Energiaturu ülevaade, november 2015

08.12.2015

Mathias Vaarmann

Eesti Energia suurkliendi ärijuht energiamüügis

Novembris tõusid elektrihinnad Rootsis ja Norras, langesid aga Soomes ja Baltikumis

Seekordses turuülevaates selgitame novembrikuiseid elektri börsihinna muutusi, räägime naftaturu seisust ning toome teieni olulised uudised Balti energiaturgudelt. Oma kogemusi energiakulude haldamisel jagab toiduainetööstuse ettevõte Salvest AS.

Vaata ülevaate videotutvustust:

Loe teemadest lähemalt:

  • Novembris tõusid elektrihinnad Rootsis ja Norras, langesid aga Soomes ja Baltikumis »

    Novembris läbisid Eesti, Soome, Läti ja Leedu elektrituru Nord Pool Spoti (NPS) turupiirkondade hinnad languse. Oktoobri keskmisega võrreldes langesid hinnad Eestis 6%, Soomes 5,2% ning Lätis-Leedus koguni ligi 19%. Nõnda kujunes Eesti keskmiseks 32,88 eurot megavatt-tunnist, Soomes 31,74 eurot, Lätis 45,76 eurot ning Leedus 45,84 eurot megavatt-tunni kohta.

    Nord Pool Spoti suurimatel turgudel Norras ja Rootsis kerkisid hinnad võrreldes oktoobriga. Rootsis oli oktoobri keskmine hind 23,3 eurot ja Norras 21,5 eurot, novembris aga tõusid keskmised hinnad vastavalt 25 ja 24 euroni. Taani kahe turupiirkonna hinnad langesid, kukkudes oktoobrikuiselt 26,5 euro tasemelt 25,6 euroni novembris.

    Eestis ja Soomes kujunes tavapärasest ligi kaks korda kallimaks 23. november, mil kahes turupiirkonnas sai elektri päevaseks keskmiseks hinnaks 63,34 eurot. Sealhulgas maksis päeva kalleimal tunnil üks megavatt-tund elektrit 150,06 eurot. Tegu oli ühtlasi käesoleva aasta senise kõige kõrgema elektri tunnihinnaga. Ka Nord Pool Spoti turu süsteemihind läbis sel päeval väga kiire tõusu, kerkides eelmise päeva 27,5 euro tasemelt 41,14 euroni.

    Börs Keskmine
    €/MWh
    Muutus võrreldes
    eelneva kuuga
    Miinimum Maksimum
    Nord Pool Eesti 32,88 5,98% 12,78 150,06
    Nord Pool Soome 31,74 5,23% 12,78 150,06
    Nord Pool Läti 45,76 18,92% 16,96 150,06
    Nord Pool Leedu 45,84 18,78% 16,96 150,06

    Spot-hinnad said 23. novembril tõuke sellest, et Nord Pool Spoti piirkonna riikides langesid õhutemperatuurid väga kiiresti, lisaks oli tuulegeneraatorite toodang väike. Kõige tipuks läks Põhjala võimsaim tuumareaktor, 1400-megavatine Oskarshamn-3 tehnilise rikke tõttu plaanivälisesse hooldusesse. Need kolm mõjurit tõstsid elektri hinda, sest väga kiiresti kasvanud nõudlusega turul tuli rahuldada senisest väiksema pakkumisega.

    NPSi turu hindadele avaldas mõju ka kahe teise Rootsi tuumareaktori, Ringhals-2 ja Forsmark-3 hooajaliste hoolduste lõpu edasilükkamine. Ühtekokku enam kui 2000-megavatise võimsusega reaktorid pidid esialgu tööd alustama juba oktoobris või novembri alguses. Turuülevaate kirjutamise ajaks selgunud info kohaselt on nende töö algus lükkunud detsembri teise poolde. Kuna elektriküte on NPSi riikides väga laialt levinud, tõstavad talvised külmemad õhutemperatuurid elektri nõudlust märgatavalt. Tuumareaktorite töö alguse hilinemine muudab seega kõrgema nõudluse rahuldamise selle võrra raskemaks ning sellest tulenevalt võivad elektrihinnad mõnedel tundidel kujuneda kõrgemaks.

