Energiaturu ülevaade, september 2015

09.10.2015

Mathias Vaarmann

Eesti Energia suurkliendi ärijuht energiamüügis

Septembris maksis elekter Eestis vähem kui Soomes

Seekordses turuülevaates analüüsime, mis põhjustas septembris esimest korda kahe aasta jooksul Eesti elektrihindade madalama turuseisu võrreldes Soome hindadega. Kirjeldame ka Läti ja Leedu hinnalangust, mida võivad selle aasta lõpus veelgi võimendada uued ülekandekaablid NordBalt ja LitPol Link.

Gaasituru sündmuste osas selgitame, kuidas õnnestus Gazpromil uue hinnastamismehhanismi katsetus Euroopas ning miks katkestas Soome Gasum LNG imporditerminali ehitusplaanid.

Alates oktoobrist pakume oma suuräriklientidele võimalust sõlmida järgmisesse elektriostu perioodi Rohelise Energia leping tavalepingu hinnaga. Seega kutsume kõiki huvilisi selle eripakkumise teemal oma halduriga ühendust võtma.

Lisaks toome teieni huvitavaid uudiseid Balti riikide energiaturgudelt, kus lepiti kokku nii ülekandevõimsuste uutes reeglites kui ka juurdepääsus Latvijas Gāze maagaasi taristule.

Septembrikuu kliendirubriigis räägime aga Pindi Kinnisvarahalduse kogemustest elektrikulude juhtimisel. Paljude teiste ettevõtete omadest erinevad need eeskätt seetõttu, et kinnisvarahalduril on vaja vastata suure hulga erinevate klientide soovidele ja vajadustele.

Loe teemadest lähemalt

  • Septembris maksis elekter Eestis vähem kui Soomes »

    September oli Eesti elektrituru piirkonna jaoks üsna haruldane – esimest korda kahe aasta jooksul kujunes Eesti turupiirkonna hind odavamaks kui Soome turu hind. Kui Soome hinnaks sai septembris keskmiselt 31,75 eurot megavatt-tunni kohta, siis Eestis maksis megavatt-tund keskmiselt 31,70 eurot. Võrreldes augustiga tõusis Soome hind 2% (augustis 31,12 €/MWh) ning Eesti hind 1,6% (augustis 31,20 €/MWh).

    Läti ja Leedu ühtsel elektriturul tulid hinnad tänavuse aasta kõrgeimalt tasemelt mõnevõrra allapoole ning septembrikuu keskmiseks kujunes mõlemas turupiirkonnas 44,30 eurot megavatt-tunnist. Seega langesid hinnad nii Lätis kui ka Leedus võrreldes augustiga 4,5% (siis maksis elekter 46,40 €/MWh). Läti ja Leedu turg jääb ikka Nord Pool Spoti piirkonna kalleimaks – septembris oli see enam kui kaks korda kallim Rootsi ning ligi neli korda kallim Norra odavaimast turupiirkonnast. Nii Lätit kui ka Leedut iseloomustab endiselt elektritootmise puudujääk ja piiratud ligipääs Skandinaavias toodetud odavale tuuma- ja hüdroenergiale. Olukord peaks paranema selle aasta lõpus, mil valmivad ülekandekaablid NordBalt ning LitPol Link, mis ühendavad Leedu vastavalt Rootsi ja Poola turgudega.

    Septembri vältel tekkis Eesti ja Soome vahelistes ülekandekaablites puudujääk vaid neljal tunnil – 3. septembri hommikul ning lõunal, mil ülekandevõimsus Eestist Soome oli Eesti poolel planeeritud hoolduse tõttu täielikult kinni keeratud. Nendel tundidel kujunes Soome hind Eesti hinnast kallimaks ning ülekandevõimsuse puudumise tõttu ei olnud turul võimalik kahe piirkonna hindu ühtlustada.

    Ülekandevõimsuse olemasolust sõltumata tekkis hinnaerinevus Eesti ja Soome vahel ka 29. septembri õhtupooliku kahel tunnil, millest ühel oli odavam Eesti hind ning teisel Soome hind. Nende viie tunni tõttu kujunes Eesti hind septembris Soome hinnast odavamaks. Septembrikuu ülejäänud 714 tunnil olid hinnad Eesti ja Soome piirkondade vahel ühtsed.

