Energiaturu ülevaade, juuni ja juuli 2016

08.08.2016

Sander Randver

Eesti Energia portfellihaldur

Balti riikide suvised börsihinnad on taas tõusnud 200 euroni megavatt-tunnist

Turuülevaates toome teieni kokkuvõtte elektri börsihindade muutustest ja nende mõjuritest juunis ning juulis, räägime lähemalt toornafta ja süsiniku hindade kõikumistest ning tutvustame olulisimaid uudiseid Balti riikide turgudelt.

Lugege teemadest lähemalt allpool

  • Balti riikide suvised börsihinnad tõusid kohati taas 200 euroni megavatt-tunnist »

    Elektribörsi Nord Pool keskmine turuhind Eestis oli juunis 36,22 eurot megavatt-tunnist, mis oli koguni 28,17 protsenti ehk 7,39 eurot kõrgem mai keskmisest hinnast (28,26 €/MWh). Juulis aga langes elektri börsihind Eestis võrreldes juunikuu keskmisega 14,49 protsenti 30,97 euroni megavatt-tunnist.

    Sarnaselt Eestiga tõusid juunis ka Läti ja Leedu elektrihinnad 40,53 euroni megavatt-tunni kohta. Lätis tähendas see 24,02-protsendilist hinnatõusu maikuu keskmise hinna suhtes ning Leedus oli tegemist 23,30-protsendilise hinnatõusuga. Nagu Eestis, langes ka Lätis ja Leedus juulis elektrihind, kuid mitte nii suures mahus – Lätis 5,45 protsenti 38,32 euroni ja Leedus 3,21 protsenti 39,23 euroni megavatt-tunnist.

    Ka Soomes tõusis juunis elektrienergia börsihind võrreldes eelmise kuuga. Juunis kujunes elektrienergia keskmiseks hinnaks Soomes 35,41 eurot megavatt-tunnist, mis on 28,17 protsenti kõrgem maikuu hinnast. Juulis oli Soome Eestiga täpselt samas hinnapiirkonnas ning kuu keskmiseks elektrienergia börsihinnaks kujunes 30,97 eurot megavatt-tunnist, mis tähistab juuniga võrreldes 12,54-protsendilist hinnalangust.

    Börs Keskmine
    €/MWh
    Muutus võrreldes
    eelneva kuuga
    Miinimum Maksimum
    Nord Pool Eesti 30,97 -14,49% 6,01 55,05
    Nord Pool Soome 30,97 -12,54% 6,01 55,05
    Nord Pool Läti 38,32 -5,54% 6,01 202,04
    Nord Pool Leedu 39,23 -3,21% 6,01 202,04

    Juunis küündis elektrihind Baltikumis üksikutel tundidel koguni 160 euroni megavatt-tunnist ning 15 tunnil ületas börsihind Eestis ja 24 tunnil Lätis ning Leedus 100 euro piiri. NordBalti ühenduse rikke tõttu tõusis elektrihind Lätis ja Leedus juuli esimestel päevadel kohati 200 euroni megavatt-tunnist.

    Kindlasti peab antud keskmiste hindade vaatlemisel arvesse võtma seda, et tegemist on kogu kuu keskmiste elektrihindadega. Tegeliku tarbitud elektrienergia keskmine hind võib toodud arvudest aga erineda, sest erinevatel tundidel on elektrihind erinev ning sellest tulenevalt sõltub tarbija keskmine elektrihind sellest, millal ta on tegelikult elektrit tarbinud.

    Juunikuu kõrgete elektri börsihindade kujunemisel mängisid olulist rolli nii kaablid kui ka suured hooldused Põhjamaade tuumaelektrijaamades. Üldine kõrgem hinnatase juunis algas Rootsi hinnatsoonist. Selle põhjustas peamiselt Norra ja Rootsi vahelise ühenduse pudelikael ning asjaolu, et mitmes Rootsi ja Soome tuumaelektrijaamas toimusid suured hooldused (näiteks Rootsis Oskarshamni kolmandas plokis, Ringhalsi esimeses ja neljandas plokis, Forsmarki teises ja kolmandas plokis ning Soomes Olkiluoto teises plokis). Kokkuvõttes jäi seetõttu turule pakkumata kohati lausa 6460 MW tootmisvõimsust. Kuna Rootsi-Norra vaheline ühendus NordBalt ei suutnud kogu nõudlust ära teenindada, tekkisidki puudujäägid, mis põhjustasid Baltikumi hinnatõusu.