    Kui Rootsi ning Norra elektrihinnad novembris tõusid, siis Soome ja Baltikumi hinnad langesid võrreldes oktoobriga, sest neljal riigil oli eelnenud kuuga võrreldes parem ligipääs Rootsis ja Norras toodetud tuuma- ja hüdroelektrile. Oktoobris teostati Rootsi ja Soome vahelises kaablis hooldustöid, mistõttu ei liikunud nii palju odavat elektrit Rootsist Soome suunas ega Soomest omakorda Balti riikide poole.

    Eestis, Lätis ja Leedus avaldas elektrihindadele mõju novembri alguses poolteist päeva kestnud EstLink-2 hooldus, mis kergitas Eesti ja Soome hindade vahet. Samuti rakendati piiranguid Läti ning Leedu vahelises ühenduses Eesti ja Läti vahelise kaabli ülekoormuse tõttu. Piiratud ülekandevõimsus Läti ja Leedu vahel kergitas Leedu hinna Läti omast kõrgemaks, tekitades kahes riigis esimest korda pärast käesoleva aasta aprilli kuise keskmise hinnaerinevuse.

  • Suurkliendid hindavad koostööd Eesti Energia senisest veelgi kõrgemalt »

    Tänavu läbi viidud kliendirahulolu uuring toob välja, et Eesti Energia suuräriklientide rahulolu on tõusnud viimaste aastate kõrgeimale tasemele. Rohkem kui kümnel aastal läbi viidud uuringus osales tänavu TNS Emori poolt läbi viidud küsitluste raames 254 Eesti Energia suurklienti.

    Võrreldes möödunud aastaga õnnestus ka tänavu kliendisuhte taset veelgi tõsta: kaks aastat tagasi 52% võrra tõusnud rahulolu tõusis tänavu veel 3%. „Juba möödunud aastal tundsime suurt uhkust, et oleme jõudnud esimest korda Euroopa elektrifirmade keskmisest kõrgema tulemuseni,“ selgitab Eesti Energia suurkliendiosakonna juht Artur Teesalu. „Tänavu saame aga rõõmustada veelgi paremate tulemuste üle, mis on tingitud nii meie haldurite ekspertteadmistest oma valdkonnas kui ka ostustrateegia hinnakujunduse lihtsustamisest ja arusaadavamaks muutmisest.“

    40% klientidest peab väga oluliseks energiatarbimise juhtimise lahendusi

    Avatud turu energiahinnad on volatiilsed ning aktsiaturgudega võrreldamatud, mistõttu nõuavad need oluliselt suuremat tähelepanu ja prognoosimisoskust. Kuluefektiivsuse tagamiseks on hakatud üha enam otsima automatiseeritud lahendusi ning juba täna on jõudnud turule ka seadmeid, mis jälgivad hinda ja juhivad selle järgi tarbimist – koormavad ettevõtte elektritarbimise kalli tunnihinna korral alla ja odavama korral üles tagasi. Vaadates tänast sellekohast trendi Skandinaaviamaades võime näha energiatarbimise automatiseerimises ka tuleviku ärivõimalust Baltikumi bilansienergiaturul ehk sagedusturul – eeskätt ettevõtete poolt tarbimata jäävate energiakoguste edasimüügi näol.

    55% klientidest peab kaalutud ostustrateegiat väga oluliseks

    Kaalutud ostustrateegia korral kehtib igas tunnis kokkulepitud kogusele ehk baasenergiale fikseeritud hind, millest suurema tarbimise korral tarnib elektrimüüja kliendile elektrienergia Nord Pool Spot elektribörsi Eesti piirkonna tunnihindadega. Kui tarbimine on konkreetses tunnis kokkulepitud tasemest väiksem, ostab müüja koguste vahe tagasi kokkulepitud tagasiostuhinnaga - ning seda võimalust hindavad kliendid täna enim.

    Elektrienergia baashinna ja börsihinnaga

    kliendi hind
    turu hind
    baashind

    Elektribörsi Eesti piirkonna hindade kohta saate lisainformatsiooni, kui valite „EE" regiooni Nord Pool Spot elektribörsi kodulehelt »


    Hindade fikseerimise võimalust pikemaks ajaks hinnatakse kõrgelt

    Juba täna pakub Eesti Energia klientide soovil võimalust sõlmida lepinguid kuni 2020. aastani ning alates uue aasta algusest ka 2021. aasta lõpuni. Turuhindade madal seis annab hea võimaluse hinnad soodsalt fikseerida ning end tuleviku hinnamuutuste vastu kindlustada. Pikema perioodi pakkumise saamiseks on võimalik võtta ühendust oma kliendihalduriga Eesti Energiast.

