Energiaturu ülevaade, august 2016

06.09.2016

Sander Randver

Eesti Energia portfellihaldur

Augusti turuhindu mõjutasid kõige enam suurenenud tarbimine ja kaablite hooldustööd.

Turuülevaates toome teieni kokkuvõtte elektri börsihindade muutustest ja nende mõjuritest augustis, räägime lähemalt toornafta ja süsiniku hindade kõikumistest ning tutvustame olulisimaid uudiseid Balti riikide turgudelt.

Lugege teemadest lähemalt allpool

  • Augusti turuhindu mõjutasid kõige enam suurenenud tarbimine ja kaablite hooldustööd »

    Augustis oli elektribörsi Nord Pool keskmine turuhind Eestis ja Soomes 31,38 eurot megavatt-tunnist, mis tähistab 1,32-protsendilist hinnatõusu võrreldes eelmise kuuga. See tähendab, et Eesti on Soomega juba teist kuud järjest täpselt samas hinnatsoonis. Lätis ja Leedus aga esines üpris suur hinnalangus – võrreldes juuliga langes hind Lätis 11,87% ning Leedus 13,89%. Kuu keskmisteks elektrihindadeks kujunesid vastavalt 33,77 ja 33,78 eurot megavatt-tunnist.

    Börs Keskmine
    €/MWh
    Muutus võrreldes
    eelneva kuuga
    Miinimum Maksimum
    Nord Pool Eesti 31,38 1,32% 8,12 51,99
    Nord Pool Soome 31,38 1,32% 8,12 51,99
    Nord Pool Läti 33,77 -11,87% 16,08 56,05
    Nord Pool Leedu 33,78 -13,89% 16,08 56,05

    Üldiselt oli elektriturgudel tegu võrdlemisi rahuliku kuuga, mida iseloomustavad ka madalad tipuhinnad kõigis riikides. Soomes ja Eestis ulatus madalaim elektrienergia tunnihind 8,12 euroni megavatt-tunnist 8. augusti öösel ning Lätis ja Leedus 16,08 euroni megavatt-tunnist 13. augusti varahommikul. Kõrgeim elektrienergia tunnihind Soomes ja Eestis oli 51,99 ning Lätis ja Leedus 56,05 €/MWh. Viimane asjaolu väärib eriti märkimist just Leedu puhul, kus viimati püsis elektrienergia tunnihind veebruaris terve kuu 60 euro juures.

    Kindlasti peab antud keskmiste hindade vaatlemisel võtma arvesse seda, et tegemist on kogu kuu keskmiste elektrihindadega. Tegeliku tarbitud elektrienergia keskmine hind võib toodud arvudest aga erineda, sest erinevatel tundidel on elektrihind erinev. Sellest tulenevalt sõltub tarbija keskmine elektrihind sellest, millal ta on tegelikult elektrit tarbinud.

    Sel suvel väljus ühendus NordBalt testfaasist ning on hetke seisuga täies mahus ning töökindlalt kasutuses. Sellega on seotud ka Läti ja Leedu elektrihindade langus ning lähenemine Eesti hindadele. Augusti teisel poolel avaldasid elektrihindadele mõju Norra ja Rootsi vahelise ühenduse hooldustööd ning NordBalti lühiajaline hooldus. Lisaks välisühenduste hooldustele mõjutasid augusti lõpus hindu oluliselt ka Rootsi Ringhalsi tuumaelektrijaama neljanda ploki hooldustööd, mis kestsid oodatust kauem.

    Üldiselt ajastatakse tootmisvõimsuste hooldused suveperioodile, kui elektrienergiat vajatakse vähem. Seetõttu tähistab augusti lõpp selle aasta hooldusmahukaima perioodi lõppu – kõigi hoolduses olevate tootmisvõimsuste hulk kokku oli sel perioodil kõrgeimal tasemel. Külmema perioodi saabumisega kasvav elektrienergia nõudlus turul vähendab hooldustööde mahtu.

