Energiaturu ülevaade, november 2016

12.12.2016

Praegu maksab elekter Lätis ja Leedus vähem kui Eestis ja Soomes, mis on võrdlemisi erakordne nähtus.

Novembris oli enim põhjust rõõmustamiseks Läti ja Leedu elektritarbijatel, sest nimetatud piirkondades oli kuu keskmine elektri börsihind lähisriikidest kõige odavam. Nimelt olid Läti ja Leedu börsihinnad soodsamad Eesti, Soome ja ka Rootsi kõigi hinnapiirkondade hindadest. Paraku varjutab sellist erakorralist nähtust asjaolu, et kuu keskmised börsihinnad tõusid siiski kõigis piirkondades.

Lugege kõigist teemadest lähemalt allpool

  • Elektri börsihind rõõmustas novembris Läti ja Leedu tarbijaid

    Hindadest lähemalt: Soomes ja Eestis tõusis kuu keskmine elektrihind 37,54 eurolt megavatt-tunnist vastavalt 9,27% ja 8,84%. Novembris maksis elekter Soomes keskmiselt 41,02 €/MWh ja Eestis 40,86 €/MWh. Lätis ja Leedus tõusid kuu keskmised elektrihinnad 38,47 €/MWh pealt vastavalt 5,20% ja 5,46%, mistõttu oli novembri keskmine elektrihind Lätis 40,47 €/MWh ja Leedus 40,57 €/MWh.

    Börs Keskmine €/MWh Muutus võrreldes
    eelneva kuuga
    Miinimum Maksimum
    Nord Pool Eesti 40,86 8,84% 9,03 104,96
    Nord Pool Soome 41,02 9,27% 9,03 104,96
    Nord Pool Läti 40,47 5,20% 9,03 97,65
    Nord Pool Leedu 40,57 5,46% 9,03 97,65

    Kui muidu oleme pidanud erakordseks seda, kui Eesti elektrihind on Soome omast madalam (mis juhtus ka novembris, kaheksandat korda pärast elektrituru avanemist), siis sel korral varjutavad seda Läti ja Leedu madalad hinnad.

    Eriti väärib seejuures märkimist olukord Leedus, kus esimest korda pärast elektri vabaturu tekkimist Baltikumis oli keskmine elektrihind madalam kui Eestis ning ühtlasi madalam kui Rootsis. Olukord, kus Leedus maksab elekter vähem kui Soomes, esines teist korda; viimati juhtus sama asi 2012. aasta detsembris. Lätis on sarnaseid olukordi ka varem esinenud.

  • Hüdroreservuaaride madal tase tõstab börsihindu

    Börsihindade tõusu põhjuseks on Põhjamaade hüdroreservuaaride vähene täituvus ning mahukad hooldused selle piirkonna elektrijaamades. Eelkõige madalate hüdroreservuaaride najal tõusid novembri alguses jälle Põhjamaade elektrihinnad.

    Kuu algul valitses Põhjamaade hüdroreservuaarides umbes 20 TWh suurune defitsiit, mis lõi eeldused elektrihindade tõusuks. Seoses novembri alguse jaheda ilmaga oodati ka vähem sademeid ning pigem sesoonsusest tulenevalt isegi defitsiidi suurenemist. Ootamatu soojalaine kuu viimases kolmandikus tõi aga Põhjamaades kaasa suuremad ja kauem kestnud sademed, mis leevendasid olukorda. Selline ilm vähendab tõenäoliselt ka talvist hinnatõusu. Sademeterohket ilma oodatakse detsembri keskpaigani, mil sademed hakkavad vähenema ning oodata võib hinna stabiilsemaks muutumist.

    Teine oluline faktor kõrgemate hindade kujunemisel on elektrijaamade hooldused. Novembri keskpaigani oli suurimaks mõjutajaks Rootsi Forsmarki tuumaelektrijaama kolmanda ploki hooldus ning 26. novembrini mõjutas olukorda ka Rootsi Ringhalsi tuumaelektrijaama teise ploki hooldus.