    Elektrienergia spot-hinnaga

    turu hind

    Rohkem kui 1/3 klientidest peab Eesti Energia turuülevaateid väga olulisteks

    Hea meel on tõdeda, et turuülevaateid hinnatakse ning loetakse igal kuul sadade klientide poolt. Sellest tulenevalt panustame intensiivselt turuülevaate uuendamisesse – näiteks alustasime käesolevast kuust igakuise ülevaate ilmestamist videokokkuvõttega.

    „Tänan kogu suurkliendiosakonna poolt kõiki uuringus osalejaid konstruktiivse tagasiside eest, mis aitab meil pakutavaid tooteid ja teenuseid veelgi paremaks lihvida,“ toob Teesalu välja. „Tänan kliente, kes on koostööd Eesti Energiaga väärtuslikuks pidanud ning jätkavad meiega ka järgmisel aastal, kuid samas ka teiste elektrimüüjate pakkumise valinud kliente, kes annavad meile põhjuse ja võimaluse oma väärtuspakkumine üle vaadata ja seda veel parendada.“

  • Leedu alustas uute elektriühenduste testimist »

    Novembris alustas Leedu uute elektriühenduste NordBalt ja LitPol Link testimist ning novembris ja detsembri alguses jõudsid esimesed Rootsi ja Poola elektrikogused Leedu turule. Leedu elektriturgu Rootsi ja Poola turgudega ühendavate 700-megavatise NordBalti ja 500-megavatise LitPol Linki testperiood sai alguse pea täpselt kaks aastat pärast seda, mil algas EstLink-2 testperiood. EstLink-2 on aidanud märgatavalt langetada Eesti elektrihindu ning samasugust efekti on oodata Läti ja Leedu elektrihindadele ka NordBaltilt ning LitPol Linkilt. Eesti hinnad võivad uute ühenduste valguses muutuda senisest veelgi ühtlasemaks Soome hindadega, sest lisanduv NordBalt aitab jagada EstLink-2 koormust Rootsi ja Norra tuuma- ja hüdroelektri transportimisel Balti riikidesse.

    NordBalti töö võib langetada Läti ja Leedu hindu eelmise aasta 50-euroselt keskmiselt megavatt-tunni hinnalt umbes 40 €/MWh hinnapiiri suunas. Hinnalanguse efektile võib seada mõningase piirangu paralleelselt avatav Poola kaabel LitPol Link, sest Poola turul võivad teatud ajaperioodidel elektri hinnad kõrgemaks kujuneda. Lisaks hinnaefektile vähendavad uued kaablid Leedu sõltuvust Vene energiast.

    Uued ja kavandatavad ühendused elektriturul

  • Nafta taas madalamal, dollaril tugev kuu  »

    Novembris näitas Brenti toornafta hind jätkuvat langustrendi. Kuu kauplemise tulemusena langes toornafta hind 10 protsendi võrra, kukkudes oktoobri lõpu 49,5 dollari tasemelt 44,6 dollarini novembri lõpus. Detsembri esimesed päevad tõid lisalanguse ning 2. detsembri kauplemispäeva lõpuks maksis naftabarrel 42,5 dollarit, mis oli ka käesoleva aasta madalaim tase. Novembri alguses ulatus nafta hind veel kergelt üle 50 dollari, tänavu maikuus aga lähenes barreli hind 70 dollari piirile.

    Kuu keskel turgutas nafta hinda Türgi ja Venemaa vaheline intsident, kui Türgi tulistas alla Venemaa sõjalennuki. Turgudes tekitas see lühiajalise kartuse, et olukord Lähis-Idas võib destabiliseeruda ning piirata omakorda naftateid Euroopasse. Seeläbi kerkis nafta hind ühe päevaga ligi 3 protsenti. See tõus jäi aga üürikeseks, kui turud pöörasid tähelepanu tagasi ülemaailmsele naftaküllusele. Kiirele tõusule järgnes stabiilne langus.

