Energiaturu ülevaade, märts 2016

07.04.2016

Mathias Vaarmann

Eesti Energia suurkliendi ärijuht energiamüügis

Märtsis läbisid Põhjamaade turupiirkonnad hinnatõusu

Seekordses turuülevaates uurime, missuguse tõusu läbisid elektrihinnad märtsis ning kuidas mõjutasid Läti ja Leedu turuhindu NordBalti kaablirikked. Räägime lähemalt, miks võib nafta ülepakkumine lühiajalisest hinnatõusust hoolimata siiski jätkuda ning mis põhjustas euro tugevnemise märtsi jooksul. Ühtlasi jagame nõu, miks tasub konsulteerida Eesti Energia suurkliendihalduriga enne elektriostu otsuse langetamist.

Balti riikide uudiste seast toome välja Eesti Energia turuosa kasvu Eesti gaasiturul 22 protsendini ja asjaolu, et Eesti Energia tütarettevõte Enefit SIA hakkab müüma elektrit lisaks Tallinnale ka Läti pealinnale, Riiale. Turuülevaates on võimalik tutvuda lähemalt sellega, kuidas saaks tööstusjääkide suurem taaskasutamine vähendada põlevkivitööstuse keskkonnamõjusid ning kui palju ületas gaasi import veebruaris eelmise aasta taset. Lisaks anname ülevaate, miks soovitab Läti valitsus suurettevõtetel energiasäästule rohkem tähelepanu pöörata ning kuidas tahetakse ümber korraldada Latvijas Gaze töö.

Lugege teemadest lähemalt allpool

  • Märtsis läbisid Põhjamaade turupiirkonnad mõningase hinnatõusu »

    Märtsis tõusid hinnad kõigis Põhjamaade elektribörsi Nord Pool turupiirkondades. Sellest hoolimata püsivad elektrihinnad erakordselt madalal tasemel: märtsikuu keskmiseks hinnaks kujunes Eestis 29,41 €/MWh, Soomes 27,09 €/MWh, Lätis 29,87 €/MWh ja Leedus 30,81 €/MWh. Kui Eesti turupiirkonna keskmine hind kerkis kuu jooksul 4% ja Soome hind 3,8%, siis Läti ja Leedu hinnad olid teist kuud järjest varasemaga võrreldes äärmiselt madalal tasemel, kerkides veebruari keskmise suhtes Lätis vaid 0,7% ja Leedus 3,9%.

    Börs Keskmine
    €/MWh
    Muutus võrreldes
    eelneva kuuga
    Miinimum Maksimum
    Nord Pool Eesti 29,41 4,00% 11,18 68,39
    Nord Pool Soome 27,09 3,83% 11,18 68,39
    Nord Pool Läti 29,87 0,74% 11,18 68,39
    Nord Pool Leedu 30,81 3,91% 11,18 95,02

    Elektri megavatt-tunni hinnad on kuu igal tunnil erinevad. Tasub tähele panna, et käesolevas turuülevaates kajastame kuu aritmeetilisi keskmisi hindu, mis tähendab, et ülevaates nimetatud hind rakendub klientidele, kelle kuu tarbimine jaguneb võrdselt kõigile tundidele. Iga kliendi personaalne kuu keskmine hind oleneb kliendi elektritarbimisest erinevate tundide lõikes ja elektrihinnast vastavatel tundidel. Seeläbi võib vaid tiputundidel tarbiv klient saada keskmiseks oluliselt kõrgema hinna kui kliendid, kes tarbivad elektrit valdavalt öötundidel. Näiteks märtsis oli Eesti, Soome, Läti ja Leedu turupiirkondade madalaim hind 11,18 €/MWh, samas kui kõrgeimaks tunnihinnaks Eestis, Soomes ja Lätis oli 68,39 €/MWh ning Leedus koguni 95,02 €/MWh.