    Aasta alguses valminud NordBalti ühenduse eesmärgiks oli Baltimaade elektrihinna ühtlustamine Põhjamaade hindadega. Paraku on aga kaabli testperioodil esinenud mitmeid rikkeid, mistõttu pole võimalik selle mõju täna veel täielikult hinnata. Ootamatud rikked on põhjustanud Lätis ja Leedus väga kõrgeid börsihindu. Sealjuures muutub strateegiliselt oluliseks ka Eesti-Läti ühendus, mis NordBalti rikke korral küll ei suuda katta täielikult odavama elektrienergia defitsiiti turul, kuid mõnel määral siiski takistab ekstreemseid börsihindu Lätis ja Leedus.

    Läti ja Leedu turgu mõjutab oluliselt ka ühendus LitPol, mille opereerimise eripära põhjustab olukorra, kus Poola tarbib suure osa (kuni 500 megavatti) NordBalti ühenduse võimekusest päeval, samas aga tuleb Poolast öösiti madala kohaliku nõudluse tõttu odavam elektrienergia, mis langetab Leedu elektrihinda. Selle arvelt on Leedul võimalik täita Kruonise pumphüdroelektrijaama reservuaari soodsamalt, et kasutada seda päevasel ajal, kui elektri börsihind on kõrgem.

  • Norra kehvad lumeolud kergitavad elektri tulevikuhinda »

    Alates aprillist on elektrienergia tulevikutehingute hindades märgata pidevat tõusu, mis on suures osas tingitud sellest, et Norra mägedes on võrreldes eelmise aastaga kuni kolm korda vähem potentsiaalset lumesulavett. See tähendab, et lähitulevikus on oodata vähesema vee juurdevoolu – väiksem hüdroenergia reserv survestab aga omakorda elektrihindu tõusu poole.

    Kuigi hüdroreservide tegelik tase on juuni keskpaigani ulatunud üle mediaantaseme, on palju olulisem küsimus oodatav juurdevoolu tase. Hüdroreservuaaride mahtu on juuni ja juuli jooksul hinnatud 6–12 teravatt-tundi alla prognoositud taseme. Juuli teisel poolel Norras sadanud rohked vihmad pehmendasid tulevikutehingute hinnatõusu mõnevõrra ning praegu on olukord turul stabiliseerunud.

    Kaardil on näha lume kogus ekvivalentse veekogusena. „Barmark“ tähistab ala, kus aastaringselt lund ei ole. Kaarditekstide seletus:
    - Sno, normalt barmark – lumekattega ala, kus tavaliselt pole lund
    - Barmark, normalt sno – tavapäraselt lumekattega ala
    - Barmark, normalt barmark – ala, kus pole pidevalt lumekatet

    Turgude volatiilse seisu ja hinnatõusu põhjustavate tegurite mõju tõrjumiseks soovitab Eesti Energia suurkliendiosakonna juht Artur Teesalu tegutseda juba täna. „Et hoida ära võimalikke ebameeldivaid üllatusi järgmise perioodi hinna planeerimisel, soovitan klientidel koos halduritega oma leping juba nüüd järgmiseks perioodiks ette valmistada,“ julgustab Teesalu kliente võtma ühendust oma personaalse kliendihalduriga Eesti Energias.

  • Kas Brexit avaldab mõju ka energiaturgudele? »

    Juunis põhjustas turgudel paanikat Suurbritannias läbi viidud Brexiti referendum, mis lõi esimestel päevadel turud kõikuma. Pea kõiki energiaturge tabas järsk langus, kuid tänaseks on turud enamjaolt taastunud.

    Kõige tugevama löögi sai Euroopa süsinikukvootide turg, mis langes Brexiti-eelselt tasemelt 5,65 eurot tonnist juuli lõpuks 4,43 euroni tonnist. Süsinikukvootide turu olukorra parandamiseks püütakse leida stimuleerivaid meetmeid ja pärast Brexitit on taas olnud juttu süsinikukvootidele hinnakoridori tekitamisest. Võib oletada, et madal süsinikuhind tekitab surve ka elektrienergia tulevikutehingute hindadele, kuid tuleks siiski silmas pidada, et suur osa turu nõudlusest kaetakse Põhjamaade hüdro- ja tuumaenergiaga ning seetõttu on kvootide hinna mõju tulevikutehingutele suhteliselt väike.