    Naftabarreli hinda on tänavu väga tugevalt alla surunud globaalne nafta ülepakkumine. Nõudlus nafta järele on kahanenud mitmes suurriigis eesotsas Hiina Rahvavabariigiga, mille majandustegevus on sel aastal märgatavalt aeglustunud ning seeläbi majanduskasv vähenenud. Teisalt on nafta pakkumine turul jõudnud äärmiselt kõrgetele tasemetele, mille on põhjustanud nn shale oil revolution Ameerika Ühendriikides ning rahvusvahelise naftakartelli OPEC (Organization of the Petroleum Exporting Countries) eelmise aasta novembrikuu tippkohtumise otsus mitte piirata naftatootmist. Pakkumise tõusu on oodata ka Iraanilt, mille nafta on naasmas läänemaailma turgudele pärast Iraani sanktsioonide leevendamist käesoleva aasta teisel poolel.

    OPEC kohtus taas tänavu 4. detsembril, mil liikmesriigid hindasid taas kartelli strateegiat ning langetasid otsuseid edasiste sammude osas. Vastavalt turgude laialdastele ootustele jõudis OPEC kokkuleppele jätkata senise strateegiaga ning mitte piirata kartelliliikmete toodangut. See tähendab, et OPEC jätab oma kokkulepitud tootmislimiidi muutmata, jääb kindlaks plaanile hoida turuosa ning nõustub praeguste naftahindadega, mis on langenud viimase seitsme aasta madalaimale tasemele.

    Novembris andis naftabarreli hinna langusele hoogu juurde kiiresti tugevnenud Ühendriikide dollar. Nafta kauplemiseks kasutatav tugevam dollar tähendab kallimat naftabarreli hinda neile, kelle põhivaluuta ei ole dollar. Seetõttu on ajalooliselt olnud dollari ning nafta hinnal vastupidine suhe – kallim dollar viib üldiselt odavama naftahinnani.

    Novembris saavutas dollar viimase 8 kuu kõrgeima taseme, kui 30. novembril sai ühe euro hinnaks turul 1,056 dollarit. Euroopa Keskpank fikseeris sel päeval euro hinnaks 1,058. Viimati oli dollar sellest tugevam tänavu märtsis, kui ühe euro eest sai 1,049 dollarit. Oktoobris oli kahe valuuta suhteks veel 1,147.

    Dollari viis väga kiirele tõusule turgude ootus, et Ühendriikide keskpank Föderaalreserv eesotsas selle juhi Janet Yelleniga tõstab detsembris keskpanga baasintressimäära, samas kui Euroopa Keskpangalt ning selle juhilt Mario Draghilt oodati veelgi sügavamat rahaprintimise programmi. Eurotsoon on tänavu vaevelnud väga madala inflatsiooni ning deflatsiooniohu käes. Majanduse turgutamiseks võttis Euroopa Keskpank aasta esimesel poolel käsile rahaprintimise meetmed, mille alusel süstitakse majandusse raha, lootuses seda tugevdada. Loodetud kõrgemat inflatsiooni aga eurotsoonis veel saavutatud ei ole, mistõttu ootasid turud, et Euroopa Keskpanga detsembri alguse kohtumisel rakendatakse veelgi tugevamaid rahanduspoliitika meetmeid.

    Pärast 3. detsembri kohtumist aga selgus, et Mario Draghi ja Euroopa Keskpanga otsusega vastu võetud meetmed on palju leebemad, kui turud varem ootasid. Seetõttu toimus 3. detsembril kiire korrektsioon euro-dollari suhtes, ning päev lõpetati 1,094-dollarise euro hinnaga, mis ühtlasi tähendas, et novembrikuine langus oli pea täies mahus kõrvaldatud. Sellele muutusele reageeris ka toornafta hind, mis näitas selgelt tõusu.

  • Balti riikide uudised »

    Elering saab gaasi ülekandevõrgu ainuaktsionäriks

    Novembri alguses kinnitas Eesti gaasi ülekandevõrku haldava Elering Gaas ASi emaettevõtte Võrguteenus Valdus ASi aktsionäride üldkoosolek väikeaktsionäridele kuuluvate aktsiate kohustusliku ülevõtmise, mille tulemusel saab Elering ASist gaasi ülekandevõrgu ainuomanik. Seni oli Eleringi osalus Võrguteenus Valduses 99,14% ja väikeaktsionäride osalus 0,86%. Pressiteate kohaselt ostab Elering Võrguteenus Valduse A-aktsiad ülevõtmise käigus hinnaga 54,1 eurot ja B-aktsiad hinnaga 0,541 eurot aktsia kohta. Sama hinnaga on Elering omandanud Võrguteenus Valduse aktsiad ka kõigis varasemates tehingutes. Aktsiate kohustuslik ülevõtmine väikeaktsionäridelt leiab eeldatavasti aset detsembris.

