Eesti Energia soovib ajaloolisi kollektiivlepinguid kaasajastada

11.04.2017

Eesti Energial on käimas ametiühingutega läbirääkimised eesmärgiga lepingutes kokku lepitud tingimusi ühtlustada ja kollektiivlepinguid kaasajastada. Praegu on Eesti Energial ametiühingutega seitse erinevat kollektiivlepingut, millest tulenevalt on ettevõtte üksustes kasutusel erinevad põhimõtted näiteks töö tasustamisel ja ka lisapuhkuste osas. Eesti Energia maksab oma töötajatele konkurentsivõimelist töötasu, mis on Ida-Virumaa keskmisest kuu kogupalgast ca 500 eurot kõrgem.

Eesti Energia peamine eesmärk ametiühingutega läbirääkimiste puhul on kollektiivlepinguid kaasajastada ja põhimõtteid ühtlustada. Kollektiivlepingute sisu on suures osas pärit 1990ndatest aastatest ja seal sisaldub mitmeid punkte, mis tänapäeval on kaetud juba ettevõtte siseste kordade või seadusandlusega. Mitmest erinevast kollektiivlepingust tulenevalt on ettevõttes kohati väga erinevad tingimused ja need on mõistlik ühtlustada, säilitades samas töö iseloomust tulenevad erisused. Eesti Energia pakub oma töötajatele paremaid töötingimusi kui seadusega ette on nähtud. „Näiteks allmaatöötajatele soovime pakkuda 14 päeva, rasketes tingimustes töötajatele seitse päeva ning n-ö tavatingimustes töötajatele kolme päeva lisapuhkust aastas,“ selgitas Eesti Energia personalidirektor Tiina Drui.

„Kollektiivlepingutest tulenevalt on töötasud jaotatud põhitöötasuks, lisatasudeks ja toetusteks. Meie soov on muuta töötasu põhimõtted selgeks ja läbipaistvaks – selleks oleme teinud ametiühingutele ettepaneku tõsta töötajate põhitöötasu ning loobuda lisatasudest. See annaks töötajatele kindlustunde ja garantii, et nende töötasu on tõesti konkurentsivõimeline. Näiteks võimaldaks kõrgem palk saada tulevikus kõrgemat pensioni, aga ka pangast laenu või liisingut taotleda, samuti mõjutab kõrgem palk puhkuserahasid,“ rääkis Tiina Drui.

Drui sõnul võrreldakse Eesti Energias vähemalt kord aastas palgauuringute tulemusi ettevõtte töötasudega. „Meile on väga oluline hoida töötajate töötasu konkurentsivõimelisena ja seetõttu analüüsime regulaarselt meie töötasusid palgauuringutega. Kui analüüs näitab, et mõne segmendi töötajate töötasu tuleb tõsta, siis oleme seda ka teinud – viimati selle aasta jaanuaris. Peame sellist lähenemist mõistlikumaks kui kogu töötajaskonna seas regulaarselt paari protsendi võrra tasu tõstmist. Palgaturu uuringust tulenevalt tõstame töötasu just selle ametikoha grupi töötajatel, kellel seda vaja on ja tõus võib olla kas siis paar protsenti või ka näiteks 8 – 9%. 2016. aasta lõpu seisuga oli keskmine kuu kogupalk Ida-Virumaal ca 900 eurot. Eesti Energia Ida-Virumaa ettevõtete keskmine kuu kogupalk oli 500 euro võrra kõrgem – ca 1400 eurot. Kogu Eesti keskmine kuu kogupalk oli ca 1200 eurot,“ märkis Drui.

Tema sõnul on ettevõtte kõige olulisem prioriteet aga tööohutus: „Oleme seadnud endale väga kõrged nõudmised ja jätkame vastavate investeeringutega. Näiteks Estonia kaevandus saab tänavu maa-aluse mobiilside, mis mõjutab tööohutuse kasvamist kaevanduses. Tööohutuse arendamisel ja järgimisel tahame teha ka ametiühingutega väga tõsist ja sisulist koostööd.“

Eesti Energiale on oluline säilitada energeetikasektoris töökohti ja olla samas konkurentsivõimeline energiatootja. Drui sõnul soovib Eesti Energia pidada ametiühingutega konstruktiivseid läbirääkimisi ning seni on enamike ametiühingutega koostöö hea olnud. Eesti Energia loodab ametiühingutega peatselt kokkuleppeni jõuda.

Eesti Energia on energiakontsern, mis koosneb 24 ettevõttest ja annab tööd kokku ligikaudu 5900 inimesele. Ettevõte tegutseb lisaks Eestile Lätis, Leedus, Poolas, Saksamaal, Jordaanias ja Ameerika Ühendriikides.

Kaarel Kuusk
meediasuhete juht
Tel: 5285049
kaarel.kuusk@energia.ee