4 olulisemat energiatrendi aastal 2017

06.01.2017

Üha keskkonnateadlikum ühiskond otsib pidevalt võimalusi, kuidas aina enam kasutada taastuvenergiat. Päike, tuul ja prügi on energiatootmise uued tegijad. Teadlik ja säästlik energiatarbimine pole enam lihtsalt sõnakõlks. Neljast olulisemast energiatrendist sellel aastal räägib meie tootearendusjuht Teet Kerem.

1. Päikeseenergia

Energiamaailma megatrendiks on saanud päikeseenergia. Elektri tootmise hind päikeseenergiast on viimastel aastatel muutunud üha konkurentsivõimelisemaks ja seega kättesaadavamaks paljudele huvilistele. Usun, et võrreldes lõppenud aastaga kahekordistub ka Eestis elektri tootmine päikeseenergiast. Senisest rohkem inimesi paigaldab oma eramule või ridaelamule päikesepaneele ning ka mõned kortermajad on renoveerimise käigus kasutusele võtnud päikesepaneelid. Kogu vajalikku elektrienergiat ei pruugi aastaringselt päikesest saada, kuid päikeseelektri kasutuselevõtt mitmekesistab kasutusel olevaid energiaallikaid. Tasub teada, et perioodidel, kus päikeseelektri tootja ei tarbi kõike toodetud elektrit ise ära, saab ta elektri võrku müüa.

Päikeseenergia toodang on Eestis aasta-aastalt kasvanud. Kui 2011. aastal oli see Elektrilevi ja Imatra algandmetele tuginedes umbes 170 MWh ja aasta hiljem 323 MWh, siis 2015. aastaks oli see kasvanud 5500 MWh-ni. Kiire kasv jätkus ka möödunud aastal, mille kohta täpsed numbrid on veel selgitamisel.

Energiatrendid

2. Tuuleenergia

Lisaks päikeseenergiale liigub tõusvas joones ka tuuleenergia. Eesti Energia arendab Baltikumi suurimat tuuleparki Pärnumaale, Tootsi ammendunud turbaväljale. Rajatav park koosneb kuni 52-st tuulegeneraatorist. Esimeses etapis püstitatakse 46 tuulegeneraatorit – sellega kahekordistab Eesti Energia oma tuulegeneraatorite arvu. Praegu toodavad meie neli tuuleparki kokku 210 GWh elektrienergiat – sellega saab aastase elektrivajaduse rahuldada 85 000 keskmise tarbimisega majapidamisel.

Tuuleenergiast toodetud elektrienergia maht on Eestis kasvanud aasta-aastalt:
2013. aastal toodeti 524 GWh, 2014. aastal 590 GWh ja 2015. aastal rekordkogus 701 GWh elektrienergiat. Möödunud ehk 2016. aasta numbreid lüüakse veel kokku.

3. Prügi on ka energia!

Kas tead, kui palju prügi Eestis aastas tekib? Eesti kodudest jääb igal aastal üle 300 000 tonni segaolmejäätmeid. Eesti Energia Iru jäätmeenergiaplokk on aastas võimeline tootma kuni 250 000 tonnist prügist 310 000 MWh soojust ja kuni 134 000 MWh elektrit, mis vastab umbes Paide linna ja selle ümbruse elektritarbimisele. Seejuures on segaolmejäätmed sama suure energeetilise väärtusega nagu näiteks põlevkivi ja hakkepuit.

4. Teadlik tarbimine on moes

Teadlikust ja säästlikust energiatarbimisest rääkides peame esmalt vaatama minevikku mõistmaks, kuidas on kujunenud meie energiatarbimise põhimõtted. Ajalooliselt on energia hind Eestis olnud odav ning arvestatav osa Eesti elanikest pole harjunud energiat säästma. Uus põlvkond aga teab, et energia ei ole midagi enesestmõistetavat, mis lihtsalt alati on olemas. Nemad on altimad oma energiatarbimist jälgima ja kohandama oma eluviise energiasäästlikumaks ilma elukvaliteedis järeleandmisi tegemata.

Energiakulusid on võimalik madalal hoida kasutades energiasäästlike kodumasinaid. Vananenud pesumasinate, telerite ja muu olmeelektroonika väljavahetamine uute vastu toob lisaks seadme töökvaliteedi paranemisele kaasa reeglina ka energiasäästu. Sellest aastast on kõik Eesti majapidamised üle viidud kauglugemisele, mis võimaldab oma energiatarbimisest saada tunnise täpsusega ülevaade. Seni teavad veel vähesed inimesed, et erinevad veebiteenused ning rakendused annavad infot elektrienergia hindade ja tarbimismahtude kohta tunni lõikes. Üks selliseid rakendusi on energiatarbimise jälgimist võimaldav Eesti Energia mobiiliäpp. Usun, et lähiaastatel see teadlikkus aina kasvab ning inimeste tarbimisharjumused muutuvad energiasäästlikumaks.