    Paide koostootmisjaam hakkas püsivalt tööle

    5. novembril tähistati Paides asuva Pogi koostootmisjaama püsiva töötamise algust. 8 miljonit eurot maksnud jaam toodab elektrit ja soojust praegu püsivas režiimis. Eesti Energia enamusosalusega Paide Pogi koostootmisjaam varustab linnaelanikke ja ettevõtteid soojusega 2013. aastast ning elekter jõuab võrku käesoleva aasta algusest. Paide Pogi koostootmisjaam suudab aastas toota ligikaudu 75% kogu Paide linna vajalikust soojusenergiast kohalikust biokütusest. Ühtlasi katab jaamas aastas toodetava elektri hulk keskmiselt viiendiku Paide elektritarbimisest. Koostootmisjaama elektriline võimsus on 2 megavatti ja soojuslik võimsus 8 megavatti. Elektrit suudab jaam aastas toota 7,5 gigavatt-tundi ning sooja 42 gigavatt-tundi. Koos tipuenergia katlamajadega, mis kasutavad kütusena vajadusel ka masuuti ja biomassi, on jaama soojusenergia tootmisvõimekus kuni 58 gigavatt-tundi aastas. Pogi kasutab aastas arvestuslikult ligikaudu 33 000 tonni kütust, mille tarnivad jaamale peamiselt lähipiirkonna puidutööstused.

    Eesti põlevkivitööstuse aastaraamat rõhutab efektiivsemate tehnoloogiate vajadust

    Novembris ilmus Eesti põlevkivitööstuse aastaraamat, mis on suunatud poliitika kujundajatele, teadlastele, ametnikele ja ettevõtjatele ehk kõigile, kes kujundavad põlevkivitööstuse tulevikku ja vajavad tervikvaadet, et teha faktipõhiseid ja edasiviivaid otsuseid.

    Energiaturu muutlikest oludest hoolimata tõi põlevkivitööstus möödunud aastal riigile tulu rohkem kui 300 miljoni euro eest ja kasvatanud märgatavalt vedelkütuste toodangut. Väljakutsed, mis tööstusharul täna ees seisavad, on kõigile põlevkivisektori ettevõtetele ühised: kaevandamine muutub keerukamaks, energiahinnad on langustrendis ja keskkonnanõuded karmistuvad. Eesti põlevkivitööstuse aastaraamatu andsid välja Põlevkivi Kompetentsikeskus, Eesti Energia, Viru Keemia Grupp ja Kiviõli Keemiatööstus.

    Vaata Eesti põlevkivitööstuse aastaraamatut siit »

    Elering võtab kasutusele uut tüüpi juhtmed

    Novembri lõpus andis Elering teada, et paigaldab Tsirguliina-Valmiera 330-kilovoldisele kõrgepingeliinile 11,5 kilomeetri ulatuses uuenduslikud kõrgtemperatuurilised juhtmed, et uurida suurema läbilaskevõimega juhtme sobivust Eesti oludesse. Riigihankega tellitud tööde maksumus on käibemaksuta ligi 2,7 miljonit eurot.

    Praeguste terassüdamikuga kõrgepingeliinide juhtmete juurde paigaldatavate uute juhtmete südamik on valmistatud komposiitmaterjalist, mida pole varem Balti riikides ega Skandinaavias kasutatud. Tegemist on tavapärasest kergema juhtmega, mille lubatud töötemperatuur on oluliselt kõrgem ning mis ei veni temperatuuri tõustes oluliselt pikemaks. See tähendab, et juhe ei vaju suurema võimsuse ülekandumisel maapinnale ohtlikult lähedale ja võimaldab seega transportida ligikaudu kaks korda enam elektrit kui tavaline juhe.