    Läti ja Leedu turupiirkondade hindu hoidis märtsis jätkuvalt madalal Leedu ja Rootsi vaheline merekaabel NordBalt, mille abil saavad Läti ja Leedu importida Rootsist odavat tuuma- ja hüdroelektrijaamades toodetud elektrit. 18. märtsil lülitas Rootsi elektrisüsteemioperaator Svenska Kraftnät NordBalti täies mahus välja, sest merekaabli töös avastati viga. Väljalülitamise tulemusena kerkisid elektrihinnad nii Lätis kui ka Leedus. NordBalt pandi uuesti tööle alles märtsi lõpus ning merekaabli täiemahuline töö jätkus 30. märtsil.

    Lisaks kergitas Leedu hindu Läti ja Leedu vaheliste ülekandekaablite piiramine, mis põhjustas ka kahe turu märtsikuise hinnavahe. Läti ja Leedu vahelist ülekandevõimsust piirati Leedu süsteemioperaatori Litgridi turvakaalutlustel, sest Eesti ja Läti vahelised kaablid olid üle koormatud.

  • Enne elektriostu otsuse langetamist lepi parima pakkumise saamiseks kokku tasuta energiaostu konsultatsioon Eesti Energia kliendihalduriga »

    Juba täna mõtlevad mitmed ettevõtted hoolimata aasta algusest elektrilepingu pikendamisele aasta lõpus ja langetavad elektriostu otsuseid järgnevaks perioodiks. Eesti Energia suurkliendiosakonna juhi Artur Teesalu hinnangul on ettevõtete varajane planeerimine ka energiamüüja poolt igati tervitatav, sealjuures saab ettevõttele parima energiaostuotsuse langetamisel personaalne kliendihaldur suureks abiks olla.

    „Eesti Energia kliendihaldurid on valmis konsulteerima kliente, kes soovivad tulenevalt soodsatest turuhindadest juba täna oma järgmise aasta elektriostuotsuse langetada. Konsultatsiooni käigus selgub kliendile sobivaim toode, millega kaasneb kindlasti ka sobilik hinnapakkumine uueks perioodiks,“ selgitab Teesalu. „Võtame arvesse suurklientide tarbimisgraafikute eripärad ja soodsad turuseisud ning oleme valmis leidma koos kliendiga sobivaima lahenduse ka ettevõtte järgmise perioodi energiakulude haldamiseks.“

    Ostuotsusele eelneva konsultatsioon on ettevõttele tasuta ja hinnapakkumise saamiseks soovitab Teesalu pöörduda klientidel oma personaalsete kliendihaldurite poole Eesti Energias.

  • Toornafta hinnad tõusuteel, euro tugevam »

    Toornafta hindade tõusuteed näitas märtsis Brenti toornafta hind, mis oli kuu alguses kerkinud 36,8 dollarini ühe barreli kohta, kuu keskel ületas aga juba 41 dollari piiri. Märtsi lõpuks langes naftabarreli hind tagasi 39,6 dollarini, kerkides seeläbi kuu jooksul 7,6 protsenti.

    Pärast jaanuarikuist 12 aasta madalaimat punkti 28 dollari juures sai toornafta hind taas hoo sisse, kui suured tootjariigid – nii OPECi seest kui ka mujalt – teatasid, et nad kaaluvad naftatoodangu piiramist. Aprilli alguspäevil andis Saudi Araabia aga teada, et kuningriik ei lähe naftatoodangu piiramisega kaasa, kui seda ei tee ka Iraan ning teised suurtootjad. Seeläbi muutus taas tõenäoliseks, et suurtootjate grupp ei saavuta tootmise piiramise osas kokkulepet ning ülemaailmne nafta ülepakkumine jätkub.

    Nafta hind langes 1. aprillil pärast Saudi Araabia teadet ligi 4 protsenti. 4. aprillil saavutas aga Brenti toornafta hind viimase kuu madalpunkti, langedes 38 dollari piirimaile. 17. aprillil kohtuvad suurtootjad Kataris, et arutada tootmise piiramist. Iraan on välja öelnud, et naftariik ei panusta tootmise piiramisse enne, kui tema toornafta ekspordimaht saavutab sanktsioonide-eelse taseme. Iraani toodetud toornafta on naasmas maailmaturgudele pärast seda, kui Iraan lõpetas oma tuumaprogrammi ning läänemaailm tühistas riigi sanktsioonid.

