Energiaturu ülevaade, august 2015

10.09.2015

Mathias Vaarmann

turuanalüütik

Nord Pool Spoti turupiirkonna elektrihinnad püsisid augustis tõusujoonel

Seekordses turuülevaates uurime lähemalt augustikuiseid elektrihindu, mis tõusid nii Eestis kui ka Soomes viimaste kuude kõrgeimale tasemele, Lätis ja Leedus aga kogu tänavuse aasta tipptasemele. Sellest tulenevalt soovitame mõistliku elektrihinna saamiseks hakata mõtlema nii elektri- kui ka gaasiostu puhul järgmise perioodi ostustrateegiale.

Ülevaates toome esile arengud üha enam populaarsust koguvate päiksepaneelidega ning selle, kuidas Hiina majanduse nõrkus tõi augustis volatiilsust pea kogu maailma turgudele. Räägime ka muutlikust naftahinnast, mis oli augustis madalam kui juulis. Lisaks toome Balti riikide uudiste seas välja selle, et gaasi import Leetu võib tuleval aastal langeda ning et Eesti Energia valmistub põlevkivigaasist bensiini tootmiseks.

Turuülevaate viimases osas tutvustame teile Eesti Energia tütarettevõtte, Lätis asuva ja seal pea 10 aastat tegutsenud Enefit SIA suurklienti, kelleks on seekord Läti käsitööõllede tootja Stargorod.

Loe teemadest lähemalt

  • Augustis tõusid Nord Pool Spoti turupiirkonna elektrihinnad »

    Kuigi Nord Pool Spoti (NPS) piirkonna hüdroreservuaaride veetasemed püsisid augustis kõrgel, maksis elekter terves piirkonnas keskmiselt rohkem kui eelnenud kuul. Sealjuures kerkisid Eesti elektrihinnad augustis kõrgeimale tasemele alates maikuust, Soome hinnad kõrgeimale tasemele alates veebruarist ning Läti ja Leedu hinnad olid koguni terve tänavuse aasta kõrgeimad.

    Augustis kujunes elektribörsi Nord Pool Spot keskmiseks „päev ette“-hinnaks Eestis 31,20 eurot megavatt-tunnist, mida on 11,2% enam kui juulis. Läti ning Leedu hinnad kerkisid kuust kuusse 4,8 protsendipunkti võrra 46,4 euroni ning Soome hinnad tõusid juuliga võrreldes koguni 12,9 protsenti. Seeläbi kujunes Soome keskmiseks elektrihinnaks 31,12 eurot megavatt-tunnist.

    Nord Pool Spoti piirkonna kõige paremini elektritootmise ning -infrastruktuuriga varustatud riigid Norra, Rootsi ja Taani saavad ka praegu kogeda äärmiselt madalaid elektrihindu. Kui juulis olid megavatt-tunni hinnad Rootsis ja Norras veel ühekohalised, siis augustis tõusid hinnad mõnevõrra ka nendes riikides. Rootsi turupiirkondades kujunesid hindadeks 14,42 eurot ning 16,69 eurot megavatt-tunnist. Norras varieerus hind 11,01 ja 13,69 euro vahel ning Taanis fikseeriti augusti keskmisteks hindadeks 21,91 ning 23,95 €/MWh.

    Augustis tõstsid NPSi riikide elektrihindu põhiliselt Rootsi tuumajaamade planeeritud hooldused, sh tuumajaamade Forsmarck ja Ringhals plokkide hooldustööd, mille käigus oli turult puudu üle kahe gigavati tuumaenergiat. Sealjuures pandi augustis plaanipärasesse hooldusesse ka Soome Loviisa tuumajaama plokid, mis eemaldasid turult ligi 500 megavatti tuumaenergiat ühe ploki kohta ning viisid ülespoole just Soome ja Balti riikide elektrihindu. Mõju avaldas ka Norra esimese turupiirkonna ja Rootsi kolmanda turupiirkonna vahelise ülekandekaabli hooldus, mis piiras Norras toodetud hüdroelektri saadavust teistes NPSi riikides.