    Vaata Eesti Energia Energiafoorumi „Nutikas energiatööstus“ ettekandeid

    Foorumi ettekandeid saab näha ettekande nimele klikkides:

  • Salvest AS: tänu Eesti Energiale on nüüd gaasiturul konkurents »

    Seekordses kliendiloos tutvustame lähemalt Eesti toiduainetööstuse suurtegijat Salvestit, mille 200 toote seast võib leida nii purgisuppe ja Põnni lastetoite kui ka kurke ja Meie Mari moose. 108 297 m2 suurusel territooriumil paiknev ettevõte on tegelenud intensiivselt ka sellega, et efektiivistada energiakasutust ja vähendada energiakulusid.

    Tartus asuvas Salvesti tehases töötab kokku ligi 134 inimest. Tartu Puu- ja Aedviljatehasest ning selle järeltulijast Tartu Konservitehasest välja kasvanud Salvest ongi üks pikemate traditsioonidega Eesti toiduainetööstusi – järgmisel aastal täitub ettevõttel 70 tegevusaastat.

    „Kogu selle aja on meie äri tuginenud tootmisele, milleks kasutatakse kohalikku toorainet ja lähtutakse Eesti inimeste maitse-eelistustest. Oma kõige tugevamateks konkurentsieelisteks peame just kohaliku maitse tundmist ning võimalikult suurel määral kohaliku tooraine kasutamist,“ selgitab Salvesti tegevjuht Lauri Betlem. „Ligi 80% meie kasutatavast toorainest tuleb meile 100 km raadiusest. Tunneme oma talunikke pikalt ja teame täpselt, milliselt põllult meile mingi tooraine tuleb.“

    Salvesti tegevjuht mainib, et viimase kahe aasta jooksul on ettevõte suutnud kasvatada oma käivet rohkem kui 30%. „Peamine kasv on tulnud eksportmüügi kiirest arengust. Lastetoit on põhiline tootegrupp, mida täna müüme eksportturgudel rohkem kui kodus,“ räägib Betlem. „Meie eksportlastetoit on 100% mahe, valmistatud hoolikalt valitud toorainest ning töötatud välja koos lastearstidega,“ lisab Salvesti tegevjuht.

    Salvesti tegevjuht Lauri Betlem pildil koos lastetoiduga, mida Salvest müüb täna eksportturgudel rohkem kui kodus.

    Energiakulude vähendamiseks ja keskkonnasõbralikumaks tootmiseks on Salvest teinud aastate jooksul rohkesti investeeringuid. Ettevõtte tegevjuhi sõnul plaanitakse ka järgmisesse aastasse mitmeid investeeringuid just jääksoojuse paremaks ärakasutamiseks ning üldise energiakasutuse efektiivsuse tõstmiseks.

    Kogu tootmisprotsessi juures on Betlemi sõnul oluline roll ka elektril ja gaasil. „Peamise energiaallikana on meil kasutuses gaas. Meil on oma gaasikatlamaja, kus toodame soojust ja auru, mida vajame toodangu valmistamise protsessides, aga ka hoonete soojendamiseks,“ selgitab Betlem ning lisab, et tänavu sõlmis Salvest uue perioodi gaasilepingu Eesti Energiaga.

    Lisaks gaasile ostab Salvest ka oma elektri Eesti Energialt. „Eelkõige on meie jaoks oluline vältida üllatusi – seetõttu oleme otsustanud hinnad aastaks ette fikseerida. Keskendume oma põhitegevusele ehk toidu tootmisele, energiaga börsil kauplemine jäägu pädevamatele,“ selgitab Betlem Salvesti energiaostustrateegia põhjuseid.

    Rääkides koostööst Eesti Energiaga nimetab Betlem positiivseid emotsioone. „Kõige olulisem on fakt, et tänu Eesti Energiale on nüüd gaasiturul vähemalt mingisugunegi konkurents. Meeldib, et kliendihaldur on pädev, konkreetne ja proaktiivne. Nii saame kiireid vastuseid ja tuge otsuste tegemiseks.“

Turuülevaade on koostatud Eesti Energia analüütiku tänaste turuteadmiste kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel ja ülevaates mainitud allikatel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte mingil juhul Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Turuülevaates esitatud seisukohad võivad muutuda ja esitaja jätab endale õiguse neid muuta. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole Turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Turuülevaade ei tekita, lõpeta ega muuda õigussuhteid (sh lepinguid). Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses Turuülevaates toodud info kasutamisega.