Energiaturu ülevaade, juuli 2015

10.08.2015

Mathias Vaarmann

turuanalüütik

Juuli tõi Nord Pool Spoti turule rekordmadalad hinnad

Tänavu on seni püsitrendiks kujunenud väga madalad elektrihinnad ning ka juuli polnud selles osas erand. Kuigi suvekuud on ka energiasektoris puhkekuud – ehk periood, mil energiamaailmas teostatakse tootmisseadmete ning infrastruktuuri hooldusi –, pole hooldustest tingitud suuremat elektri hinnatõusu sel aastal kolmes Balti riigis toimunud. Huvitaval kombel koges juulis ainukese piirkonnana Põhja-Euroopa ühendatud Nord Pool Spoti (NPS) turul suuremat sorti hinnatõusu Soome.

Seekordses turuülevaates analüüsimegi põhjalikult juulikuu elektrihindade rekordilist langust. Lisaks vaatame lähemalt, kuidas saaksid ettevõtjad elektrihindade soodsat taset tulevikuperioodi elektrilepingu vaates enda kasuks pöörata.

Euroopa uudiste ülevaates uurime 2019. aastasse planeeritava süsinikuturu reformi ettevalmistuse vahepealseid arenguid. Peale selle vaatleme naftaturgu, kus Brenti toornafta hinnad kukkusid rekordmadalale tasemele. Vedelkütuste turgudele tõid juulis püsiva langustrendi OPECi liikmesriikide rekordkogustesse jõudnud toodang, Iraani ja läänemaailma kokkulepe Iraani sanktsioonide eemaldamise kohta ning järjest enam stagneeruv Hiina majandus.

Balti riikide uudiste osas anname ülevaate Eesti Energia II kvartali majandustulemustest, kus keerulistest olukordadest hoolimata säilitati kasum. Samuti anname lisainfot otsuse kohta, mille kohaselt Litgas ja Statoil valmistavad ette ühisäri Läänemere LNG väiketurule sisenemiseks.

Kliendirubriigis teeme juttu Eesti Energia suurärikliendist, klaasitöötlemisega tegelevast ettevõttest Marepleks.

Loe teemadest lähemalt

  • Soome elektri hind läbis märgatava tõusu, Läti ja Leedu hinnad jäid stabiilseks ning Eesti piirkonna elektri turuhind püsis ka juulis kõigi aegade madalaimal tasemel »

    Rootsi ja Norra keskmised elektri turuhinnad langesid juulis rekordmadalale – ühe megavatt-tunni elektrienergiat sai Rootsis ja Norras keskmiselt ligikaudu 9 euro eest. Odavaim piirkond oli Tromsø – 8,80 €/MWh, kahe riigi kalleim piirkond aga Rootsi neljas turupiirkond, kus elekter maksis 9,19 €/MWh (Rootsi on jagatud neljaks turupiirkonnaks). Juuni hinnad samades piirkondades olid vastavalt 13,31 ja 20,14 €/MWh.

    Taani kahe hinnapiirkonna keskmisteks turuhindadeks kujunesid juulis 13,65 ja 13,79 eurot megavatt-tunnist. Eelmise perioodi hinnad samades piirkondades olid vastavalt 19,13 ja 21,51 €/MWh.

    Soome turupiirkonna keskmine megavatt-tunni hind aga tegi juulis läbi enam kui 28-protsendilise kuust kuusse tõusu, kerkides 27,57 euroni. Juulikuu tundide kõrgeimaks hinnaks kujunes Soomes 75,56 eurot megavatt-tunnist, mis oli ühtlasi terve NPSi kõrgeim tunnihind ja ületas Balti riikide hinda ligi 10 euroga.

    Soome turupiirkonnale sai juulis „saatuslikuks“ Rootsi esimese turupiirkonna ning Soome vahelise kaabli planeeritud hooldus. Samuti viidi Soome elektrijaamades läbi mitmeid hooldusi, mis aitasid kaasa Soome elektrihinna tõusule. Soomes ei ole piisavalt elektritootmise varasid, mis aitaksid riigil oma elektrivajadust katta, mistõttu sõltub Soome suures osas elektri impordist (eelkõige Rootsist).

    Soome turupiirkonna kõrgema hinna tõttu toimus juulis mitmel tunnil elektri eksport Eestist Soome merekaablite EstLink-1 ja -2 kaudu. Üldjuhul on kahe naaberriigi võrdluses kallimaks piirkonnaks Eesti, mistõttu liigub elekter läbi merekaablite enamasti just Eesti suunas.