    Hooldustöödest tingitud hinnatõusule avaldas aga vastukaalu hüdroelektrijaamade jätkuvalt rohke toodang. Tänavu suvel on Norra reservuaaridesse vett äärmiselt kiiresti peale tulnud. Augusti lõpuks saavutati hüdroreservuaaride 89,2-protsendiline täituvus, mis jääb üsna vähe alla viimase 20 aasta rekordile 93,9 protsendile. Rohkete veereservide ning kiirete jõevoolude tõttu on hüdroelektrijaamad olnud sunnitud elektrit tootma olenemata sellest, kas selle järele on nõudlust või mitte. Mõningatel tundidel on asjaolude kokkusattumused surunud elektri hinna vaid paari euroni megavatt-tunnist.

    Börs Keskmine
    €/MWh
    Muutus võrreldes
    eelneva kuuga
    Miinimum Maksimum
    Nord Pool Eesti 31,2 11,19% 3,38 77,14
    Nord Pool Soome 31,12 12,88% 3,38 77,14
    Nord Pool Läti 46,4 4,84% 5,16 77,14
    Nord Pool Leedu 46,4 4,84% 5,16 77,14
  • Ostustrateegia valik ei tohiks jääda viimasele minutile »

    Kätte jõudnud septembrikuu annab märku sellest, et paljud elektri-ja gaasiostulepingud vajavad lähiajal pikendamist järgmisteks perioodideks. Eesti Energia suurkliendiosakonna juhi Artur Teesalu soovitusel on seoses sellega on mõistlik mõelda juba täna oma ärivajadustele järgmistel perioodidel ja pidada nõu ka kliendihalduriga, kes on abiks sobivaima energiaostustrateegia kokkupanekul. „Selleks, et iga klient just enda vajadustest lähtuvalt sobivaima energiaostulahenduse leiaks, oleme oma tooteportfelliga valmis pakkuma personaalseid lahendusi, mis katavad kliendiga seotud vajadusi ja energiahinna riske,“ selgitab Teesalu.

    Eesti Energia pakub oma klientidele nii elektri- kui ka gaasiostuvõimalust, mille seast sobivaima lahenduse leidmiseks soovitab Teesalu pöörduda kliendihalduri poole.

  • Päikeseenergia muutub järjest taskukohasemaks taastuvenergia allikaks »

    Augustis teatas Rahvusvaheline Energiaagentuur (International Energy Agency – IEA), et ta näeb aastaks 2020 ette taastuvallikate, eriti fotoelektriliste päikesepaneelide maksumuse langust. See muudab taastuvenergia tehnoloogia senisest konkurentsivõimelisemaks, võrreldes tänaste energiatehnoloogiatega.

    IEA teadaanne tuleb ajal, mil mitme Euroopa riigi (sh nt Suurbritannia) valitsused on vähendamas taastuvate energiaallikate toetusi. Seeläbi toetab Energiaagentuuri teade nende valitsuste plaane, sest taastuvallikate arendamine vajab järjest vähem toetust.

    Päiksepaneelid. Allikas: taastuvenergia.ee

    IEA hinnangul langeb päikesepaneelide abil elektri tootmise (sh paneelide ehitamise ja ülalpidamise) hind 200 dollarini megavatt-tunnist. Vaid viie aasta eest kulus megavatt-tunni tootmiseks 500 dollarit. Aastaks 2025 näeb IEA ette hinna langemist suuremate paneelikogumike puhul alla 100 dollari megavatt-tunnist. Erakasutajate kodude katustele paigaldatavate päikesepaneelide hinnad võivad aastaks 2030 langeda 95–110 dollarini megavatt-tunnist.

    Taastuvallikatest langevadki Energiaagentuuri hinnangul järgmise viie aasta jooksul kõige enam just päikesepaneelide hinnad, kuid odavaimaks jäävad siiski maismaale püstitatavad tuulegeneraatorid.

