võrreldes veidi kasvama (s.t vähem kui 5%). Investeeringutele prognoosime 2016. aastaga võrreldes kasvu (s.t üle 5% kasv) ning EBITDA osas langust (s.t enam kui 5% langus). Kui 2016.aasta EBITDA’st maha arvata Auvere elektrijaama leppetrahvi summa (68,6 miljonit eurot) ning ressursitasu määra tagasiulatuva muutuse mõju (14,2 miljonit eurot), jääb 2017.aasta prognoositav EBITDA 2016. aastaga sarnasele tasemele.

Eesti Energia 2017.aasta II kvartali tulemused avalikustatakse 28. juulil.

Eesti Energia teostab tuletistehinguid, et maandada elektri, CO2 kvootide ja õli hinnariski. Kuigi uute tuletistehingute tegemine peatati kõige madalamate turuhindade perioodil, siis 2016.aasta teises pooles nende tegemist jätkati. Kontserni elektri riskimaanduspositsioonid (sh nii finantstehingud kui fikseeritud hinnaga sõlmitud jaekliendilepingud) olid märtsi lõpu seisuga 2017.aasta II-IV kvartaliks 2,7 TWh (keskmise hinnaga 33,5 EUR/MWh) ja 2018.aastaks 1,0 TWh (keskmise hinnaga 33,3 EUR/MWh). Vedelkütuste riskimaanduspositsioonid olid 2017.aasta II-IV kvartaliks 215 tuhat tonni (keskmise hinnaga 238 EUR/tonn) ja 2018. aastaks 214 tuhat tonni (keskmise hinnaga 255 EUR/tonn).

Kontserni CO2 emissioonikvootide positsioon 2017. aastaks oli 9,1 miljonit tonni, keskmise hinnaga 5,6 EUR/tonn (sealhulgas sõlmitud tulevikutehingud, investeerimistoetusena tasuta saadavad kvoodid ja varasematest perioodidest kasutamata jäänud kvootide saldo). 2018.aastaks on positsioon 2,2 miljonit tonni ja see sisaldab investeerimistoetusena saadavaid tasuta kvoote.

Rohkem informatsiooni Eesti Energia 2016. majandusaasta auditeeritud tulemuste kohta leiate Eesti Energia kodulehelt.

Kadri Haldre
Investorsuhete ja Treasury juht
Tel +372 465 2887
kadri.haldre@energia.ee