    Märtsis tugevnes euro taas: kui veel kuu alguses oli ühe euro väärtus ligikaudu 1,09 dollarit, siis kuu lõpuks jõudis väärtus ligi 1,4 dollarini euro kohta. Ühendriikide dollar pöördus märtsis langusesse mitme valuuta, sh euro vastu, kui Föderaalreservi ehk USA keskpanga juht Janet Yellen teatas, et intressimäärade tõusule lähenetakse ettevaatlikult. Investorid jäävad jätkuvalt ootele, et keskpank võtaks rahanduspoliitika kujundamisel pigem tagasihoidliku suuna.

  • Eesti Energia turuosa Eesti gaasiturul on kasvanud 22 protsendini »

    Möödunud aastal kasvatas Eesti Energia oma turuosa Eesti gaasiturul viiendikuni. Tänu laiale tootevalikule ja alternatiivsetele tarnevõimalustele Leedust on Eesti Energia gaasilepingu kasuks otsustanud järjest rohkem Eesti ettevõtteid, sealhulgas näiteks toiduainetööstus Salvest ja Eesti suurim pesumaja Baltic Clean.

    „Tänasel Eesti gaasiturul saavad nii era- kui ka ärikliendid valida endale sobivaima gaasimüüja olenemata sellest, millise teenusepakkuja võrguga nende tarbimiskoht on seotud,“ selgitas Eesti Energia energiamüügi juht Karla Agan. „Eesti Energia tegutsemine gaasimüüjana annab Eesti ettevõtetele võimaluse võtta konkureerivaid pakkumisi ning leida endale seeläbi sobivaim toode ja hind,“ rääkis Agan.

    Energiamüügi juht lisas, et täna analüüsib Eesti Energia võimalust siseneda ka koduklientide gaasiturule, et pakkuda tulevikus kodutarbijatele rohkem valikuid gaasiostuks ning elektri- ja gaasiostulepingut ühe energiapakkuja poolt.

    Kolm aastat tagasi hakkas Eesti Energia müüma suurklientidele peale elektri ka gaasi, võimaldades esimese turuosalisena klientidel gaasi hinda fikseerida.

    „Nii fikseeritud kui ka kombineeritud hinnaga tooted on Eesti Energia gaasimüügi turuosa kasvule kaasa aidanud. Need gaasiostuvõimalused pakuvad täna head alternatiivi äriklientidele, kes on seni pidanud ostma gaasi nafta maailmaturu hindadest sõltuva hinnaga ja leppinud hindade igakuise muutumisega. See aga vähendab klientide võimalust oma kulusid prognoosida,“ selgitas Agan. Lisaks tihenenud konkurentsile on Agana sõnul müügi kasvu põhjuseks klientide soov saada osa Leedust tarnitud gaasist, mis pakub alternatiivi Vene gaasile.

    Täna valmistab Elering ette gaasituru andmelao loomist, mis toob kaasa suurema läbipaistvuse gaasiturul (võrreldav avatud elektrituruga). Agan loodab, et sarnaselt elektrituruga juurutatakse ühine arve peagi ka gaasiturul.

    Eestis tarbitakse aastas keskmiselt 500 miljonit kuupmeetrit ehk ligi 5 teravatt-tundi maagaasi, mis jääb vaid mõnevõrra alla aastasele 8 teravatt-tunni suurusele elektritarbimisele Eesti avatud elektriturul.

  • Eesti Energia tütarettevõte hakkab Riia linnale elektrit müüma »

    Tänavu Lätis kümnendat tegevusaastat tähistav Eesti Energia tütarettevõte Enefit SIA võitis Riia linna elektrihanke ning sõlmib selle raames linnaga 2019. aasta lõpuni lepingu elektrienergia müügiks.