    IEAga samal päeval avaldas ka Prantsusmaa energiaministeerium pressiteate, milles öeldi, et riik tõstab aastaks 2020 paigaldatud päikesepaneelide mahu eesmärgi 8000 megavatini (varasema 5400 megavati asemel). Tänu päikesepaneelide hinnalangusele saavutati Prantsusmaal juba 2014. aasta lõpus paneelide mahuks 5300 megavatti. Saksamaal näiteks oli samal ajal paigaldatud 38,5 GW eest päikesepaneele.

    Taastuvenergia osatähtsuse suurendamisele on selge suuna võtnud ka Ameerika Ühendriigid eesotsas president Barack Obamaga, kes lubas kliimamuutustega võitlemiseks taastuvenergia allikatele senisest enam toetust. Ühendriigid avaldasid augustis uued rahalised toetused päikesepaneelide arendamiseks ning kasutamiseks.

  • Hiina nõrk majandus raputas maailmaturge »

    Augusti vältel raputas maailmaturgusid Hiinast alguse saanud paanikalaine, millest ei jäänud puutumata ka vedelkütuste ega valuutaturud. Hiina järjest nõrgenev majandus ning sellest tulenev kiirlangus sealsetel aktsiaturgudel tekitas maailmaturgudes hirmu, et äkkpidurdus maailma suuruselt teises majanduses tõmbab kaasa ka teised Aasia regiooni majandused, mis nõrgestaks energia- ning toorainenõudlust kogu maailmas.

    Seetõttu langes toornafta hind augustis viimase kuue ja poole aasta madalaimale tasemele. Mitme aasta madalaima punkti leidsid augustis ka mõne teise tooraine hinnad. Brenti toornafta hind kukkus 24. augustil 42 dollarini, tehes päevaga läbi enam kui 6% languse. Augusti alguses püsis toornafta hind 50 dollari piirimail. Juuli alguses maksis üks barrel toornaftat veel 60 dollarit. Kiirele langusele järgnes veelgi kiirem tõus. 27. augustil taastus toornafta hind ühe päevaga enam kui 10 protsenti, mis oli ühtlasi Brenti suurim päevane tõus viimase kuue aasta jooksul. Järgmisel kauplemispäeval kogus toornafta hind veel 5 protsenti ning 31. augustil tõusis hind järjekordsed 8,2 protsenti, sulgudes hinnaga 54,15 dollarit barrelist. Seesugune hinnaralli oli ühtlasi Brenti toornafta kiireim hinnatõus 1990. aastast saadik.

    Väga kiire hinnatõusu tõid kaasa Ameerika Ühendriikide esimese poolaasta naftatoodangu koguse numbrite vähendamine USA EIA (Energy Information Administration) poolt ning OPECi teadaanne, et nad on valmis arutama teiste toornafta tootjatega madalaid naftahindu, sealhulgas tootmise piiramist. Hinda aitasid ülespoole ka globaalselt tõusvad aktsiaturud, mis leidsid uue jõu pärast seda, kui Hiina valitsus teatas, et kavatseb oma riigi turge sekkumisega turgutada.

    Naftahinna kiire tõus polnud aga püsiv. 1. septembril langes hind taas ühe päevaga enam kui 8 protsenti, lõpetades tasemel 49,56 dollarit barreli kohta. Äärmiselt volatiilsele turule tõid seekord languse Hiina, USA ja Euroopa nõrgad tööstusraportid, mis ühtlasi viisid langusesse globaalsed aktsiaturud.

    Augustikuise kauplemise tulemusena kerkis nafta hind kuu viimaseks päevaks 54,15 dollarini barrelist. Hind oli 3,7 protsendi võrra kõrgem kui juuli lõpus, mil barrel maksis 52,21 dollarit.

