Eesti Energia kasvatas põlevkiviõli müüki üle kahe korra

30.10.2015
Madalad energiahinnad tõid kaasa Eesti Energia kontserni kolmanda kvartali käibe alanemise, kuid ettevõte suutis kasumlikkuse säilitada. Põlevkiviõli müügimahtu ja käivet õnnestus keerulistele oludele vaatamata siiski kasvatada.

Kontserni müügitulu kahanes 171 miljoni euroni, mida on 13% vähem kui möödunud aasta kolmandas kvartalis. Kulumieelset ärikasumit (EBITDA) teenis Eesti Energia 67 ja puhaskasumit 31 miljonit eurot, mida on vastavalt 9% ja 29% vähem aastataguse perioodiga võrreldes.

Eesti Energia finantsdirektor Andri Avila sõnul on energiaturgude madalseisus aidanud ettevõtte kasumlikkust säilitada range kulujuhtimine ja efektiivsuse kasv. „Oluline roll on olnud ka riskimaandamistehingutel, kuid nende peale tulevastel perioodidel enam palju loota ei saa, sest praeguses madalate energiahindade keskkonnas on kasumlikke tulevikutehinguid sisuliselt võimatu sõlmida,“ ütles Avila. „Tegevuskeskkonda ilmestab hästi näiteks fakt, et augustis langes Brenti toornafta hind viimaste aastate madalaimale tasemele, 42 USA dollarit barreli eest. Nafta maailmaturuhind on aastavõrdluses kukkunud 41% ja elektri börsihind Eesti piirkonnas 28%,“ rääkis Andri Avila.

Hoolimata madalast nafta hinnast, mis põlevkiviõli tootmise kasumlikkust otseselt mõjutab, kasvas Eesti Energia vedelkütuste müügimaht üle kahe korra, 138%. Kvartaliga tootis Eesti Energia rekordilised 81 200 tonni põlevkiviõli, olulise panuse toodangu kasvu andis seejuures Enefit280 õlitehas, mille toodang oli 37 000 tonni. „Kasvanud õlimüügi kõrval teeb heameelt uue õlitehase stabiilsem töö ja toodangu kasv, tehase projekteeritud võimsus on plaanis saavutada käesoleva aasta lõpuks,“ kommenteeris Avila.

Elektri müügitulu langes kolmandas kvartalis 28%, 81 miljoni euroni. Vähenenud elektri müügitulu ja müügimaht tulenevad ajalooliselt madalatest elektri börsihindadest, mille on kaasa toonud rohke Skandinaavia hüdroenergia elektriturul. Eesti Energia tootis kvartaliga 1,8 teravatt-tundi elektrit.

Kontsern investeeris möödunud kolme kuuga 48 miljonit eurot, mida on 32% vähem 2014. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes. Investeeringute vähenemine tuleneb põhiliselt Auvere elektrijaama peatsest valmimisest, mistõttu on suuremahulised investeeringud kahanemas. Auvere elektrijaam tootis esimest korda elektrit 2015. aasta mais ning praegu tegeletakse veel seadmete lõpphäälestusega. Samuti jätkuvad elektrijaama katsetused erinevatel koormustel ja kütustega. “Sellise mastaabiga elektrijaama katsetuste programm on väga mahukas ja seetõttu kestab ka katseperiood mitu kuud sõltuvalt katsetuste tulemustest,” sõnas Avila. Elektrijaam on plaanis kasutusse võtta 2016. aasta esimeses kvartalis.

Elektri jaotusvõrku on kvartaliga investeeritud 23 miljonit eurot, mille eest ehitati 109 uut alajaama ning 413 kilomeetrit ilmastikukindlat elektriliini. Kvartali lõpuks oli paigaldatud ka 452 000 kaugloetavat arvestit. Kõigist Elektrilevi arvestitest 73% olid septembri lõppedes kauglugemise võimekusega.

Jätkub ka lämmastikupüüdmisseadmete paigaldamine Narva elektrijaamades, et olla valmis karmimateks keskkonnanõueteks, mis 2016. aasta alguses rakenduvad. Projekti eelarve on 22 miljonit eurot, millest kolmanda kvartali lõpuks on investeeritud 18 miljonit.

Andri Avila sõnul seab turgudel toimuv energiaettevõtetele suured väljakutsed, kus toimetulekuks on vajalik kulude kokkuhoid ja paindlik tegutsemine. “Konkurentsis püsimiseks peame olema nutikad ja efektiivsed, vastasel korral turule lihtsalt ei mahu,” ütles Avila. Eesti Energia müügituludest 69% tuleb avatud turult.

Kaarel Kuusk
Eesti Energia
meediasuhete juht
52 85 049