Energiaturu ülevaade, juuni 2015

13.07.2015

Mathias Vaarmann

turuanalüütik

Juunis langes Eesti turupiirkonna elektrihind aegade madalaimale tasemele

Seekordses turuülevaates analüüsime juunikuu elektrihindu, mille languse põhjustas peamiselt Skandinaavia hüdroelektrijaamade rohke toodang. Lisaks vaatame lähemalt, kuidas ja miks on võimalik vähendada elektrikulusid uuele tarbimiskohale õigeaegselt sõlmitud elektrilepingu abil.

Euroopa uudiste ülevaates toome teieni Rootsi tuumajaama reaktorite sulgemise plaani, mis põhjustas turgudel elektrienergia 2018. aastasse mõeldud tarne 3% hinnatõusu. Peale selle vaatleme juunikuist naftaturgu, kus Brenti toornafta hinnad kukkusid juuli alguses viimase kahe kuu jooksul esimest korda alla 60 dollari piiri. Kuu kokkuvõttes püsisid hinnad naftaturul stabiilselt 62–65 dollari vahel. Juuni keskpaigas kõrgeimal tasemel asunud euro langes aga kuu viimase päevani ja jätkas langust Kreeka juulikuise referendumini.

Balti riikide uudistest teatame, et Balti- ja Põhjamaad valmistuvad ühise elektri reguleerimisturu loomiseks. Lisaks räägime sellest, et Eesti elektrisüsteemi haldur Elering ostis Gazpromilt osaluse gaasi ülekandevõrgus, ja vaatleme lähemalt Leedu valitsuse plaani ühendada kolm regulaatorit üheks organisatsiooniks. Muu hulgas märgime ära, et Läti regulaator kiitis heaks elektrisüsteemi halduri poolt uuendatud madalamad ülekandetasud, ning anname teada, et Läänemerre on paigaldatud merekaabel NordBalt, mis ühendab Leedut Skandinaaviaga.

Kliendirubriigis teeme juttu järjekordsest Eesti Energia suurkliendist – laevanduskontserni Tallink Grupp tütarettevõttest Tallink Hotels, mis on nelja hotelliga suurim hotellikett Eestis ning suuruselt teine Balti riikides. Artiklis tutvustame lähemalt Tallink Hotelsi tegevust ja edasisi plaane ning arutleme, kuidas mõjutavad energiakulud ja nende juhtimine ettevõtte äri.

Loe teemadest lähemalt

  • Juunis langes Eesti turupiirkonna elektrihind aegade madalaimale tasemele »

    Alates ühinemisest Põhja-Euroopa ühise elektrituruga Nord Pool Spot (NPS) ei ole Eesti turupiirkonna hinnad olnud veel nii odavad kui tänavu juunis. Esimese suvekuu elekter maksis Eestis keskmiselt 27,26 eurot megavatt-tunni kohta, mis on 15,6 protsenti vähem kui maikuus (32,30 €/MWh) ning tervelt 23,9 protsenti vähem kui eelmise aasta juunis, mil elektri keskmiseks hinnaks kujunes 35,81 €/MWh. Juunis saavutati ka Eesti turupiirkonna kõigi aegade madalaim päevane keskmine hind – 7. juunil langes hind 8,69 euroni megavatt-tunnist.

    Sarnaselt Eesti turupiirkonnaga langes juunis ka Soome elektrihind rekordiliselt madalale tasemele. Soome juunikuiseks keskmiseks elektri turuhinnaks sai 21,52 eurot, mis on 16,8 protsenti vähem kui maikuus (25,87 €/MWh). Soome ja Eesti turupiirkondade vahele tekitas suuremat sorti hinnavahe Eesti elektrijaamade vähenenud tootmiskogus. See suurendas kahe riigi vaheliste kaablite töökoormust, sest elektrinõudluse katmiseks tuli suunata rohkem elektrit Soomest Eestisse läbi merekaablite EstLink-1 ja -2. Juunikuu vältel püsisid Eesti ja Soome hinnad 69,4 protsendil tundidest ühtsena, mis ühtlasi tähendab seda, et Eesti ja Soome vahelised kaablid töötasid suurimal võimalikul võimsusel 30,6 protsendil tundidest.