    Märkimist väärib ka see, et vahemikus 7.–19. novembrini oli hoolduses Leedu ja Rootsi vaheline kaabel NordBalt, kuid see ei avaldanud Leedu poolele tavapärast hinda kergitavat mõju. Pigem isegi mõjus piiratud ühendus Leedu elektrihinnale positiivselt, sest Rootsi kõrgem elektrihind ei saanud Leedu elektrihinnaga ühtlustuda.

  • Euroopa elektrihind on surve all

    Euroopa elektrihindu survestavad Prantsusmaal toimuvad tuumaelektrijaamade katsetused. Euroopa elektrihindadele on viimasel ajal survet avaldanud Prantsusmaa tuumaelektrijaamade erakorraliste katsetuste laine. Põhjus seisneb selles, et EDFi (Électricité de France S.A.) tuumaelektrijaamades ei vastanud energiaplokkide komponentide parameetrid nõutud väärtustele, mis võis tähendada madalamat töökindlust ja vastupidavust, ning sestap oli vaja läbi viia täiendavaid katsetusi. Olukorras, kus kivisöe hind on märgatavalt tõusnud, tähendas see, et elektritootmine Euroopas hakkas olulises mahus põhinema kallimatel energiaallikatel, mis omakorda kajastuvad müüdava elektri hinnas. Praeguseks on Prantsusmaa tuumaenergeetika reguleerija teatanud, et mõningatel reaktoritel lubatakse pärast viimaste katsetuste läbimist lähiajal taas käivituda.

  • OPECi otsus vähendab naftatoodangut

    Peamiselt ekspansionistliku majanduspoliitika lubaduste pealt on USA dollar tõusnud väga tugevale tasemele. Naftahinnad langesid kuu esimesel poolel ning tõusid teisel poolel. Novembris toimusid USA presidendivalimised ja need võitis võrdlemisi ootamatult Donald Trump. Kampaania ajal oli Trump lubanud tühistada mitu olulist kaubanduslepet, mis oleks võinud dollarit kahjustada. Häälte lugemise ajal, mil Trumpi võit hakkas tõenäolisena tunduma, kukkus dollar esimese ehmatusega väga järsult, kuid võidukõnes lubas vast valitud president ekspansionistlikku majanduspoliitikat ja suuri investeeringuid infrastruktuuri, mis rahustas turud maha. Olukord päädis sellega, et dollar tõusis euro vastu viimase aasta kõrgeimale tasemele. EUR/USD novembri keskmine tase oli $1,0702/€, mis tähistab 2,06% muutust dollari tugevnemise poole võrreldes oktoobriga.

    Nafta keskmine hind langes novembris 8,39% ning ulatus 47,08 dollarini barrelist. Märkimist väärib aga asjaolu, et novembri viimasel päeval hakkas nafta hind OPECi toodangu piiramise kokkuleppest tulenevalt järsult tõusma. Täpsemalt numbritesse süüvides on piiratud koguseks 1,2 miljonit barrelit naftat päevas, mis jagatakse liikmesriikide vahel proportsionaalselt (4,5%).

    Et kokkuleppe mõju täielikult avalduks, oli vaja, et koostööd teeksid ka OPECi-välised riigid, kellelt oodatakse toodangu piiramist 600 000 barreli võrra päevas. Venemaa on lubanud sellest kohustusest täita poole. Siiski on turul kahtlusi äratanud Venemaa ametnike väljaütlemine, et Venemaa mitte ei vähenda naftatoodangut, vaid külmutab selle koguse praegusele tasemele ehk 11 miljoni barrelile päevas (see on kõrgeim tase pärast Nõukogude Liidu lagunemist). Ülejäänud 300 000 barrelit päevas, mille peaksid vähendama OPECisse mitte kuuluvad riigid, on veel ebaselge, aga Kasahstan ja Omaan on näidanud üles valmidust panustada.