    Eesti ja Soome elektrihinnad olid juulis võrdsed 699 tunnil ning erinesid 45 tunnil. See tähendab, et kahe piirkonna hinnad ühtisid ligi 94 protsendil juulikuu tundidest. Juunis oli see näitaja 69 protsenti ning maikuus kõigest 48 protsenti. Mai näitaja oli sedavõrd madal tol kuul teostatud merekaablite EstLink-1 ja -2 hooldustööde tõttu.

    Börs Keskmine
    €/MWh
    Muutus võrreldes
    eelneva kuuga
    Miinimum Maksimum
    Nord Pool Eesti 28,06 2,93% 1,03 66,73
    Nord Pool Soome 27,57 28,11% 1,03 75,56
    Nord Pool Läti 44,26 3,41% 4,05 66,73
    Nord Pool Leedu 44,26 3,41% 4,05 66,73

    Kolme Balti riigi hinnad jäid juulis eelnenud kuuga võrreldes samasse suurusjärku. Kui Eesti hind läbis veidi alla 3-protsendilise kuust kuusse tõusu, kerkides 28,06 euroni, siis Läti ning Leedu hinnad kasvasid kergelt üle 3 protsendi, tõustes juulis 44,26 euroni megavatt-tunnist. Samuti saavutati rekordiliselt madalad tunnihinnad – Eestis 1,03 eurot ning Lätis ja Leedus 4,05 eurot megavatt-tunnist.

    NPSi turule tervikuna on toonud püsiva hinnalanguse Norra ja Rootsi hüdroelektrijaamade tänavune rohke toodang, mis sai senisest veelgi suurema hoo sisse juulis. Kuna kevade ja suve õhutemperatuurid olid sel aastal valdavalt üsna madalad, jäi kahe riigi mäestike lumesula hilisemaks, jõudes suuremas jaos kätte alles juulikuus. Kiire vee pealetulek sundis jõgede jõul töötavaid hüdroelektrijaamu tootma suures mahus elektrit, mis muu hulgas põhjustas ka juulikuised üheeurosed tunnihinnad NPSi turul.

  • Börsihindade soodne tase on hea võimalus elektrihinna fikseerimiseks »

    Eestit ja Soomet ühendav merekaabel EstLink-2 võimaldab Eesti turul senisest paremini ülejäänud Nord Pool Spoti riikide elektrienergia tootmisvaradele ligi pääseda. Kuna elektribörsi põhimõtteks on see, et elekter liigub odavamast piirkonnast kallimasse, on hüdroenergia ja tuumaenergia piisava tootmise tulemusel jagunud odavamat energiat ka Eestile. Siiski ei tasu unustada, et Soomega ühendatud turud jäävad sõltuvaks Rootsist ja Norrast ning piirkondade vahelistest ülekandetrassidest.

    Kuna juulis tootsid hüdroelektrijaamad väga palju elektrit ja nõudlus elektri järele oli samal ajal väike, kujunes energia hind börsihindade madalseisu tõttu klientidele soodsaks. Kuid tasub arvestada, et kuust kuusse võib elektri börsihinnas esineda suuri kõikumisi, mis võivad omakorda kajastuda elektriarvetel. Kuna energiahinnad on praegu üldjoontes madalad, on ka pikaajaliste tulevikutehingute hinnad all.

    Hetkeseisuga algab enamikul klientidest järgmine periood uue elektrilepingu sõlmimiseks aastaga 2016 või veel hiljem. Eesti Energia suurkliendi osakonna juhi Artur Teesalu hinnangul tasub seega mõelda hindade fikseerimise peale juba praegu, kui tulevikutehingute hinnad on madalad, ning mitte jääda kehtiva lepingu lõppu ootama.

    „Järgmise aasta elektriostule mõeldes tasub arvestada, et 2015. aasta juuli elektrihind ei mängi hinna kujunemisel olulist rolli, sest täna ei saa me ette ennustada 2016. aasta hüdroreservuaaride seisu või odavama elektri tootmispotentsiaali,“ selgitab Teesalu. „Küll aga saame varasemate kogemuste põhjal öelda, et saabuv sügis sobib hästi järgmiste perioodide elektrihinna fikseerimiseks. Neile ettevõtetele, kes ei soovi elektriostul liigseid riske võtta, kuid on huvitatud osaliselt börsihinna kasutamisest, soovitame Eesti Energia poolt pakutavat ning enim levinud elektriostu võimalust – fikseerida hind osaliselt.“

    Et iga ettevõte leiaks endale parima lahenduse, aitavad Eesti Energia ärikliendihaldurid kokku panna kliendi järgmiste perioodide elektriostu strateegia, mis arvestab turusisendeid ja kliendi ärivajadusi.