    Põhjamaade elektriturul domineerib endiselt elektrienergia ülejääk, mille on tekitanud hüdroreservuaaride väga head tasemed, eriti Norras. 95% Norras toodetud elektrienergiast pärineb hüdroelektrijaamadest, mille reservuaaride veetasemed on tänavu jõudnud viimase ligi 20 aasta rekorditeni. Põhjamaades oli septembri lõpus reservuaarides kokku 111 TWh potentsiaalset elektrienergiat ehk ligi 20 TWh enam kui eelmise aasta samal perioodil. Võrdluseks: 20 TWh elektri tarbimiseks kuluks Eestil natuke alla kolme aasta, 2,2-gigavatisel tuumaelektrijaamal kuluks aga sama koguse tootmiseks umbes aasta jagu täisvõimsusel tööd.

    Madalad elektrihinnad on sundinud mitut Euroopa elektritootjat elektrijaamu sulgema. Näiteks teatas Saksamaa energiafirma E.ON, et sulgeb nende enamikomanduses oleva ja Rootsis asuva Oskarshamni tuumajaama kaks reaktorit. Samuti andis Rootsi riiklik energiafirma Vattenfall teada, et samadel asjaoludel lõpetavad töö Ringhalsi tuumajaama kaks reaktorit.

    Börs Keskmine
    €/MWh
    Muutus võrreldes
    eelneva kuuga
    Miinimum Maksimum
    Nord Pool Eesti 31,7 1,60% 3,43 69,99
    Nord Pool Soome 31,75 2,02% 3,43 69,99
    Nord Pool Läti 44,3 -4,53% 10,2 85,05
    Nord Pool Leedu 44,3 -4,53% 10,2 85,05
  • Oktoobris Rohelise Energia elektriostu kampaania suurklientidele »

    Rohelist Energiat ehk taastuvenergiast toodetud elektrit on meie kliendid alati kõrgelt hinnanud. „Oleme saanud paljudelt klientidelt tagasisidet, et nende jaoks on energiatarbimise juures oluline ka keskkonnamõjude vähendamine,“ räägib Eesti Energia suurkliendi osakonna juht Artur Teesalu. „Täna on Rohelise Energia väheste kasutajate põhjuseks peamiselt mõneti kõrgem hinnatase, mistõttu on meil hea meel teatada, et oktoobrist 10. detsembrini on võimalik sõlmida uus elektriostuleping, kus pakume taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiat meie suurklientidele tavahinnaga,“ avaldab Teesalu.

    Miks eelistada Rohelist Energiat?

    Hoiate loodust ja säilitate tulevastele põlvedele puhta Eesti
    Rohelist Energiat ostes mõjutate elektritootmise arengut, et ümbritsev keskkond oleks paremini hoitud ning loodusvarad otstarbekamalt kasutatud. Mida rohkem kliente kasutab Rohelist Energiat, seda suuremaks kasvab taastuvenergia osakaal elektritootmises ja seda vähem paiskub õhku süsihappegaasi.

    Toetate Eesti elektritootjaid
    Kodumaine elektritootmine on oluline, sest see annab riigile tugevuse ja sõltumatuse. Mida mitmekesisemalt ja hajutatumalt elektrit toodetakse, seda kindlamini on tagatud ka riigi elanikele vajalik kogus elektrit. Rohelise Energia toodame Eesti Energias ise või ostame teistelt elektritootjatelt.

    Olete teistele eeskujuks
    Näitate, et puhas loodus on Teile oluline, ja annate oma panuse selle hoidmisse.

    Rohelise Energia lepingu sõlminud ettevõte saab õiguse kasutada Rohelise Energia kaubamärki. Kaubamärgi kasutamiseks enda ettevõtte turundustegevuses on mitmeid võimalusi. Infot kaubamärgi kasutamise kohta leiate Rohelise Energia lehelt »

    Kui olete huvitatud Rohelise Energia eripakkumisest, võtke ühendust oma kliendihalduriga Eesti Energias. Tema räägib Teile pakkumisest ja selle vormistamisest täpsemalt. Pakkumine kehtib 10. detsembrini 2015.