    Hiina majanduse poolt põhjustatud volatiilsus ei jätnud puutumata ka valuutaturge. Euro väärtus kasvas augustis ajutiselt viimase seitsme kuu kõrgeimale tasemele, kerkides Euroopa Keskpanga andmetel 25. augustil 1,1506 dollarini. Veel 19. augustil oli kurss 1,1183 dollarit ühe euro kohta. Kiire tõusu tõi kaasa Hiina muredest tulenev nõudlus euro järele. Euroopa Keskpanga madalate intressimäärade tõttu on euro praegu investorite jaoks nn turvaline valuuta.

    Järgnenud kauplemispäevadel naasis globaalsetele finantsturgudele rahu, mis tõi eurole kaasa kiire languse. 31. augustiks oli euro väärtus taas langenud 1,1215 dollarini. Kuust kuusse tegi euro läbi 2,3-protsendilise tõusu.

  • Balti riikide uudised »

    Gaasi import Leetu võib tuleval aastal langeda

    Leedu ärileht Verslo Zinios teatas augustis, et Leedu kavatseb järgmisel aastal importida mullu avatud Klaipeda terminali kaudu 35–40 protsenti vähem veeldatud maagaasi (LNG). Selle põhjuseks on langev nõudlus.

    Esialgu planeeriti Klaipeda terminali abil importida Leetu 540 miljonit kuupmeetrit gaasi. Tuleval aastal võivad kogused langeda 320–350 miljoni kuupmeetrini. Leedu LNG importijal Litgasil on praegu Statoiliga viieaastane leping, mille järgi ostetakse 540 miljonit kuupmeetrit gaasi aastas. Litgasil on õigus müüa gaasikogused, mida vaja ei lähe, edasi Euroopa gaasiturgudele.

    Leedu avas eelmisel aastal Klaipeda LNG terminali, et vähendada enda ja teiste Balti riikide sõltuvust Vene gaasist. Baltikumi gaasinõudlus on viimastel aastatel vähenenud soojade ilmade tõttu, samuti on soojatootmisel gaasi asendama hakanud biomass.

    Eesti põhivõrguettevõtja Elering avaldas augustis, et käesoleva aasta juulis importisid gaasimüüjad Leedust Eestisse 4,4 miljoni kuupmeetri ulatuses maagaasi, mis moodustas 24,9% kogu gaasiimpordist Eestis. Gaasi importisid juulis Leedust lisaks Eesti Energiale ka Baltic Energy Partners, Reola Gaas ning Viru Keemia Grupp. Koos Eesti Gaasi poolt Venemaalt imporditud gaasiga imporditi juulis Eestisse seega 17,6 miljonit kuupmeetrit gaasi, mis on 1,7% vähem võrreldes eelmise aasta sama kuuga.

    Eesti Energia valmistub põlevkivigaasist bensiini tootmiseks

    Eesti Energia kuulutas septembri alguses välja hanke põlevkivigaasist bensiini eraldavate seadmete projekteerimiseks. Enefit140 ja Enefit280 õlitehastele täiendava seadme lisamine suurendab õlitööstuse vedelkütuste aastatoodangut ligi 10% võrra. Põlevkivigaasist toodetud põlevkivibensiini saab müüa rafineerimistehastele mootorikütuste tootmiseks ja keemiatööstustele tooraineks.

    Eesti Energia tootis 2014. aastal 265 000 tonni vedelkütuseid ja 0,9 TWh põlevkivigaasi. 2015. aasta esimesel poolaastal ulatus vedelkütuste toodang rekordilise 158 000 tonnini. Vedelkütuste peamised tarbijad on täna soojatootjad ja laevakütuste tootjad.

  • Läti käsitööõlle tootja Stargorod: Võti seisneb kulude optimeerimises »

    Stargorod on Läti õlletootja ja restoran, mis pakub käsitööõlut ja põnevaid maitseelamusi Riias asuvas restoranis. Käsitööõlu valmistatakse restoranis kohapeal, mis tähendab, et kliendid saavad jälgida õlle valmistamise protsessi ja nautida seda elamust 300 aasta vanuses ajaloolises ehitises Daugava jõe ääres. Lätis asuv käsitööõlle restoran kuulub Stargorodi restoranide ketti, mille esimene restoran avati ligi 10 aastat tagasi Krakovis, Poolas. Järgmine restoran avati Ukrainas, Lvivis, ning kolmas Riias. Hiljem on restorane avatud ka Venemaal.