  • Europarlament nõustus süsinikuturu reformi algusega aastal 2019 »

    Juulis kiitis Euroopa Parlament heaks plaani nihutada süsiniku saastekvootidega kauplemise turu reform 2019. aasta algusesse. Reformi käigus rakendatakse süsinikuturule nn turustabiilsusreservi (ingl k Market Stability Reserve – MSR).

    Süsinikuturg on Euroopa Liidu keskseid tööriistu süsinikdioksiidi heitmete vastu võitlemisel. Euroliidu ambitsioonikas plaan on vähendada 2030. aastaks CO2 heitmeid 40 protsendi võrra ning äsja vastu võetud MSR aitab seda plaani ellu viia.

    MSRi töö põhimõtteks on süsinikukvootide turult eemaldamine ja turule paiskamine. Sellise tegevuse abil on euroliidul võimalik kontrollida CO2 turuhinda, kui see peaks kukkuma liiga madalale või tõusma liiga kõrgele. MSRi loomise algatas kvootide praegune suur ülejääk turul, mille tõttu on süsinikdioksiidi hinnad laskunud viimaste aastate madalaimale tasemele. Kvootide ülejäägi põhjustas ülemaailmne majanduskriis, mille tulemusena langes saastekvootide nõudlus. Samal ajal paiskasid euroliidu liikmesriigid kvoote turule endises tempos ja koguses.

  • Toornafta hind läbis juulikuus kiire languse »

    Tänavune kevad tõi vedelkütuste turgudele taastumishoo, teine suvekuu aga pööras toornafta hinna taas kiiresse langusesse. Mai alguses saavutas Brenti toornafta käesoleva aasta kõrgeima taseme hinnaga 67,77 dollarit barreli kohta. Tegemist oli enam kui 45-protsendilise taastumisega jaanuarikuisest madalpunktist, mil naftabarreli sai osta 46,6 dollari eest.

    Juuli lõpuks aga langes Brenti hind taas ning kuu lõpetati hinnaga 52,21 dollarit. Augusti esimesel kauplemispäeval langes nafta hind alla 50 dollari, sulgudes tasemel 49,52 dollarit barrelist. See tähendab, et juuli lõpuks oli kevadine taastumine nafta hinnast suures osas nagu ära pühitud.

    Püsiva langustrendi tõid juulis vedelkütuste turgudele OPECi liikmesriikide rekordkogustesse jõudnud toodang, Iraani ja läänemaailma vaheline kokkulepe Iraani sanktsioonide eemaldamise kohta ning järjest enam stagneeruv Hiina majandus.

    Juulis jõudis nafta tootmine OPECi riikides lähiajaloo kõrgeimale tasemele, tõustes keskmiselt 32,01 miljoni barrelini päevas. OPECi riigid eesotsas Saudi Araabiaga võtsid langenud naftahindade valguses strateegiaks turuosa hoidmise. Sisuliselt tähendab see, et kartell ei piira enda naftatoodangut, mille tulemuseks oleks naftahindade kergitamine. Sellele otsusele jõuti ühiskohtumisel 2014. aasta novembris ning sealt peale on OPECi toodang kasvanud 1,7 miljoni bpd (barrels per day – barrelit päevas) võrra. Olenemata nafta tänavustest hinnatrendidest on rahvusvaheline kartell jäänud oma otsusele kindlaks. Selle abil loodetakse turult välja suruda mitmed väiketootjad, kelle turule tulek tõi kaasa nafta hinna languse, mis sai alguse eelmisel suvel.

    Juuli algul saavutasid Iraan ja lääneriigid kokkuleppe, mille alusel pidurdab Iraan oma tuumaprogrammi ning võib jätkata naftatoodete eksporti läänemaailma riikidesse. Iraan on üks OPECi suurimaid tootjaid ning islamiriigi toodangu tulevane lisandumine turule andis juulis nafta hinnalangusele hoogu juurde. Iraani nafta naasmine turgudele võib tähendada veel umbes ühe miljoni bpd (barrels per day – barrelit päevas) suurust toodangu kasvu turul, kus juba täna ületab pakkumine nõudlust väga suurel määral.

    Nafta nõudlusele avaldab tugevat survet Hiina majanduse järjest tugevam stagnatsioon. Hiina on üks maailma suurimaid naftatarbijaid, sealne aeglustuv majandus aga tähendab väiksemat nõudlust nafta järele. Hiina turu suuruse tõttu annab riigi väiksem naftanõudlus vedelkütuste turgudel märgatavalt tunda.