    Aina suureneva energiavajadusega kaasneb ka vajadus suurendada riikidevahelist läbilaskevõimet. Augustis avaldas Fingrid raporti Põhjamaade välisühenduste tuleviku kohta ning viitas, et 15 aasta perspektiivis on oodata Norra ja Rootsi siseriiklike hinnatsoonide vaheliste pudelikaelade leevendamist ning ka Norra–Soome ja Rootsi–Soome ühendusi. See tähendab Balti riikide elektrituru paremat seotust Skandinaavia maadega ja elektrihinna erinevuse üldist vähenemist pikemas perspektiivis.

  • Muutlike ööpäevahindade valguses on mõistlik elektrihind fikseerida »

    Viimane aasta on elektriturgudel näidanud väga suuri erinevusi päevaste ja öiste börsihindade vahel. Kuigi keskmine hind on püsinud suhteliselt madalal, on päevane hinnatase jäänud võrreldes öise hinnaga siiski oluliselt kõrgemaks. Eesti Energia suurkliendiosakonna juht Artur Teesalu selgitab, et kuna paljude ettevõtte klientide suurim tarbimisaeg on siiski päeval, kattub see kallite hinnaperioodidega ja tingib kliendile kõrgema hinna.

    „Et vältida kõrgetest päevastest elektrihindadest tekkivaid suuri elektrikulusid, soovitame oma klientidel elektrihind täielikult või osaliselt fikseerida,“ kinnitab Teesalu. „Täna on klientide seas levinud praktikaks fikseerida hinnad kuni 2019. aasta lõpuni, sest tulevikutehingute hinnad sellele perioodile on soodsad.“

    Teesalu juhib tähelepanu sellele, et kõik Eesti Energia kliendid saavad arutada oma elektrihinna võimalikku fikseerimist Eesti Energia personaalse kliendihalduriga.

    Artur Teesalu, Eesti Energia suurkliendiosakonna juht

  • Nafta hind tõusis terve augustikuu »

    Augustit iseloomustas kõrge nõudlus nafta ja metallide järele, mis tingis omakorda suurema rahahulga Ameerika Ühendriikidele, kes on üks peamisi nimetatud kaubaartiklite eksportijaid. Suurem rahahulk on omakorda soodustanud USA dollari inflatsiooni. Dollari mõningane nõrgenemine ja euro tugevnemine on liigutanud euro ja dollari kursi graafiku Brexiti-eelse taseme lähedale, mis annab märku, et turud on peaaegu täielikult taastunud Brexitist tulenenud esialgsest šokist.

    Suurema naftanõudluse tõttu on uute puurtornide paigaldamine peatunud ning kuna turul suuremat pakkumist pole, on nafta hind augustis pidevalt tõusnud. Lähiajal toimub Alžeerias International Energy Forum’i kohtumine, kus loodetakse saavutada OPECisse kuuluvate ja mittekuuluvate riikide vahel kokkulepe turu tasakaalustamiseks. Mäletatavasti ebaõnnestus selle kokkuleppe sõlmimine aprillis toimunud Doha konverentsil.

    Kivisöe hind tõusis augustis tänu oodatust suuremale nõudlusele ning erinevatele häiringutele kivisöe tootmises üle maailma. Lisaks plaanitakse avada Poolas lähitulevikus 1 gigavatt-tunnise võimsusega kivisöel toimiv elektrijaam, mis võib kergitada söe tulevikuhindu. Kivisöetonni keskmine hind ulatus augustis 58,2 dollarini ning kuu lõppes tonnihinnaga 59,3 dollarit.

    CO2 kvootide turul on olnud üpris stabiilne kuu ning kvootide hind on liikunud vahemikus 4,3–5 eurot tonnist. Euroopa kvooditurg sattus küll pärast Brexitit suurde langusesse, kuid on nüüdseks stabiliseerunud. Suurenenud kivisöenõudluse tõttu võiks oodata ka kvoodituru tõusu, kuid hetkel selle kohta turul tõestust pole.

  • Balti riikide uudised »

    Põlevkivisümpoosion toob Eestisse rahvusvahelised energeetikaeksperdid

    20.–21. septembril külastavad Tallinna põlevkivieksperdid ja -arendajad kogu maailmast, et tutvuda Eesti põlevkivi väärindamise kogemusega ning arutleda põlevkivienergeetika oleviku ja tulevikuvõimaluste üle. Viiendat korda Eestis toimuv põlevkivisümpoosion on sel aastal pühendatud põlevkivitööstuse 100. aastapäevale. Üritus toob Eestisse nii Maailma Energeetikanõukogu ja Ameerika Energiaassotsiatsiooni esindajad kui ka eksperdid maailma juhtivatest põlevkivitööstustest ning valdkonnaga tegelevatest ülikoolidest.