    Üldiselt võib öelda, et Brexit andis pigem tugeva poliitilise signaali, mis paratamatult mõjutab ka turge, kuid praegu sellest tulenevaid märkimisväärseid turgude muudatusi karta ei tasuks.

    Tugeva löögi sai euro kurss dollari suhtes, mis pärast Brexitit langes 3,43 protsenti ehk 1,1389 $/€ tasemelt 1,0998 peale. Peale Brexiti mõjutas euro ja dollari kurssi ka Ameerika Ühendriikide Föderaalreservi intresside muutus, mis tugevdas dollarit.

  • Nafta hinda iseloomustas suvekuudel tõusust langusesse liikumine  »

    Brenti toornafta hind alustas juunikuud jõulise tõusuga ning liikus nõudluse ja pakkumise tasakaalu poole, millele aitasid kaasa tõrked tootmises ning toodangu vähendamine Aasias ja Lähis-Idas. Lisaks andsid turud lootust, et Saudi Araabia lõpetab turu survestamise.

    Juuli keskpaigani tundus, et nafta hind stabiliseerub vahemikus 46–51 dollarit barrelist, kuid hind langes siiski madalamale. Lisaks suurenes Ameerika Ühendriikide naftapuurseadmete arv. Juuli lõpus oli Brenti toornafta hind 42,46 dollarit barrelist.

  • Balti riikide uudised »

    Eesti Energia puhaskasum teises kvartalis oli 15 miljonit eurot

    Teises kvartalis oli Eesti Energia puhaskasum 15 miljonit eurot, energiakontserni müügitulud ulatusid 149 miljoni euroni. Kulumieelne ärikasum EBITDA oli 55 miljonit eurot.

    Eesti Energia finantsdirektor Andri Avila ütles, et käibe ja kulumieelse ärikasumi ehk EBITDA mõningase languse (võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga) on tinginud peamiselt energia müügist saadud madalamad tulud.

    „Kuigi elektri turuhind Eesti hinnapiirkonnas teises kvartalis 4% võrra tõusis, siis Eesti Energia poolt elektri müügist teenitud tulud langesid, kuna eelmisel aastal kõrgema hinnaga realiseeritud riskimaandamistehinguid 2016. aasta teises kvartalis enam ei olnud. See peegeldab energiaturgudel viimastel aastatel toimunud hindade languse tendentsi,“ rääkis Avila. Ta lisas, et tänu parematele ühendustele Põhjamaadega on kogu Baltikumis hinnad varasemaga võrreldes ühtlustunud. Lugege lähemalt siit »

    Kvartali üheks suursündmuseks oli kahtlemata Eesti Energia tütarettevõtte SIA Enefit 10. tegevusaasta tähistamine Läti turul

    Siin on video ettevõtte teekonnast kümne aasta jooksul »

    Eesti Energia asutab taastuvenergia ettevõtte

    Eesti Energia liidab kogu kontserni taastuvenergia tootmise ühte ettevõttesse. Enefit Taastuvenergia nime kandev ettevõte hakkab opereerima kõiki kontserni taastuvenergia tootmisüksusi ning saab üheks suurimaks taastuvenergia tootjaks Balti riikides. Muudatus on osa Eesti Energia järgmise viie aasta strateegilisest tegevuskavast. Lugege lähemalt siit »

    Eesti Energia tütarettevõte Enefit SIA sõlmis lepingu Riia Soojusega

    Kevadel Lätis kümnendat tegevusaastat tähistanud Eesti Energia tütarettevõte SIA Enefit sõlmis oma tegevusaja suurima koostöökokkuleppe Riia Soojuse Imanta koostootmisjaamaga. Lepingu kohaselt ostab SIA Enefit aasta jooksul Riia Soojuselt 50 gigavatt-tunni jagu elektrit ning müüb seda NordPooli elektribörsile ja oma klientidele.