  • Gazprom katsetas Euroopas gaasi uut hinnastamismehhanismi »

    Septembri alguses katsetas Vene maagaasigigant Gazprom uut moodust Euroopas gaasi müümiseks. Uus meetod sisaldab ostjate võimalust hankida gaasi pakkumistel, kus ostjatel on õigus ise hind pakkuda. Lisaks anti ostjatele võimalus sõlmida pikaajalisi lepinguid. Seni on Gazprom müünud suurema osa maagaasist Euroopas nn gaasivalemi alusel ning ostjatel pole olnud sõnaõigust gaasi hinna osas. Gaasivalem tähendab gaasi hinna sidumist nafta või naftatoodete viimase 6–9 kuu ajaloolise keskmise hinnaga. Pakkumisel oli 3,2 miljardit kuupmeetrit maagaasi ning tarneperioodiks 2015. ja 2016. aasta talv, tarnepunktiks aga mitu kohta Loode-Euroopas.

    Uue meetodiga õnnestus Gazpromil müüa kokku 1,2 miljardit kuupmeetrit gaasi, millega ettevõte teenis ligi 250 miljonit eurot. Pakkumisel osalesid teiste seas Saksamaa E.ON, Prantsusmaa Engie, Ameerika investeerimispank Goldman Sachs ning Venemaa Novatek.

    Viimastel aastatel on Gazprom sattunud Euroopa Liidus tugeva kriitika alla. Euroliit süüdistab Vene gaasihiidu, et too kasutab ära domineerivat positsiooni Ida-Euroopas, kus Gazprom küsib gaasi eest ligi 40 protsenti kõrgemat hinda. Gazprom teenib enam kui poole oma tulust Euroopas ning euroliidu surve on sundinud gaasihiidu leidma ausamaid meetodeid gaasi hinnastamiseks.

    Gazprom andis teada, et aastateks 2016–2017 võib pakkumiste alusel müüdud gaas moodustada 10% ekspordist Euroopasse. Tänavu plaanib Gazprom müüa Euroopasse kokku 158 miljardit kuupmeetrit gaasi.

  • Soome Gasum teatas, et LNG imporditerminali ei ehitata »

    Oktoobri esimestel päevadel andis Soome gaasifirma Gasum teada, et katkestab plaanid ehitada uus regionaalne LNG (liquefied natural gas – veeldatud maagaas) imporditerminal ja gaasitrass, mis ühendaks Soome gaasiturgu Eestiga. Põhjuseks tõi Gasum langeva gaasinõudluse ning projekti üleüldise kehva majandusseisu. Gasumi hinnangul langes maagaasi nõudlus Soomes 2014. aastal 29,3 teravatt-tunnini (2,8 miljardit kuupmeetrit), mis on 12% vähem kui 2013. aastal.

    Gasumi otsus on soodne Gazpromile, kes on hetkel Soome ainuke gaasiga varustaja ja kellele kuulub 25% Gasumist (ülejäänud 75% kuulub Soome riigile). Sellegipoolest märkis Soome valitsus, et gaasitrassi ühendus Eestiga on endiselt päevakorras. Plaani elluviimiseks luuakse uus riigifirma, mis taotleb koostöös Eestiga Euroopa Liidult rahastamist Balticconnectori nimelise trassi ehitamiseks. Trassi maksumuseks hinnatakse 200 miljonit eurot.

  • Naftabarreli hind saavutas septembris mõningase stabiilsuse »

    Võrreldes augusti teise poolega oli septembris naftaturg pigem stabiilne. Augustis oli Brenti naftabarreli madalaim hind 42,69 dollarit ning kõrgeim hind 54,15 dollarit, mis tähendab, et kuu vältel muutus hind ligi 11,5 dollari ulatuses. Sealjuures jäi kuu madalaima ning kõrgeima hinna vahele vaid kuus kauplemispäeva. Septembris oli naftabarreli madalaim hind 46,37 dollarit ning kõrgeim hind 49,75 dollarit, mis tähendas kuusiseselt vaid 3,38 dollari suurust hinnamuutust. Augustikuu kauplemine lõpetati 54,15-dollarise barrelihinnaga, nii et kuu kauplemise tulemusena kaotas nafta hind 10,7% oma väärtusest.