    Riia linnaga sõlmitud elektrileping on Lätis Enefit SIA nime all tegutseva Eesti Energia tütarettevõtte jaoks kümne tegutsemisaasta suurim tehing, hõlmates endas Riia linna 84 000 megavatt-tunnist aastast elektritarbimise mahtu kogumaksumusega 12,8 miljonit eurot.

    „Taastasime möödunud aastal Lätis ja Leedus fikseeritud elektrilepingute müügi ning näeme täna, et see on meie konkurentsivõimekusele tugevalt kaasa aidanud. Tänu hinna fikseerimisele saame luua klientidele personaalsemaid elektriostulahendusi, müües Lätis aasta jooksul rohkem kui miljoni megavatt-tunni jagu elektrit,“ selgitas Eesti Energia energiamüügi juht Karla Agan.

    Karla Agan tõi välja, et lisaks ettevõtte aktiivsele müügitööle on turuosalistel tekkinud süsteemihaldurite abiga võimalus fikseerida hinnaerinevuse riski elektribörsi Eesti ja Läti hinnapiirkondade vahel ning teha seeläbi klientidele konkurentsivõimelisema elektrihinnaga pakkumisi.

    Enefit SIA elektrimüügi portfelli kuuluvad täna 28 omavalitsust ning era- ja avaliku sektori suurkliendid, kelle seas on ka Läti riiklik televisiooni ja raadioringhäälingu keskus. Sarnaselt Riia linnale on Eesti Energia ka Tallinna linna elektrimüüjaks.

    Täna hoiab Eesti Energia Lätis tegutsev tütarettevõte 15-protsendilise turuosaga jätkuvalt tugevat teist positsiooni riikliku energiafirma Latvenergo järel. 2015. aasta lõpus müüs Eesti Energia Lätis ja Leedus elektrit kokku 17 100 tarbimiskohale, mida on kolmandiku võrra rohkem kui aasta varem.

  • Balti riikide uudised »

    Tööstusjääkide suurem taaskasutamine vähendaks põlevkivitööstuse keskkonnamõjusid

    Tänases olukorras, kus iga järgmine kasutusele võetav tehnoloogia paistab silma eelmisest suurema efektiivsuse ning väiksema keskkonnamõjuga, võiks põlevkivitööstuse keskkonnamõjude alanemise järgmine suurem parendus seisneda tootmise käigus tekkivate kõrvalproduktide suuremas kasutuselevõtus. Eesti Energia keskkonnateenistuse arendusjuhi Tõnis Meriste blogipostitusest saate lugeda lähemalt sellest, kuidas tööstusjääkide suurem taaskasutamine aitaks alandada põlevkivitööstuse keskkonnamõjusid.
    Lähemalt Eesti Energia blogist »

    Uuringud kinnitasid põlevkivituha sobivust teedeehituseks

    Eesti Energia Narva Elektrijaamades toodetud põlevkivituhast valminud Narva-Mustajõe ja Simuna-Vaiatu teelõikude pilootprojekti tulemused kinnitasid, et põlevkivituhk sobib kasutamiseks teede ehitamisel.

    „Pilootprojekt andis meile kinnituse, et põlevkivituhk on heade stabiliseerivate ja siduvate omadustega, mistõttu võib tuhka edukalt kasutada tsemendi aseainena,“ ütles Eesti Energia juhatuse liige Margus Vals.

    Projekti esimeses etapis kasutati tuhka asfaldialuse stabiliseerimiskihi rajamiseks Narva-Mustajõe teelõigul, mille pikkus on 1,6 km. Teise etapina rajati 900-meetrine Simuna-Vaiatu teelõik, kus põlevkivituhka kasutati turbakihi mass-stabiliseerimiseks.

    „Põlevkivituhka on Eestis varemgi teede ehitamiseks kasutatud ja need teed on olnud vastupidavad. Selle pilootprojekti raames katsetasime esimest korda Eestis põlevkivituhka kaasaegse mass-stabiliseerimise tehnoloogiaga ning mõõtsime ka sellega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid. Kuna tulemused on paljulubavad, muudame järgmise sammuna põlevkivituha standardiseeritud tooteks. Nii saame kasutada suuremates kogustes tuhka teedeehituses kiht- ja mass-stabiliseerimiseks nii Eestis kui ka mujal. Saame nõnda põlevkivi paremini väärindada, pakkuda teede-ehitajatele konkurentsivõimelise hinnaga kvaliteetset toodet ning vähendada teede ja sadamate ehituses kasutatavate taastumatute materjalide kasutamist,” lisas Vals.