    Riia linna Imanta piirkonnas tegutsev 47,7-megavatise võimsusega koostootmisjaam on Lätis suuruselt kolmas tootmisüksus. SIA Enefitile hakkas Imanta koostootmisjaam elektrit müüma alates 1. augustist 2016. Maagaasil töötav Imanta jaam toodab nii elektrit kui ka soojust. Tegu on Läti suurima elektritootjaga, mis ei kuulu riiklikule energiafirmale.

    Eesti Energia energiamüügi juht Karla Agan rõhutas, et SIA Enefit on teinud Läti elektritootjatega koostööd juba alates 2008. aastast. „Seni oleme elektrit ostnud peamiselt väiksematelt energiatootjatelt, kelle hulka kuulub nii koostootmisjaamu, tuuleparke, hüdroelektrijaamu kui ka päikesepaneelide omanikke. Leping Imanta koostootmisjaamaga on aga meie kümne tegevusaasta jooksul elektritootjatega sõlmitud lepingutest mahu poolest suurim,“ selgitas Agan. Ta lisas, et elektriostu lepingud kohalike tootjatega on SIA Enefiti jaoks oluline verstapost energiamüügi tegevuse laiendamisel Lätis.

    1. augustist rakendub Lätis elektritarbijate võrgutasudele püsitasu

    Läti jaotusvõrguoperaator Sadales Tīkls käivitab alates 1. augustist uue võrgutasude süsteemi, mille hulka kuulub igakuine püsitasu. Muudatusega soovitakse tasakaalustada võrgu hoolduskulusid ning võrdsustada see kõigi tarbijate seas, sõltumata nende elektritarbimise kogusest.

    Läti uudisteagentuur LETA mainib, et kuigi väiksema tarbimisega majapidamistele tähendab muudatus nüüd igakuist stabiilset kuni paari euro suurust kulu, siis üldiselt vähenevad energiakulud keskmise ehk 300 kWh ja suurema igakuise tarbimisega kliendi jaoks paari euro võrra.

    Leedus on paigaldatud esimesed 3000 nutikat elektriarvestit

    Leedu elektri ja gaasi jaotusvõrgu operaator ESO lõpetas suvel pilootprojekti, mille käigus paigaldati Leetu esimesed nutikad elektriarvestid. Eestis on kaugloetavate arvestite projekt juba tänavu lõpule jõudmas ning selle tulemusel saavad kõik Eesti tarbijad alates järgmisest aastast võimaluse näha oma elektritarbimist nutikate lahenduste abil koguni reaalajas ja säästa seeläbi energiakulusid. Samasugust tulemust soovib ka Leedu, kes võtab pilootprojekti tulemused peagi kokku, et Euroopa Komisjoni abil arvestite juurutamise osas lõplik otsus langetada.

    Põlevkivitööstus loob Eesti riigile väärtust veel aastakümneid

    1916. aasta juuni keskel alustati toonaste Kohtla ja Järve valdade alal põlevkivi proovikaevandamisi, et selgitada välja maavara energeetiline potentsiaal. Põlevkivi perspektiiv energiaallikana leidis kiiresti kinnitust ning seega alustati tööstuslikku kaevandamist.

    Paradoksaalselt saadavad põlevkivi tööstusliku kaevandamise 100. aastapäeva täna kahetised tunded. Ühelt poolt tõstatab nafta madal hind küsimusi põlevkivitööstuse jätkusuutlikkusest. Teiselt poolt näib, et just 100 aastat teadmisi ja kogemusi on arendanud põlevkivitööstust sedavõrd, et keeruline aeg visalt üle elada. Lugege edasi »

  • Rohelise Energiaga laetud elektrijalgratas vurab nüüdsest Tarvastu vallas »

    Suve saabudes pöörasime rohkem tähelepanu taastuvenergiale – rääkisime oma klientidele keskkonnasõbralikust energiatootmisest ja julgustasime neid Rohelise Energia elektriostulahendust proovima. Ühele „rohelise elektri“ lepinguga kliendile naeratas ka loosiõnn ning nüüd sõidab ta ringi ultramoodsa elektrijalgrattaga!