    Naftaturule avaldab jätkuvalt negatiivset mõju turuosaliste ebakindlus Hiina ning ülejäänud Aasia majanduse saatuse osas. Hiina kui maailma suuruselt teise naftatarbija majandustegevus on tänavu märgatavalt aeglustunud ning pannud omakorda Hiina Rahvavabariigi toornafta nõudluse tugeva surve alla. Hiina tööstussektor on kokku tõmbumas ning siseriiklik nõudlus jätkuvalt vähenemas. Suurriigi nõrgenenud majandus on andnud tunda ka teistes Aasia riikides, sh Lõuna-Koreas, Jaapanis, Singapuris ja mujal. Aasia aktsiaturud langesid septembris viimase kolme ja poole aasta madalaimale tasemele.

    Naftaturgudel mängib endiselt olulist rolli ka Kesk-Ida tootjate (OPECi riikide) tugev ülepakkumine. OPECi riigid on võtnud strateegiaks naftatootmise langetamise asemel turuosa hoidmise. Sellise strateegia kasutuselevõtu põhjuseks on Ühendriikides kildast naftatootjate väga kiire saabumine turule.

    Septembri jooksul avaldas nafta hinnale kergitavat survet ka Ameerika Ühendriikide kui maailma suurima naftatarbija vähenev naftapakkumine. Pikemas perspektiivis võib USA majanduses näha tugevat kasvu, mis vihjab omakorda USA kerkivale naftanõudlusele.

    Septembri ja oktoobri vahetusel lisasid nafta hinnale hoogu turuspekulatsioonid, et OPEC ning Venemaa võivad hakata nafta hinna turgutamiseks koostööd tegema. Brenti toornafta hind kerkis selle valguses oktoobri algul üle 50 dollari piiri. Spekulatsioonidele andis alust Venemaa energiaministri ning OPECi peasekretäri kohtumine, kus arutati naftaturgudel toimuvat.

  • Balti riikide uudised »

    Eesti Energia keskkonnapäeval tõdeti, et energeetikas toimuvad revolutsioonid

    Oktoobri alguses toimus Eesti Energia iga-aastane keskkonnapäev, kus seekord keskenduti põlevkivisektori väljakutsetele õhuheitmete vähendamisel. 1. jaanuarist 2016 rakenduvad Eestis täiemahuliselt Euroopa Liidu tööstusheite direktiivi uued nõuded. Direktiiv näeb ette senisest madalamad õhuheitmete piirmäärad suurtele põletusseadmetele.

    Nõuete täitmine on samm edasi eelmisel aastal ELi riigijuhtide poolt aastani 2030 sõlmitud kliima- ja energiapoliitika kokkulepete täitmise suunas. Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter tõdes üritusel, et energeetikas on praegu murrangulised ajad. Kiiresti muutuvas keskkonnas on eduka energiatootmise võtmeks põlevkivi tõhusam kasutamine, nutikad lahendused ja tehnoloogia arendused. Loe lähemalt »

    Eesti Energia Narva karjäär tähistas 45. tegutsemisaastat

    2. oktoobril tähistas Narva karjäär oma töötajatele, veteranidele ja headele partneritele korraldatud üritusega juubelit. Täpselt 45 aastat tagasi kaevandati Ida-Virumaal Vaivara vallas asuvas karjääris esimesed 300 tonni põlevkivi. Tänaseks on tegemist maailma suurima põlevkivikarjääriga. Aastate jooksul on Narva karjääri töötajaskonnaga liitunud ka kolleegid endistest Sirgala, Viivikonna ja Aidu karjääridest ning seega töötab täna Narva karjääris kokku 750 inimest.

    Karjääri vanimas osas ehk Viivikonna karjääris alustati põlevkivi kaevandamisega 1936. aastal. Narva karjääri mäeeraldise üldpindala ulatub üle 163 km2. Suurt osa Narva karjäärist ilmestab täna värske mets, mis on istutatud kaevandatud piirkondadesse umbes kaks aastat pärast põlevkivi väljamist neilt aladelt.