    Rahvusvahelisel põlevkivisümpoosionil annavad ülevaate energiaturgudest ja trendidest Maailma Energeetikanõukogu asedirektor Zulandi van der Westhuisen ja Ameerika Energiaassotsiatsiooni juht Barry Worthington. Tehnoloogiliste uuenduste ja tulevikuväljavaadete üle arutlevad majandus- ja kommunikatsiooniminister Kristen Michal ja keskkonnaminister Marko Pomerants. Ettekannetega astuvad üles veel Eesti Energia, Hatch, Hexagon Mining, Ockham Energy Services, PROCOM Consultants, Richards Moorehead & Laing Limited, Shale Tech International Services, Shell, SRK Consulting, Turkish Coal Enterprises ja paljud teised.

    Soovijad saavad registreeruda kohapeal. Hind 500 eurot (km-ga) sisaldab nii kahepäevast konverentsi kui ka 20. septembri õhtul toimuvat pidulikku õhtusööki ja unikaalse vokaalansambli Estonian Voices kontserti Kultuurikatlas. Üritus viiakse läbi koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomiteega. Üritust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

    Sümpoosionist lähemalt »

    Enefit Kaevanduste uueks juhatuse esimeheks sai Ahti Puur

    Enefit Kaevanduste juhatus uueneb – 1. septembril alustas kaevanduste juhatuse esimehena tööd Ahti Puur. Septembri keskel lahkub ettevõttest senine juhatuse liige ja Estonia kaevanduse juht Erik Väli.

    „Enefit Kaevanduste uue juhatuse esimehe esimeseks väljakutseks on suurema sünergia loomine ettevõtte kolme põhilise tegevussuuna – põlevkivi kaevandamise, logistika ja varahalduse – vahel. See on strateegilise tähtsusega ülesanne kontserni konkurentsivõime kasvatamisel. Ahti Puuri mitmekülgne ja pikaajaline tööstus- ja tootmisettevõtete juhtimiskogemus võimaldab viia vajalikke muudatusi ellu efektiivseimal võimalikul moel,“ sõnas Andres Vainola, kes taandub 1. septembrist kaevanduste tegevjuhtimisest ning jätkab Eesti Energia kontserni juhatuse liikmena ja Enefit Kaevanduste nõukogu esimehena.

    „Eesti suurima kaevandusettevõtte arenguperspektiivid pakuvad küllaldaselt võimalusi eneseteostuseks. Täna on oluline tõsta olemasolevate põlevkivi tootmisvarade konkurentsivõimet, et kindlustada aastakümnete jooksul põlevkivienergeetikasse tehtud investeeringute efektiivne kasutamine ning tagada põlevkivi maksimaalne väärindamine. Olen tänulik võimaluse eest sellele väljakutsele vastu astuda,“ ütles Ahti Puur.

    Enefit Kaevanduste juhatuse esimehena ametisse astuval Ahti Puuril on kümneaastane töökogemus Viru Keemia Grupist, kus ta oli seitse aastat finantsjuhi ja juhatuse aseesimehe ametis. 2014. aastal sai Ahti Puur aasta finantsjuhi tiitli Big4 konverentsil erakordselt olulise töö eest ettevõtte finantstegevuse korraldamisel ja põlevkivitööstuse arengu soodustamisel. Ahti Puur on lõpetanud Tartu Ülikooli ning tal on majandusküberneetika magistrikraad.

    Enefit Kaevanduste juhatuse liige Erik Väli otsustas oma kogemusi rakendada väljaspool Eesti Energiat. Eesti Energia juhatus tänab Erikut pikaajalise olulise panuse eest põlevkivikaevandamise arengusse. „Erik Väli on üks säravamaid mäeinsenere Eestis. Tema juhtimisel on Estonia kaevandus pidanud vastu rasketes turuväljakutsetes ning teinud läbi palju tehnoloogilisi arenguid kaevandamise efektiivsuse kasvu nimel,“ märkis Andres Vainola.