    Et Rohelise Energia tutvustamisele hoogu juurde anda, rääkisime klientidele lähemalt, mida tähendab Rohelise Energia elektrileping, kus me Eesti Energiaga taastuvenergiat toodame ja kuidas saab iga äriklient oma elektrilepinguga keskkonna hoidmisesse panuse anda. Ühtlasi külastasime mitut suurklienti ning uurisime lähemalt, miks on nemad valinud Rohelise Energia elektrilepingu ja kuidas see nende ärile kasu toob.

    Rohelise Energia teavituskampaania käigus loosisime kõigi Rohelise Energia lepinguga suurklientide seast välja ühe õnneliku ettevõtte, kes sai auhinnaks elektrijalgratta Scott. Loosi tahtel läks auhind ettevõttesse Tarvastu Varad OÜ, mis tegeleb piirkonna tänavavalgustuse, haljastuse, õpilasvedude bussiliinide ja üleüldse valla varade haldamisega. Ettevõtte juhataja Ülle Mattis selgitas, et taastuvenergia läheb vallas käiku eeskätt tänavavalgustuse ja ka katlamaja kütmise puhul. See tähendab, et taastuvenergiast toodetud elektrist saavad osa kõik valla elanikud, keda on kokku rohkem kui 3000.

    Toreda kokkusattumusena sai Ülle elektriratta võidust teada hetkel, kui ta ise parasjagu jalgrattaga sõitis. „See oli ikka tõeline üllatus!“ rõõmustab Ülle. „Minul näiteks ongi ratas põhiliseks liikumisvahendiks, nii et selline auhind on igal juhul väga vahva. Kavatsen edaspidi uue rattaga just neid pikemaid reise ette võtta, sest nüüd on see ju veelgi lihtsam. Väga mugav igatahes!“ Ülle räägib, et elektrijalgratas tuleb ettevõtte logistikas kasuks: „Kuna tegelen ka kommunaalteenuste arvete koostamise ja laialiviimisega, siis saan seda edaspidi teha uue jalgratta abil.“

    Ultramoodse elektrijalgratta võitnud Tarvastu Varad OÜ esindaja Ülle Mattise koos Eesti Energia müügihaldur Lembit Truza ja auhinnaks võidetud Scott elektrijalgrattaga

    Ülle sõnul sõlmisid Tarvastu Varad Rohelise Energia lepingu alles käesoleva aasta alguses. Selline valik langetati tänu Eesti Energia suurkliendiosakonna müügihaldurile Lembit Truzale, kes selgitas põhjalikult taastuvenergia eeliseid ning tegi lepingule hea pakkumise. „Loomulikult, mis mul selle vastu sai siis olla! Seda on ju uhke ka teistele öelda, et meie elekter tuleb taastuvenergiast,“ kinnitab Ülle ning lisab, et Eesti Energia väljastatud Rohelise Energia tunnistus on leidnud auväärse koha Tarvastu Varade kontori seinal.

    Valla haldusettevõtte esindajana mainib Ülle, et keskkonda panustamine on lisaks elektritarbimisele oluline ka teistes valla haldusega seotud valdkondades. „Näiteks tegeleme praegu uute vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamisega, aitame kirjutada projekte ja viia läbi hankeid. Arvan, et ka seda võib julgelt nimetada roheliseks mõtteviisiks, sest meie eesmärk on tagada puhas põhjavesi ja selle otstarbekas kasutamine ilma liigsete kuludeta. Väiksematest ettevõtmistest saab nimetada ka prügi sorteerimist, kuna vallas on selleks ette nähtud kindlad kohad.“

    Õnnitleme tublit Tarvastu ettevõtet Eesti Energia poolt ja loodame, et uue rattaga kasvab nende panus keskkonda varasemast veelgi enam!

    Vaata videotest, miks on kliendid sõlminud Rohelise Energia elektrilepingu!

    Kui teie ettevõttel pole veel täna Rohelise Energia elektrilepingut, kuid sooviksite selle sõlmida, siis pöörduge kindlasti oma kliendihalduri poole!

  • Kadarbiku Köögivili: energiamüüja puhul peame oluliseks usaldusväärsust »

    Seekord tutvustame lähemalt Eesti Energia suurklienti, 1989. aastast saadik tegutsevat pereettevõtet Kadarbiku Köögivili. Aastas üle miljoni liitri mahla tootev ettevõte peab oluliseks energiamüüja usaldusväärsust – et tegeleda ise igapäevaselt elektriküsimuste asemel oma põhitegevusega.