    Eesti ja Läti leppisid kokku elektrikaubanduse uutes reeglites

    Eesti ja Läti süsteemihaldurid Elering ja Augstsprieguma tīkls (AST) sõlmisid kokkuleppe uute reeglite kehtestamiseks alates 2016. aastast, et võimaldada turuosalistel maandada elektrikaubandusega seotud riske Eesti ja Läti vahel. Järgmisel aastal saavad turuosalised osta riskimaandusinstrumente (limiteeritud PTRid) nii aasta, kvartalite kui ka kuude lõikes. Elering teatas, et plaanib panna müügile limiteeritud PTRe aastaks ette 300 megavati ulatuses, mis on poole rohkem kui mullu. Kvartaalsete riskimaandusinstrumentide mahuks on kavandatud 50–100 megavatti ja kuiste instrumentide mahuks 50–150 megavatti. Läti tarbijatele tähendab selline muutus võimalust saada paremaid pakkumisi fikseeritud hinnaga elektri ostuks.

    Läti regulaator kehtestas Latvijas Gāze maagaasi taristule juurdepääsu reeglid

    Septembri alguses kinnitas Läti regulaator reeglid, millega määrati juurdepääsutingimused Lätis gaasi transpordi ja jaotusega tegeleva Latvijas Gāze taristule. Muudatused tähendavad edaspidi suuremat läbipaistvust ja juurdepääsu nii maagaasi ülekandesüsteemile kui ka Inčukalnsi maa-alusele gaasimahutile. Samuti tähendavad need selgemat ülevaadet eraldatud võimsustest, et tagada võrdsed tingimused kõigile turuosalistele. Seni piirasid kolmandate isikute juurdepääsu taristule kehtivad lepingud Latvijas Gāzega.

    Baltpooli gaasituru operaatori litsents tühistati

    Leedu riiklik hinda ja energiaturgu kontrolliv komisjon otsustas tühistada Leedu elektribörsile Baltpool väljastatud litsentsi maagaasituru korraldamiseks. Litsentsi tühistas Leedu Energeetikaministeerium tulenevalt ettevõtte enda palvest ning sellele järgnenud otsusest, mis võeti vastu 1. juunil. Seoses sellega jääb Leedu ainsaks gaasituru operaatoriks UAB GET Baltic, mille liikmeks on ka Eesti Energia. GET Balticuga ühinenud Baltpool jätkab tegevust biokütuste turul.

    Lesto ja Lietuvos Dujos nimetatakse Jaotusvõrgu operaatoriks

    Energiafirmale AB Lietuvos Energija kuuluvad elektri jaotusvõrguettevõte AB Lesto ja gaasi jaotusvõrgu operaator AB Lietuvos Dujos nimetatakse pärast ühinemist Jaotusvõrgu operaatoriks. Lesto ja Lietuvos Dujos teatasid Nasdaq Vilniuse börsile ka muudatustest juhtimisstruktuuris, mis märgib ühinenud organisatsiooni restruktureerimist. Uut nime kandev ühinenud ettevõte plaanib alustada tegevust 1. jaanuarist 2016. Ettevõtte põhikirjajärgseks kapitaliks on 259,443 miljonit eurot ehk praeguse Lietuvos Dujose ja Lesto summeeritud põhikirjajärgne kapital.

  • Pindi Kinnisvarahaldus elektrikulude juhtimisest: inimestele meeldib oma kulusid kontrollida ja prognoosida »

    Tänaseks juba 18 aastat kinnisvara korrashoiuga tegelenud Pindi Kinnisvarahalduse üks suurimaid väljakutseid on kõigile oma klientidele sobivaimate lahenduste pakkumine – sealhulgas ka parima elektriostulahenduse leidmine.

