100-aastane kogemus põlevkivi kaevandamisel aitab arendada kaevandamistehnoloogiaid

21.09.2016

Eesti Energias väärtustame Eesti peamist loodusvara – põlevkivi – ning sellega seonduvat oskusteavet. Põlevkivi väärtustamine tähendab efektiivsemate ja keskkonnasäästlikumate tehnoloogiate rakendamist tööstuse igas etapis. Kaevandamises nõuab tehnoloogiate arendamist ka geoloogiline tegur – põlevkivi liigub sügavamale maapõue ja kaevandamine liigub selgelt allmaakaevandamise suunas, kuid järjepidev areng on aktuaalne ka maapealse kaevandamise puhul. Eesti 100-aastane kogemus põlevkivi kaevandamises aitab parimate tehnoloogiate arendamisel.

Allmaakaevandamise kogemused viivad edasi
Käesolevast aastast Estonia kaevanduse kirdeservas rakendatav kamberlaava meetod on sarnane tavapärasele kamberkaevandamisele, kus maapind püsib tervikutel, kuid töö toimub tavapärase 200-meetrise töölõigu asemel pikas, kuni 700-meetrises tööfrondis. Meetodi eeliseks on väiksemad ettevalmistustööd, sest eelnevat läbindust ei ole vaja teha. Seetõttu on kamberlaava meetodil toodetud põlevkivi omahind madalam kui kamberkaevandamise puhul. Kamberlaava tehnoloogiat on Estonia kaevanduses ka varem kasutatud, kuid praegu on tegemist täiustatud tehnoloogiaga. Eelkõige uuendasime ventilatsioonisüsteemi – lisasime tuulutustõkked, mille abil saab reguleerida õhuvoolu liikumist kaevanduskäikudes.

Kui kamberkaevandamisel jäetakse 22-35% põlevkivist maapinna kande- ja hoidetervikutena väljamata , siis kombainkaevandamine, mida täna Eestis ei kasutata, võimaldab kaevandada allmaakaevandamist oluliselt väiksemate kadudega, kusjuures maapinna üldilme jääb kombainkaevandamisel endiseks. Kombainkaevandamise plaanime kasutusele võtta Narva karjääris, kus jätkame madala katendiga aladel avamaakaevandamist ja kõrge katendiga aladel kasutame allmaameetodit. Esimene sel moel kaevandatud toodang on plaanitud 2019. aastasse. Nagu kamberlaavagi puhul, on ka kombainkaevandamise osas tegu taasavastatud vanaga, sest seda meetodit on Eestis praktiseeritud ka varem.

Kamber- ja kombainkaevandamise kombineerimine võimaldab kõige efektiivsemalt kaevandada piirkonnas, kus osa põlevkivist asub näiteks elamupiirkonnas ning maapinna langatamine on välistatud. Eesti Energia plaanib tulevikus rajatavates kaevandustes kasutada piirkonna eripäradest lähtuvalt kas kombainkaevandamist, kombineeritud kamber- ja kombainkaevandamist või kamberlaava tehnoloogiat.

Draglainide moderniseerimine ja suurem kopamaht
Vaatamata sellele, et tänase parima teadmise kohaselt kaevandatakse 2030. aastal suurem osa põlevkivist allmaakaevandustest, on tehnoloogilised arengud fookuses ka pealmaakaevandamisel. Näiteks võtame Narva karjääris sellest aastast kasutusele kahe kuupmeetri võrra (15 m3 vs 17 m3) suurema mahutavusega kopad, mis tõstavad kaevandamise efektiivsust ligi 10%. Suuremate koppadega saame katendi kiiremini eemaldada ning jõuame põlevkivikihini märkimisväärselt kiiremini, kuid kulud jäävad seejuures varasemaga võrreldes praktiliselt samale tasemele.

Tootmisefektiivsuse tõstmiseks uuendatakse Narva karjääris ka sammuvate ekskavaatorite juhtimissüsteemi, mis pikendab masinate tööiga keskmiselt 10 aasta võrra. Moderniseerimise käigus vahetatakse välja ekskavaatori elektrijuhtimissüsteem ja lisaks paigaldatakse monitooringusüsteem. Uue monitooringusüsteemi abil saab jooksvalt jälgida tööprotsesse ja võimalikke tõrkeid ning teostada remonte tunduvalt kiiremini ja seeläbi ka soodsamalt kui seni. Üheteistkümnest Narva karjääri sammuvast ekskavaatorist on need uuendused läbinud juba neli. Ka need insenerlahendused saime realiseerida tänu meie spetsialistide kompetentsile ja pikaaegsele kogemusele põlevkivitööstuses.

Tehnoloogiate areng soodustab keskkonnamõjude vähendamist
Viimase sajandi jooksul on Eesti maapõuest kaevandatud veidi üle miljardi tonni põlevkivi. Esimeste tonnide kaevandamine ja keskkonnajalajälg ei ole kuidagi võrreldav tänapäevase kaevandamise ja selle mõjuga keskkonnale. Viimastel aastatel toimunud ja planeeritavad tehnoloogiate arengud muudavad kaevandamise järjest keskkonnasäästlikumaks. Näiteks rajasime sel aastal Estonia kaevanduses settebasseini maa alla. Selle suurem maht võimaldab kaevandusvee pikaajalisemat settimist ehk puhastumist enne selle loodusesse tagasi suunamist. Settebasseini rajamine maa alla võimaldas jätta maa peal väärtusliku territooriumi vabaks. Ka jääktoodete suuremates mahtudes taaskasutamine on võimalik tänu tehnoloogilistele lahendustele – näiteks 2009. aastal avasime Estonia kaevanduses killustikukompleksi, mis on seitsme aasta jooksul tootnud ligi 2 miljoni tonni killustikku rikastamisel jäävast materjalist. Killustik leiab kasutust teede ehituses ja remondis.

Tänapäeva ja ka tuleviku kaevandamistehnoloogiad toetuvad põlevkivitööstuse kompetentsile, mida maailmas napib ning mida meie Eestis valdame.

Andres Vainola
Eesti Energia juhatuse liige