    Kadarbiku Köögivilja juhatuse liige ja ettevõtte asutaja Ants Paki poeg Veiko Pak meenutab, et pereettevõtet alustati 3-hektarilisest köögiviljapõllust, mis on tänaseks kasvanud 700 hektari suuruseks. „Aastas kasvatame oma põldudel 10 000 tonni köögivilja, millest 6000 tonni läheb müügiks. 4000 tonni töötleme Ääsmäe tootmiskompleksis mahladeks ning köögiviljasegudeks,“ selgitab Pak ja lisab, et võrreldes ettevõtte algusaastatega on äri märkimisväärselt kasvanud.

    „Eriti oluliseks peame Ääsmäe laokompleksi ostu 2011. aastal ja selle renoveerimist eelmisel aastal,“ rõhutab Veiko Pak uue laohoone tähtsust

    Kui ettevõtte algusaegadel koondus kogu tegevus Saue vallas Tuula külas asuva Kadarbiku talu ümbrusesse, siis täna asub kogu Kadarbiku Köögivilja tootmis- ja laokompleks Ääsmäel. Aastate jooksul on ettevõte olnud seotud paljude projektidega: valmistanud salateid kogu Baltikumi McDonaldsi restoranidele, tootnud pakendatud köögiviljasegusid mitmesuguste supisegude ja ühepajatoitude näol, sisenenud 2004. aastal turule oma esimese ja esmalt käsitsi valmistatud porgandimahlaga ning lisanud aastate jooksul oma valikusse uusi tooteid alates kapsa- ja peedimahladest ning mahlasegudest kuni mangosmuutideni.

    Just tootearendus ning uute toodete juurutamine on Paki sõnul aidanud ettevõttel ajaga kaasas käia ja konkurentsivõimet hoida. Sealjuures on kõik ettevõttes valmistatud mahlad pressitud värsketest puu- ja köögiviljadest ning vaid õrnalt pastöriseeritud, et säiliksid kõik kasulikud vitamiinid. Kadarbiku mahladele pole lisatud mingeid säilitus-, värv- ega magusaineid.

    Kuna toodete jaoks vajalik tooraine tuleb ettevõtte enda põldudelt, vajab Kadarbiku Köögivili suuri ladusid köögiviljade hoiustamiseks. „Selleks, et meie toodang säilitaks kvaliteedi ja värskuse, on õigete temperatuuride hoidmine ladudes meie jaoks äärmiselt oluline,“ selgitab Pak. Ta mainib, et ladude töös hoidmiseks on elektrienergia ülitähtis. Et kulusid vähendada, lisati 2015. aastal renoveerimise käigus ladudesse uued efektiivsed jahutusseadmed.

    „Meil on osaliselt fikseeritud hinnaga elektri ostmisel nelja-aastane kogemus ja oleme valinud pärast turu avanemist oma koostööpartneriks Eesti Energia,“ selgitab Pak. „See valik on tingitud usaldusest Eesti Energia vastu, ettevõtte poolt meile jagatavast kasulikust informatsioonist ja kliendihalduri heast tööst meie kui kliendiga.“

    Pak lisab, et ka järgmiseks perioodiks ehk aastateks 2017–2019 on Kadarbiku Köögivili sõlminud uue elektrilepingu Eesti Energiaga. „Peame ise oma äri üheks suurimaks eeliseks elektrienergia kui ettevõtte jaoks olulise kuluartikli kontrolli all hoidmist ja energiamüüja usaldusväärsust – et me ei peaks pidevalt tegelema elektriostu puudutavate detailidega, vaid saaksime pühenduda oma põhitööle.“

Turuülevaade on koostatud Eesti Energia analüütiku tänaste turuteadmiste kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel ja ülevaates mainitud allikatel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte mingil juhul Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Turuülevaates esitatud seisukohad võivad muutuda ja esitaja jätab endale õiguse neid muuta. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole Turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Turuülevaade ei tekita, lõpeta ega muuda õigussuhteid (sh lepinguid). Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses Turuülevaates toodud info kasutamisega.