    Juulis oli euro-dollari suhe suuresti volatiilne. Euro kurss tugevnes juulis veidi ja tõusis kuu lõpus 1,0967 dollarini (juuni lõpus oli kurss 1,1189 dollarit). Kuu tugevaim päev oli ühisvaluuta jaoks 20. juuli, mil Euroopa Keskpank fikseeris euro ja dollari suhteks 1,0852. Juuli vältel avaldasid Euroopa ühisvaluutale mõju nii Kreeka võlakriis kui ka Hiina majanduse aeglustumine.

  • Balti riikide uudised »

    Eesti Energia II kvartali majandustulemused: keerulistest olukordadest hoolimata säilitati kasum

    Energiaturgudel valitseva madalseisu tõttu on Eesti Energia müügitulud teises kvartalis langenud, kuid kontserni kulumieelne ärikasum ja puhaskasum kasvasid. Ettevõtte müügitulud olid 2015. aasta teises kvartalis 181 miljonit eurot, mida on 12% vähem kui möödunud aastal. Käibelangusele vaatamata kasvas kulumieelne ärikasum (EBITDA) 2%, ulatudes 69 miljoni euroni. Puhaskasumit teenis Eesti Energia 7 miljonit eurot, mis on 10% rohkem kui aasta varem.

    „Peame majandustulemusi hinnates arvesse võtma ümbritsevat keerukat keskkonda, kus elektri ja õli turuhinnad on varasemaga võrreldes oluliselt langenud,“ ütles Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter. Tema sõnul sai ettevõte möödunud kvartalis siiski võrdlemisi hästi hakkama ning suutis kasumi säilitada. „Seda peamiselt tänu ennetavalt sõlmitud riskimaandamistehingutele ning läbimõeldud kulujuhtimisele,“ kinnitas Sutter.

    Erakordselt püsiva tuulega aastaalgus tõi Eesti Energiale rekordilise taastuvenergia toodangu

    Eesti Energia taastuvenergia ja väikekoostootmise juht Innar Kaasik ütles, et esimene poolaasta on andnud tuuleparkide omanikele põhjust rahuloluks. „Kui 2014. aasta oli tavapärasest tuulevaesem, siis 2015. aasta on selle igati kompenseerinud,“ rääkis Kaasik. „Eesti Energia tuulepargid on esimese kuue kuuga tootnud 124 466 megavatt-tundi elektrienergiat, mida on 2014. aasta esimese poolega võrreldes veerandi võrra rohkem. Võrdluseks võib tuua, et sellise koguse elektrienergiat kulutavad aastaga 41 488 keskmise tarbimisega majapidamist.“

    Eesti Energia on suuruselt teine tuuleenergia tootja Eestis. Kokku kuulub ettevõttele neli tuuleparki Narvas, Aulepas, Virtsus ja Paldiskis. Tuulest elektrienergia tootmine annab võimaluse säästa väärtuslikku Eesti põlevkivi suuremat lisandväärtust loovateks tegevusteks, nagu näiteks õli tootmine Enefiti tehastes. Ainuüksi 2015. aasta esimese poolega on tuulest toodetud elektrienergia abil jäänud kasutamata 146 430 tonni põlevkivi ning õhku paiskamata 117 144 tonni süsihappegaasi. Sellisest kogusest põlevkivist saab toota üle 100 000 barreli õli.

    Läti valitsus toetab ettepanekut vähendada 60 ettevõtte energiakulusid

    Juuli keskpaigas andis Läti valitsus toetuse seaduseelnõule, mille kohaselt vähenevad energiakulud Läti 60 suurima tarbimisega ettevõttel (sh KVV Liepajas metlaurgs, Valmieras stikla skiedra, Cemex ja Latvijas finieris). Valitsuse hinnangul aitab seesugune eelnõu vähendada elektrienergia hindade ja teiste tegurite olulist negatiivset mõju majanduse arengule ning tõhustada üldist heaolu. Seaduseelnõu eesmärk on tõsta Läti suurima tarbimisega ettevõtete konkurentsivõimet, atraktiivsust investoritele ja hästi tasustatud töökohtade arvu ning üleüldse hoida tööstusharu tegevust jätkusuutlikuna. Selle eesmärgi saavutamiseks ja seaduse täideviimiseks vajab riigieelarve juba 2016. aastal 12,51 miljonit lisaeurot.

