Hando Sutter: taastuvenergiat tuleb toota tarbijale soodsaimal viisil

26.10.2016

Tänu biomassile, olmejäätmetele ja tuuleenergiale paistab Eesti juba täna Euroopas silma heas ennaktempos toimunud taastuvenergia osakaalu kasvuga. 2020. aastaks võib Eesti Euroopa Liidu poolt seatud taastuvenergia eesmärki ületada koguni ligi 20%. Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter sõnas energiaettevõtte iga-aastasel keskkonnapäeval, et edasisel taastuvenergia osakaalu suurendamisel tuleks eelistada just tootmistehnoloogiaid, mis tagavad tarbijatele odavaima võimaliku energiahinna.

„Erinevaid taastuvaid energiaallikaid kasutavad tootmistehnoloogiad on viimase kahe aasta jooksul märkimisväärselt odavnenud, kuid reaalsus on paraku see, et need vajavad veel toetusi, et turul konkurentsis olla ning seda ka järgmise 4-5 aasta perspektiivis. Eestil on võimalik taastuvenergia osakaalu tõsta isegi kuni 40% energia lõpptarbimisest, kuid sellisel jõulisel edasiliikumisel on oma hind. Kõige lihtsamal kujul väljendub see eestimaalaste elektriarvetel taastuvenergia tasuna,“ rääkis Hando Sutter tänasel Eesti Energia keskkonnapäeval.

Parima lahendusena tõi Sutter välja tehnoloogianeutraalsed oksjonid, mille sarnaseid on edukalt kasutatud erinevates Euroopa riikides. „Lihtsustatult tähendab see, et oksjoni korraldaja annab teada, kui palju soovitakse taastuvenergiat teatud perioodi jooksul toota ning oksjoni kaudu saavad õiguse energia tootmiseks need tootmistehnoloogiate pakkujad, kes suudavad seda teha kõige soodsamalt. Seega hinnatakse tehnoloogiaid puhtalt nende konkurentsivõime, mitte aga näiteks maailmavaateliste eelistuste põhjal,“ selgitas ta ja kinnitas, et Eesti Energia on valmis sellisel oksjonil osalema.

Eesti Energia taastuvenergia tootmisest kõneldes rõhutas Sutter Eesti Energia strateegilist plaani tõsta nii alternatiivsete kui ka taastuvate energiaallikate osakaalu kogu tootmisest 40%-ni. 2015. aasta seisuga moodustas selliste energiaallikate osakaal Eesti Energia kogutoodangust 12%. Ambitsioonika eesmärgi täitmiseks on Eesti Energia rajamas uut tuuleparki Tootsi Suursoo ammendunud turbaväljale ning arendab ka päikeseenergia lahendusi, näiteks Ruhnus. Samuti on plaanis päikeseenergial põhinevaid energialahendusi lähiajal pakkuma hakata nii äri- kui ka koduklientidele. Kuid just biomassi elektriks põletamine on hetkel Eesti taastuvenergia osakaalu suurendamise kasutamata võimalus. Kütusena on biomass kodumaine ja selle alla liigitatakse näiteks energiavõsa, aga ka metsatööstuse ülejääke, mis ei sobi kasutamiseks ei paberi- ega puidutööstusele.

„Biomassi kasutamine põlevkivielektrijaamades on hea näide sellest, kuidas põlevkivitööstus suudab kaasa aidata taastuvenergia eesmärkide saavutamisele. Ka täna kasutatakse Narva jaamades biomassi ja seda ilma igasuguse toetuseta,“ rõhutas Sutter. „Narva elektrijaamad suudavad pakkuda tarbijatele odavaimat taastuvelektrit – kasutades kütusena biomassi. Seejuures oleks vajalik toetuse määr ühe megavatt tunni eest 20-25 eurot ehk üle kahe korra vähem kui praegu näiteks tuuleelektrile pealemakstav 53,7 eurot megavatt-tunni eest. Ka paljuräägitud Taanis, mille energiamajandust ikka eeskujuks tuuakse, põletatakse vanades söejaamades biomassi. Muide, päris suur hulk sellest pärineb Eestist, kus puit graanuliteks purustatakse ja siis muuhulgas ka Taani eksporditakse.“

Eesti Energia iga-aastane keskkonnapäev keskendub sel korral taastuvenergeetika tulevikuperspektiividele Eesti energiatootmises ja nendega kaasnevatele keskkonnamõjudele. Teemade üle arutlevad ettevõtjad, ametnikud ja teadlased täna Laulasmaal.

Eesti eesmärk on tõsta taastuvenergia osakaalu energia lõpptarbimisest 2020. aastaks 25%ni. Selle eesmärgi saavutas Eesti riik juba 2014. aastal, mil taastuvenergia osakaal moodustas 26,5% energia lõpptarbimisest. Euroopa Komisjon on prognoosinud, et 2020. aastaks on Eesti nende Euroopa Liidu riikide seas, kes ületab seatud taastuvenergia eesmärki, hinnanguliselt koguni ligi 20%.

Kaarel Kuusk
Eesti Energia
meediasuhete juht
52 85 049