    „Olen töötanud Eesti Energias 30 aastat, nii mäemeistrina kui ka juhtivatel ametitel kuni Estonia kaevanduse juhini ja Enefit Kaevanduste juhatuse liikmeni. Nende aastate jooksul oleme kolleegidega suutnud väga palju korda saata. Olen tänulik kõigile, kes on olnud mulle tööteekonnal kaaslasteks! Tänaseks on saabunud aeg astuda uutele radadele,“ sõnas Erik Väli.

    Leedu elektritarbimine on võrreldes eelmise aastaga 5,6% kasvanud

    Leedu elektri ja gaasi jaotusoperaatori Energijos Skirstymo Operatorius AB andmetel kasvas Leedu elektritarbimine tänavu esimesel poolaastal märkimisväärselt, moodustades kokku 4,5 TWh ehk 5,6% tavapärasest enam. 69 protsenti tarbitud elektrist kulus ära äritarbijatel, kelle seas väikese ja keskmise suurusega ettevõtete tarbimine tõusis võrreldes eelmise aastaga 8,7% ja suurtööstustel 2,8%.

    Operaatori andmete kohaselt oli suurenenud nõudluse üheks põhjuseks külmem talv, mis tõstis märkimisväärselt suurimate linnade elektritarbimist. Vilniuses tõusis tarbimine 6,1%, Kaunase piirkonnas 7%, Klaipeda piirkonnas 5,1%, Šiauliai piirkonnas 4%ja Panevežyse piirkonnas 4,1%.

    Esimesel poolaastal Leedus tarbitud maagaasist 73% tuli LNG terminalist

    Leedu gaasi põhivõrguettevõtte Amber Grid teatel moodustas veeldatud maagaasi (LNG) terminalist tarnitud gaas Leedus tänavu esimesel poolaastal 73 protsenti kogu tarbitud maagaasist. Samal ajal on hinnad olnud klientide jaoks vastavalt energeetikakomisjoni otsusele võrreldes möödunud aastaga 16 protsenti soodsamad. Põhivõrguettevõtte teate kohaselt tarbiti Leedus jaanuarist juunini kokku 12,656 GWh gaasi.

    Läti majandusministeerium plaanib kehtestada ettevõtetele energiasäästumaksu

    Energiatõhususe maksu planeeritakse äritarbijatele, kes tarbivad aastas 500 megavatt-tundi või enam. Maksu eesmärgiks on edendada energiatõhusust ja energiatarbimise juhtimist. Tarbijad peavad tasuma maksu vaid juhul, kui nad ei vii ellu ühtki tegevust ettevõtte energiatarbimise vähendamiseks, nagu neile näiteks energiaauditi vm juhises ette on kirjutatud. Eelnõu järgi kujuneb maksu suuruseks 7 protsenti ettevõtte eelmisel kuul tarbitud elektrienergiast, vastavalt Eurostati avaldatud keskmistele hindadele eelmisel aastal.

  • Estravel: Elektrikulude haldamisel peame oluliseks fikseeritud elektrihinda »

    Eesti Energia suurklient Estravel on Eesti ja Baltimaade suurim reisiagentuur, kes on müünud reise juba 28 aastat. 190 töötajaga ettevõte on valinud elektrikulude haldamiseks fikseeritud elektrihinna, mis võimaldab esinduste elektrikulusid täpselt prognoosida ning kuludes suuri muutusi vältida.

    Ligi kolme aastakümne jooksul reisihuvilistele teenuseid pakkunud Estraveli juhatuse liige Anne Samlik kirjeldab, et kõige suurem nõudlus on lennupiletite ja majutuse järele, kuid populaarsed on ka kruiisid ja puhkusepaketid ning laeva- ja rongipiletid.

    „Pakume klientidele ka reisikindlustust, auto- ja bussirenti ning teisi reisimisega seotud teenuseid. Tänu meie kogenud töötajatele ja suurele partnerite võrgustikule suudame täita kõige keerulisemad reisisoovid,“ räägib Samlik. Ta lisab, et olenemata sellest, kas klient soovib veeta eksootilise puhkuse džunglis või peab minema tiheda ajakavaga ärireisile suurlinna – Estraveli reisikonsultandid annavad endast parima, et kõik eesmärgid saaksid tõrgeteta täidetud.