    Stargorodi finantsspetsialist Kirill Filatovi sõnul on Riias mitmeid teisigi õlletootjaid, kuid Stargorodi teeb nende seas eriliseks asjaolu, et õlle valmistamiseks vajalik tooraine tuuakse Lätisse Tšehhist. „Kasutame tootmisel klassikalist tehnoloogiat, mis tähendab, et õlut kääritatakse ja hoiustatakse erinevates konteinerites, mis ühtlasi tähendab, et meil on vaja rohkelt seadmeid. Austame traditsioone, mille kohaselt õlut ei pastöriseerita, ei säilitata ega filtreerita,“ selgitab Filatov.

    Lisaks pakub Stargorod oma restoranis spetsiaalset menüüd, mis on pandud kokku nii, et see sobituks kohapeal valmistatavate käsitööõlledega, täiendades nende maitset ja pakkudes oma klientidele parimaid elamusi.

    Filatov toob välja, et uute võimaluste leidmine ja väljatöötamine tootepakkumise arendamiseks ja uuendamiseks on Stargorodi-sarnase hooajalise äri puhul tavapärane. „Püüame tulla pidevalt välja uute maitsetega nii õlle kui ka toiduvaliku puhul, et olla originaalne ja muuta oma restoran unikaalseks,“ selgitab Filatov. Ta lisab, et uute maitsete kõrval hindab ettevõte kõrgelt ka klienditeeninduse kvaliteeti ja võimalust üllatada oma kliente positiivselt iga külastuse ajal – olgu see siis restorani uue showga, teemaõhtuga või muusikaelamustega.

    Filatov selgitab, et nii planeerimine kui ka operatiivsete ideede kasutuselevõtt on nende äri tavapäraseks osaks, mis on põhjustatud ärikeskkonna hooajalisusest. Ettevõtte energiakasutus jaguneb peamiselt kaheks – õlletootmisele ja restorani ülalpidamisele kuluva energia näol. Õlletootmise tõttu on ettevõttel mitmeid lisakulusid, näiteks spetsiaalsed masinad ja külmutid, samas kui restorani ülalpidamise energiakulude hulka kuuluvad peamiselt kliendimugavuse tagamiseks tehtavad kulutused, näiteks kütte, valgustuse ja konditsioneeri ning muu taolise näol.

    Selleks, et energiakulusid parimal moel juhtida, on Stargorod valinud fikseeritud elektrihinnaga toote. „Tegime selle otsuse, sest leidsime, et meie äri puhul on keerukas muuta pidevalt nii personali tegevust kui ka seadmete tööd vastavalt „odavatele tundidele“. Jah – see tähendab paratamatult seda, et me ei saa alati osa parima hinnaga tundidest, kuid kokkuvõttes leidsime, et fikseeritud elektrihinna pakkumine oli meie jaoks siiski kõige optimaalsemaks lahenduseks oma energiakulude planeerimisel,“ võtab Filatov kokku.

    Stargorod on olnud Eesti Energia Lätis tegutseva tütarettevõtte Enefit SIA kliendiks juba pea kaks aastat. „Meie koostöö motivaatoriks on olnud nii sobiv energialahendus kui Enefiti poolt oma klientidele pakutav teenindus, mis hõlmab pidevat infovahetust nii energiaturu, hindade kui ka muu vajaliku osas,“ toob Filatov välja.

Turuülevaade on koostatud Eesti Energia analüütiku tänaste turuteadmiste kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel ja ülevaates mainitud allikatel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte mingil juhul Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Turuülevaates esitatud seisukohad võivad muutuda ja esitaja jätab endale õiguse neid muuta. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole Turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Turuülevaade ei tekita, lõpeta ega muuda õigussuhteid (sh lepinguid). Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses Turuülevaates toodud info kasutamisega.