    Nende protsesside tulemusel tõusis Brenti toornafta hind detsembri esimese nädalaga 50,47 dollarilt 53,62 dollarini barrelilt ning jõudis korra ka pea 55 dollarini. Selle tagajärgi saab vaadelda ka bensiinijaamades, kus hinnad liiguvad jälle tõusvas joones. Nafta hinnatõus mõjutab ka gaasihindu, nii et võib oodata mitte ainult nafta, vaid ka gaasi kallinemist.

  • Kivisöe hind langes, CO2 säilitas positsiooni

    Kuu keskel langes järsult kivisöe hind. CO2 hind paistab olevat samal tasemel eelmise kuuga. Novembri alguses jätkas tõusuteed kivisöe hind, mille hind järgmise aasta tarneks saavutas üle kahe aasta kõrgeima taseme novembri teisel nädalal ehk 77,55 dollarit tonnist.

    Järsult tõusvate hindade tõttu hakkas Hiina kasutama kivisöe arvelt rohkem geotermaalenergiat ning lisaks leevendas karme nõudeid kivisöekaevandustele, mis olidki tinginud niivõrd suure hinnatõusu. Samuti proovisid turuosalised kivisöe kaevandamist võimalikult palju suurendada. Indias käidi näiteks välja idee, et maailma suurima kivisöekaevandaja, riigifirma Coal India võiks jagada seitsmeks eraldi ettevõtteks, et tõsta turul konkurentsi ja seeläbi parandada ka efektiivsust (kuid tegemist on kõigest ideega).

    Kokkuvõtvalt tõusis kuu keskmine kivisöe hind võrreldes eelmise kuuga 4,81% ehk 67,07 dollari tasemelt 70,29 dollarini tonnist. Praegu liigub kivisöe hind vähenemise suunas ning hinnalanguse ootust toetab ka Hiina otsus leevendada nõudeid kivisöe kaevandamisele. Detsembri alguses on kivisöe hinnad jätkunud langevas trendis kukkudes lausa 59,30 dollarini ning püsides vahemikus 59 – 65 dollarit.

    Kivisöe hinnatõusuga seotud paanika tõstis kuni novembri alguseni ka CO2 hinda ning kivisöe hinna langemisega on käsikäes käinud CO2 hinnalangus. CO2 kvoodi keskmine hind langes novembris 1,09%, mis tegi kuu keskmiseks hinnaks 5,64 eurot tonnist.

  • Nutikas, kompaktne ja mugav – selline on meie uus veeb

    Meil on hea meel Teile esitleda Eesti Energia uut veebi – energia.ee. Tänapäevase ilmega kodulehte on nüüd mugav kasutada igast nutiseadmest. Veebist on saanud meie klientide olulisemaid kommunikatsioonikanaleid, mida külastatakse ligikaudu 150 000 korda kuus. Uuenenud koduleht teeb Eesti Energiaga suhtlemise lihtsaks ja mugavaks – siin saab korda ajada kõik energiateenustega seotud asjad.

    Mille poolest erineb uus veeb vanast? Suurim muutus on see, et uut kodulehte on ühtmoodi mugav kasutada igast seadmest. Navigeerida on lihtsam, lepingu saab sõlmitud kiiremini ja meie tegevusvaldkondi puudutav info on kompaktselt koos. Nii uut veebi kui ka e-teeninduskeskkonda on mugav sirvida nutiseadmetes.

    Kolm olulist muutust:

    • uue välisilmega veebi energia.ee saab kasutada nii mobiilist, tahvelarvutist kui ka lauaarvutist
    • e-teeninduses muutus lepingu sõlmimine lihtsamaks, kiiremaks ja mugavamaks
    • veebist leiate ülevaate kõigist Eesti Energia tegevusvaldkondadest ja projektidest

    Kindlasti soovitame Teil proovida ka Eesti Energia mobiiliäppi, et oma kodusest elektritarbimisest paremat ülevaadet saada, ning jälgida meid Facebookis ja Instagramis.

  • Data Print aitab pakendiga tähelepanu võita

    Data Print on moodne, paindlik ja kiiresti arenev trükikoda, mis on spetsialiseerunud pakendite ja etikettide tootmisele. Data Prindi Tartu trükikojas töötab ligi 70 inimest, kes hoolitsevad päevast päeva selle eest, et parimatel trükimasinatel valmiksid sobivaimad lahendused klientide pakenditele.