    Estraveli juhatuse liige Aivo Takis mainib, et ettevõtte suurimaks kliendigrupiks on ärikliendid. „Lisaks Eestist väljaminevatele reisidele tegeleme sissetuleva turismi ja Eesti puhkusepakettide müümisega. Korraldame konverentse, seminare ja üritusi nii Eestis kui ka välismaal,“ selgitab Takis. Ta lisab, et ettevõte pakub oma klientidele ööpäevaringset tuge alates reisi planeerimisest kuni koju tagasijõudmiseni, mis on eriti oluline praegusel ajal, kui reisimisega seotud tõrkeid esineb sageli ning klientide jaoks on turvalisus väga oluline.

    Estravelil on kaheksa esindust kuues Eesti linnas, 24/7 töötav tellimiskeskus, esindus Lätis ning tütarfirmad Leedus ja Austraalias. „Estraveli kontsern annab tööd 190 inimesele, kellest valdav enamik töötab Eestis. Oleme Eesti suurim turismiteenuste müügiga tegelev tööandja,“ ütleb Takis ja rõhutab, et Estravel on sajaprotsendiliselt Eesti kapitalil põhinev ettevõte. Firma on olnud oma valdkonnas ülekaalukas turuliider juba alates 1995. aastast – Estraveli müüdud reisiteenuste käive on sama suur kui nelja järgmise konkurendi käibed kokku.

    Täna on ettevõte võtnud tulevikuplaanidesse laienemise. „Tänavu kevadel ostsime Austraalias Aerotraveli ja suvel Tallinnas vene sihtturule keskendunud reisibüroo Estintouri. Nüüd tegutseme selle nimel, et teenindada kvaliteetselt ka uusi kliendigruppe,“ kirjeldab Takis. „Meil on Eestis üheksa büroopinda, mis tähendab, et elektrikulud on meie igakuised püsikulud, mille optimeerimine on meie jaoks väga oluline.“

    Elektrilepingu on Estravel sõlminud Eesti Energiaga. „Oleme valinud fikseeritud hinnaga elektriostulahenduse, kuna see võimaldab meil kulusid üsna täpselt prognoosida ning aasta lõikes ei ole elektrihinnas suuri kõikumisi,“ selgitab Samlik. Ta kinnitab, et koostöö Eesti Energiaga on olnud pikaajaline ja hea. „Estraveli jaoks on koostöö juures kõige olulisem, et lamp laes põleks ja arvuti töötaks. Ja kui algavad sügistormid ja tekivad tõrked, siis et need saaksid kiiresti likvideeritud. Meie jaoks on üheks olulisimaks põhiväärtuseks usaldusväärsus, mistõttu hindame seda kõrgelt ka oma partnerite puhul,“ ütleb Samlik.

    Estraveli elektriostustrateegia haldur Kristiina Vikat:
    „Kuigi minu koostöö Estraveliga algas alles eelmisel aastal, ulatub Estraveli ja Eesti Energia koostöö juba turu avanemise eelsesse aega. Estraveli elektriostustrateegia 2016. aastaks sai valitud lähtuvalt ettevõtte energiatarbimise eripärast ja ärivajadustest – lepingu sõlmimisel oli kliendi poolt olulisimaks märksõnaks „stabiilsus“. Aastate jooksul kujunenud ostueelistus ja visioon on aidanud meil saavutada kliendiga ladusa koostöö ja jõuda parimate otsusteni. Kuna elektriost ei ole Estraveli põhiäri, kuid moodustab ettevõttele siiski olulise kuluartikli, püüan olla Estraveli haldurina ka edaspidi asjatundlik ja kindel partner, keda usaldades saab ettevõte langetada parimaid otsuseid. Soovin Estravelile edu ja lennukaid ettevõtmisi ka edaspidiseks!“
     

Turuülevaade on koostatud Eesti Energia analüütiku tänaste turuteadmiste kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel ja ülevaates mainitud allikatel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte mingil juhul Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Turuülevaates esitatud seisukohad võivad muutuda ja esitaja jätab endale õiguse neid muuta. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole Turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Turuülevaade ei tekita, lõpeta ega muuda õigussuhteid (sh lepinguid). Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses Turuülevaates toodud info kasutamisega.