    Litgas ja Statoil valmistavad ette ühisäri Läänemere LNG väiketurule sisenemiseks

    Maagaasi tarne ja müügiga tegelev Litgas, osaliselt Leedu riigi omandisse kuuluv Lietuvos Energija ning õli ja gaasi tootmisega tegelev globaalne Norra ettevõte Statoil allkirjastasid ühise memorandumi, mis kirjeldab ühisäri loomist Läänemere veeldatud maagaasi (LNG) väiketurule sisenemiseks. Selle aasta lõpuks Leetu luua planeeritud ühisäri eesmärgiks saab olema LNG tarnimine kütusena laevadele, väiksematesse Läänemere terminalidesse ja veoautodega maismaaklientideni. Plaanide järgi alustab ühisäri tarneid hiljemalt 2017. aasta viimases kvartalis.

  • Klaasitöötlusfirma Marepleks: igasuguse eduka koostöö alus on kvaliteet kõige laiemas mõistes »

    Seekordses kliendirubriigis tutvustame lähemalt Elvas tegutsevat ning klaasi kõikvõimaliku töötlemisega tegelevat ettevõtet Marepleks. Eesti Energia suuräriklient Marepleks saab hakkama nii klaasi lõikamise, puurimise, toonimise, matistamise, lihvimise, karastamise, lamineerimise, printimise kui ka värvimisega. Klaasikillust täislahenduseni tooteid pakkuv ettevõte toodab ka klaaspakette ja peegleid ning tegeleb valmistoodangu hulgimüügi ja individuaalsete tellimustöödega nii Eestis, Lätis kui ka Soomes. Näiteks kuuluvad Marepleksi hiljutiste tööde hulka Helsingi ülimoodsa messikeskuse klaasvaheseinad, Tartu Pauluse kiriku kolumbaariumi valguskastid ja Premium 7 tanklate fassaadide klaasdetailid.

    Tehtud tööd: Hamari kultuurimaja, Norra

    Marepleksi juhi Tõnu Aigro sõnul töötab ettevõttes üle saja oma ala asjatundja, kes kvaliteetse lõpptulemuse saavutamiseks endast parima annavad. „Toodangu valmistamisel teeme tihedat koostööd meie tarnijatega – paljude Euroopas tuntud tootjatega. Usun, et igasuguse eduka koostöö aluseks on kvaliteet kõige laiemas mõistes, eeldades nii professionaalsust, operatiivsust, paindlikkust, korrektsust kui ka täpsust,“ rõhutab Aigro. Selgituseks lisab ta, et kõik tooted valmivad vastavalt klientide soovidele, täites arhitektuurilist eesmärki, luues privaatseid tsoone, heli- või soojusisolatsiooni võimalusi, olles interjööri disainielemendis või tagades hoopis ohutuse, turvalisuse või päikesekaitse.

    „Töötleme oma tehases klaasi paljudel erinevatel viisidel, et tagada selle vajalikud funktsioonid – kaitse nii kuuma kui ka külma eest, heli summutamine või turvalisus, või hoopis sobiva tooni, värvi, graveeringu ja vormiga disainielemendi roll,“ kirjeldab Aigro klaasi töötlemise rikkalikke võimalusi. Nii valmivad masstoonitud või pindkattega klaasid, aga ka dekoratiiv- ja muud sorti klaasitüübid.

    Tehtud tööd: Ruscello laelambi rippuv klaasosa

    Aigro usub, et elektrikulud on tootmisettevõttes ja ka klaasiäris paratamatud ning et lisaks energia kokkuhoiule aitab neid vähendada töömahu intensiivistamine. „Siinjuures tuleb muidugi jälgida turusituatsiooni ja veenduda, et ettevõte suudaks jääda majanduslikult igas mõttes tasakaalu,“ selgitab Aigro. Ta kinnitab, et Marepleksi energiakulude juhtimisel on olnud oluline roll ka ettevõtte partneril Eesti Energial, mille haldur aitab klaasitootja elektrikuludel silma peal hoida ning vajaduse korral kiireid ja sobivaid energialahendusi leida.

Turuülevaade on koostatud Eesti Energia analüütiku tänaste turuteadmiste kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel ja ülevaates mainitud allikatel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte mingil juhul Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Turuülevaates esitatud seisukohad võivad muutuda ja esitaja jätab endale õiguse neid muuta. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole Turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Turuülevaade ei tekita, lõpeta ega muuda õigussuhteid (sh lepinguid). Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses Turuülevaates toodud info kasutamisega.