    Ettevõtte juhataja Marek Koka sõnul võib toidupoes käies olla kindel, et ostukorvis on vähemalt pooled tooted Data Prindist tulnud etiketiga.

    „Meie teenindusvaldkonnad on seotud toiduaine-, joogi-, ravimi- ja keemiatööstusega. Meie filosoofia on lihtne: suurepärane toode vajab suurepärast etiketti. Oleme oma klientidega ühel arvamusel, et kvaliteetne etikett on osa brändingust, mis rõhutab toote sisu ja on lõpptarbija jaoks ostuotsuse tegemisel oluline. Meie klientide hulgas on Tallegg, Eesti Pagar, Farmi Piimatööstus, Orto, A. Le Coq, Saarioinen Eesti jt,“ rääkis Kokk.

    Data Prindi tootevalikus on kleebisetiketid, plastetiketid, kahekihilised etiketid, kuumfoolium, külmfoolium, surutrükk, siiditrükk ning personaliseerimine ja numereerimine.

    Marek Koka sõnul on Data Print uuendusmeelse mõttelaadiga ettevõte. „Uued investeeringud ja protsesside pidev täiustamine aitavad meil teenindada kliente järjest paremini ning tugevdada oma kohta valitud turul,“ kirjeldas Kokk.

    Eesti Energia kliendiks on Data Print olnud ettevõtte asutamise ajast ehk 2000. aastast peale. „Esimestel aastatel tegutsesime rendipindadel ja elektrileping oli meie maja omaniku nimel. Alates 2010. aastast oleme Tartus asuva trükikoja hoone omanikud (sidusettevõtte Data Maja OÜ kaudu) ning elektrileping on meie nimel. Sõltume täielikult elektrist, sest selle puudumisel meie trükikoja töö seisab. Energiakulu on meie jaoks oluline kulu ning kokkuhoiu eesmärgil ehitasime tänavu suvel oma alajaama, millega saime üle minna keskpingele. Oma alajaam on pikaajaline investeering energiakulude optimeerimiseks ning ohutuse tagamiseks, mis mõlemad toetavad meie põhiväärtust olla jätkusuutlik, vastutustundlik ja keskkonnasäästlik ettevõte,“ selgitas Data Prindi juhataja.

    „Hindame koostööd Eesti Energiaga kõrgelt. Eesti Energia on alati olnud meile abivalmis koostööpartner, kelle peale saab loota. Eduka koostöö aluseks on üksteise äride iseloomu mõistmine ning Eesti Energias oleme leidnud endale hea usaldusväärse partneri,“ kinnitas Marek Kokk.

    Lembit Truza

    Data Prindi kliendihaldur

    „Minu esimene kontakt Data Prindiga oli 2012. aastal, kui ettevõtte juhid kuulsid esimest korda vabaturust ning pidid hakkama tegelema elektriostu teemaga. Oleme algusest peale Data Prindiga hästi läbi saanud ning hindan meie koostöö professionaalsust kõrgelt. Konstruktiivse dialoogi kaudu oleme õppinud üksteist paremini mõistma ning koos langetanud edukaid otsuseid. Soovin enda poolt tänada Data Printi ja Marek Kokka kui uuendusmeelset, sõnadest kinni pidavat, otsustusvõimelist ja edukat juhti, kellega koostöö on olnud ainult positiivne. Veelgi tugevamat tuult tiibadesse ettevõtte arendamisel!“

Turuülevaade on koostatud Eesti Energia analüütiku tänaste turuteadmiste kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel ja ülevaates mainitud allikatel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte mingil juhul Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Turuülevaates esitatud seisukohad võivad muutuda ja esitaja jätab endale õiguse neid muuta. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole Turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Turuülevaade ei tekita, lõpeta ega muuda õigussuhteid (sh lepinguid). Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses Turuülevaates toodud info kasutamisega.

Sander Randver
Eesti Energia portfellihaldur