    Gaasi import ületas ka veebruaris 2015. aasta taset

    Märtsi keskpaigas teatas Elering, et veebruaris Eestisse imporditud maagaasi kogus kasvas eelmise aasta sama ajaga võrreldes kuus protsenti 61,9 miljoni kuupmeetrini. Eleringi teatel ületas import eelmise aasta taset ka tänavu jaanuaris.

    Veebruaris importisid gaasimüüjad Leedust maagaasi 5,2 miljoni kuupmeetri ulatuses, mis moodustas 8,3 protsenti kogu gaasiimpordist. Gaasi importisid eelmisel kuul Leedust Baltic Energy Partners, Eesti Energia ja Reola Gaas. Ülejäänud gaasi importis Eesti Gaas Venemaalt.

    Läti valitsus soovitab suurettevõtetel energiat säästa

    Märtsi alguses võttis Läti valitsus vastu otsused, mille kohaselt peavad suurettevõtted hakkama läbi viima regulaarseid energiaauditeid või juurutama protsesse, mis tagaksid efektiivsema energiakasutuse. Uue korra järgi peavad ettevõtted auditeid läbi viima iga nelja aasta tagant ning neist esimene peab leidma aset aasta jooksul alates sellest, mil ettevõte registreeritakse.

    Muudatust rakendatakse ettevõtetes, kus on enam kui 249 töötajat ja mille aastakäive on vähemalt 50 miljonit eurot, ning ettevõtetes, mis tarbivad aastas rohkem kui 500 MWh energiat. Selliseid ettevõtteid peaks Lätis olema umbes tuhat.

    Ühtlasi lasub nendel ettevõtetel kohustus tutvustada oma töötajatele riigi poolt heaks kiidetud energiasäästu plaane ning arvestada, et ettekirjutiste eiramine toob kaasa trahvi.

    Latvijas Gaze osanikud teevad ettevõttes ümberkorraldusi

    22. märtsil kiitsid Latvijas Gaze osanikud heaks plaani korraldada ettevõte 2017. aasta aprilliks ümber vastavalt Läti energiaseadusele. Ettevõtte juhi Aigars Kalvitise sõnul jagatakse Latvijas Gaze kaheks eraldi varade ja osanikega ettevõtteks. Üks ettevõte jääb müüma gaasi, teine aga vastutama gaasi varustamise ja ülekande eest.

    Seaduse järgi peavad kaks ettevõtet end eraldi firmadena registreerima 31. detsembriks 2017. Uudisteagentuuri LETA hinnangul kujuneb Latvijas Gaze reorganiseerimine tõenäoliselt keeruliseks, sest toob ilmselt kaasa mitme osaniku soovi oma osakuid müüa.

    2015. aastal müüs Latvijas Gaze klientidele 1,32 kuupmeetri eest maagaasi, mis oli 2% vähem kui 2014. aastal. Täna on ettevõtte suurimaks osanikuks Venemaa Gazprom 34 protsendiga, järgnevad Marguerite Fond 28,97 protsendiga, Uniper Ruhrgas International GmbH 18,26 protsendiga, Itera Latvija 16 protsendiga ja väiksemad osanikud 2,8 protsendiga.

Turuülevaade on koostatud Eesti Energia analüütiku tänaste turuteadmiste kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel ja ülevaates mainitud allikatel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte mingil juhul Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Turuülevaates esitatud seisukohad võivad muutuda ja esitaja jätab endale õiguse neid muuta. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole Turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Turuülevaade ei tekita, lõpeta ega muuda õigussuhteid (sh lepinguid). Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses Turuülevaates toodud info kasutamisega.