Eesti Energia töötajad andsid aasta jooksul üle 100 koolitunni

19.12.2016

Kui külalisõpetamist on Eestis süsteemselt propageeritud juba 10 aastat, siis tänavu tõusis selles vallas teravamalt pilti ka üks suurimaid kohalikke tööandjaid – Eesti Energia. Energiaettevõtte töötajad andsid aasta jooksul kokku üle 100 külalistunni rohkem kui 2500 koolilapsele, püüdes sellega leevendada Eesti haridusmaastiku üht olulist muret, mis on seotud inseneride kasina pealekasvuga. Külalistundide eesmärk oli kujundada noortes adekvaatset pilti tänapäevasest energeetika valdkonnast, mis on kaugelt enamat kui vaid kaks posti, traat ja elekter.

“Meil on täna maailma moodsaimad põlevkivi energiaks töötlevad elektrijaamad ja õlitehased ning oma taastuvenergia eesmärkide täitmises kõnnime Euroopas esirinnas. Äsja võõrustasime põlevkivisümpoosionil 300 delegaati 20 riigist üle maailma, kes olid Eesti energeetika arengust vaimustuses. Paraku seisame samal ajal silmitsi murega, et meil ei ole tänast edulugu kellelegi pärandada – meie kõrgkoolidesse astuvate noorte huvi energeetika ning sellega seotud insenerõppe vastu on pehmelt öeldes leige,” toob Tallinna Tehnikaülikooli energeetikateaduste doktor ja Eesti Energia juhatuse liige Raine Pajo välja valdkonna valusa paradoksi.

“Eesti energeetika on sedavõrd arenenud paljuski tänu nende inimeste tööle, kes käisid kõrgkoolis siis, kui inseneriõpe oli veel sama popp kui täna ärijuhtimine või õigusteadus. Selge on see, et pikalt energeetika valdkonda n-ö vanast rasvast edasi ei arenda. Uued noored tegijad on tuleviku osas võtmetähtsusega ning kui vaja, tuleb neid kaudses mõttes värbama minna juba koolipingist,” lisab Pajo.

Eesti Energia personalidirektor Tiina Drui märgib, et kõige vahetumalt suudavadki noori energeetikaga seoses kõnetada need, kes on ise selles valdkonnas igapäevaselt tegevad ning kindlasti tuleb töötajaid selles julgustada. Drui kinnitab, et Eesti Energiale tõi tänavune aasta töötajate pealekasvu küsimuses kaasa olulise muutuse. „Kui seni on Eesti Energiale tulevaste töötajate tagamine olnud peamiselt tippjuhtide ja mõne aktiivsema spetsialisti südameasi, siis sel aastal tajusid oma rolli selles kümned eri valdkonna spetsialistid. Teema keskne koordineerimine aitas töötajatel paremini mõista, mida me külalistundidega saavutada püüame ning kuidas on igaühel võimalik sellesse panustada.“

Drui lisab, et tegemist on ka ilmeka näitega, kuidas piltlikult öeldes maas vedeleb võimalusi, mida kohe üles korjata ei märka. “Külalisõpetamise puhul räägime ju sisuliselt null-eelarvega ettevõtmisest, mis loob samas olulist väärtust kogu ühiskonnas. See on töötajate aja investeering millessegi, millest võidavad korraga nii kool, õpilased kui tööandjad,“ ütleb ta, julgustades teisigi ettevõtteid külalisõpetamise kaudu tulevaste töötajate küsimusega tegelema.

Eesti Energia kutsus tänavu oma töötajaid üles viima koolides üle Eesti läbi 100 külalistundi. Ettevõtmine seoti 100 aasta möödumisega põlevkivi kaevandmise algusest. Tunnid keskendusid eelkõige Eesti Energia põlevkivialase kompetentsi tutvustamisele, aga ka energeetikale laiemalt. Kokku jõuti 60 kooli üle Eesti Värskast Tallinnani ja Raplast Narvani. Külalistundide kaudu kõnetati rohkem kui 2500 koolilast. Praeguseks on Eesti Energia töötajad andnud 108 tundi.

Kaarel Kuusk
Eesti Energia
meediasuhete juht
52 85 049