    Eesti suurima kinnisvarabüroo AS Pindi Kinnisvara tütarfirma Pindi Kinnisvarahaldus pakub kõiki kinnisvara haldus- ja hooldusteenuseid, seda nii kompleksselt kui ka eraldi. Lisaks pakub ettevõte ka lisateenuseid, nt akende pesemist, ehitus- või remondijärgset suurpuhastust, haljastustöid, katuselt lume ja jääpurikate eemaldamist jne. Kuigi kinnisvarahaldus tegutseb põhiliselt Tallinnas ja Harjumaal, on firma esindatud ka Tartus, Narvas ja Võrus.

    Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuhi Margit Preegeli sõnul läheb äril hästi ning viimased aastad on näidanud selget kasvu, mis omakorda kinnitab ettevõtte poolt seatud eesmärkide ja visiooni paikapidavust.

    „Stabiilselt kvaliteetset ja kliendikeskset teenust pakkudes oleme pidevalt oma turuosa kasvatanud. Meie jaoks on oluline ka see, et kliendid ise soovitavad meie teenuseid oma tuttavatele-sõpradele,“ räägib Preegel. Tegevjuhi sõnul on suuremas plaanis võetud eesmärgiks pakkuda kompleksset kinnisvara haldus- ja hooldusteenust ka väiksemates linnades.

    „Kui me räägime korterelamutest ja nende majandamisest, siis haldusteenus on inimestele loodud mugavusteenus. Elu näitab, et enamikul juhtudel on haldusteenuse tellimine otstarbekam kui sama töö ärategemine omal jõul,“ kommenteerib Preegel. „Eks ühistu juht peab ühendama endas nii inseneri-, juristi- kui ka psühholoogioskused. Kui juhtida ühistut põhitööna, siis ei tasu see amet end kindlasti ära.“

    Nii pakubki ettevõte korterelamutele võimalust anda haldusega seotud tegevused – nende hulgas ka elektriostuga tegelemine – haldusfirma hooleks. „Elektrikulu on üks korterielanike peamistest püsikuludest,“ selgitab Preegel. „Tänu sellele, et haldame kogu kortermajaga seonduvat, saame pakkuda korteriomanikele võimalust vähendada majandamiskulusid – seda elektrihinna abil, mis on kogu kortermaja kui suurkliendi puhul soodsam kui üksikostjal.“

    Preegel räägib, et Pindi Kinnisvarahalduse hallatavad korteriühistud ja ühisused võib üldjuhul jagada kaheks. Ühed eelistavad igal aastal uut fikseeritud elektrihinda ja osalevad ühishankes, teine grupp aga eelistab selgelt muutlikku börsihinda.

    „Kui elektriturg avanes, eelistasid pea kõik meie halduses olevad korterelamud osaleda meie ühishankes – nii on see ka tänaseni jäänud. Üldjuhul sobib inimestele rohkem see, kui nad saavad oma kulusid ise kontrollida ja ette prognoosida,“ tõdeb Preegel. Lisaks mainib ta, et vastvalminud korterelamute puhul on haldusfirma sõlminud ka börsilepinguid, sest uuselamutesse korteri ostnud inimesed on nõnda soovinud. „Samas anname kindlasti ka neile võimaluse osaleda meie järgmistes fikseeritud elektrihinna hangetes,“ lisab ta.

    Et pakkuda oma klientidele parimaid elektriostulahendusi, teeb Pindi Kinnisvarahaldus koostööd Eesti Energiaga. Parima näitena selle koostöö positiivsest tulemusest nimetab ettevõtte tegevjuht asjaolu, et Eesti Energialt saadi elektriostuks paremad tingimused võrreldes Eesti Korteriühistute Liidu pakutuga. „Meie jaoks on Eesti Energia tõestanud ennast meeldiva koostööpartnerina. Info liigub kiiresti ja alati püütakse leida meie klientide jaoks parim lahendus,“ kiidab Preegel oma elektripakkujat.

Turuülevaade on koostatud Eesti Energia analüütiku tänaste turuteadmiste kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel ja ülevaates mainitud allikatel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte mingil juhul Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Turuülevaates esitatud seisukohad võivad muutuda ja esitaja jätab endale õiguse neid muuta. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole Turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Turuülevaade ei tekita, lõpeta ega muuda õigussuhteid (sh lepinguid). Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses Turuülevaates toodud info kasutamisega.