    Läti ning Leedu elektrihinnad kerkisid juunis seevastu käesoleva aasta kõrgeimale tasemele, saavutades 42,80-eurose keskmise hinna megavatt-tunni kohta. Seoses sellega võis täheldada hindade 14,6-protsendilist tõusu (hind mais 37,36 €/MWh). Kahe riigi elektrihinnad on püsinud alates märtsist tõusujoonel, sest Läti elektrijaamade toodangu maht on olnud langustrendis. Läti väiksem siseriiklik toodang on pannud suurema koormuse kahe naaberriigi elektriühendustele kolmandate riikidega, mis on omakorda tõstnud elektrihindu nii Lätis kui ka Leedus.

    Põhjamaade elektribörsi Nord Pool Spot (NPS) hinnakujunduses mängib jätkuvalt olulist rolli Skandinaavia hüdroelektrijaamade rohke, madalate tootmiskuludega toodang, mis toob elektri hinna alla. Viimaste kuude jahedamad õhutemperatuurid on aga pidurdanud Skandinaavia mäestiku lumesula, mistõttu on hüdroelektrijaamade veereservuaarid täitunud aeglasemalt.

    Börs Keskmine
    €/MWh
    Muutus võrreldes
    eelneva kuuga
    Miinimum Maksimum
    Nord Pool Eesti 27,26 -15,60% 3,73 67,79
    Nord Pool Soome 21,52 -16,81% 3,73 67,79
    Nord Pool Läti 42,8 14,56% 5,06 67,8
    Nord Pool Leedu 42,8 14,56% 5,06 67,8

    Märkimist väärib, et juunikuu rekordiliselt madal elektrihind saavutati hoolimata sellest, et kuu vältel oli turult puudu 20–60 protsenti NPSi tuumaelektrijaamade tootmismahust. Suurima puudujäägi tekitas NPSi võimsaima tuumajaama reaktori, Rootsi 1400-megavatise Oskarshamn-3 tööseisak. Reaktor seisati pärast seda, kui tuumajaama operaator avastas reaktori veetoitesüsteemist lekke.

    Juunikuu tundide vältel püsis NPSi riikide (Taani, Soome, Rootsi, Norra ning Eesti) tuulegeneraatorite keskmine toodang 3200 megavati ringis. Maikuus oli sama näitaja ligi 3800 megavatti ning aprillis natuke alla 4000 megavati. Suveperioodile omaselt on elektri tarbimine olnud üldises langustrendis. Balti riikide kombineeritud keskmine tunnitarbimine oli juunis 2479 megavatti, mais 2595 megavatti ning aprillis 2769 megavatti.

  • Ennetage ootamatuid elektrikulusid uute tarbimiskohtade liitumisel »

    Ootamatute elektrikulude vältimiseks tuletame meelde, et uue tarbimiskoha puhul tasub sõlmida koos võrgulepinguga kohe ka elektrileping.

    Miks võivad elektrikulud suureneda?
    Uue tarbimiskoha liitmisel elektrivõrguga peate sõlmima võrgulepingu, kuid nii kaua, kuni objektil puudub elektrileping, pakutakse teile elektrit automaatselt üldteenuse või bilansienergia korras. Nii üldteenus kui ka bilansienergia on aga nn automaatsed mugavusteenused, mistõttu ei saa te teenuse hinda ise valida ega planeerida, kui palju elektri eest maksate. Ka siis, kui te kohe pärast võrgulepingu sõlmimist elektrilepingut ei sõlmi, on teile elektriühendus siiski tagatud, sest jääte esialgu kasutama üldteenust või bilansienergiat ja saate sõlmida lepingu ka tulevikus. Aga selleks, et elektrihind vastaks teie ettevõtte tarbimisprofiilile ja ärivajadustele, soovitame vormistada elektrileping kohe pärast võrgulepingu sõlmimist.

    Kuidas uuele tarbimiskohale kohe elektrileping sõlmida?
    Uuele tarbimiskohale sobivaima energiaostulahenduse leidmiseks võtke ühendust Eesti Energia ärikliendihalduriga, kes annab teile nõu ja aitab vormistada lepingu uuele tarbimiskohale kõige paremini sobiva lahenduse põhjal. Kui sõlmite lepingu vähemalt 21 päeva enne kuu vahetust, hakkab teie poolt valitud lahenduse ja hinnaga leping kehtima juba järgmisest päevast.

  • Rootsi tuumajaama suuromanik teatas plaanist sulgeda tuumareaktorid »

    Juuni teisel poolel teatas Saksamaa energiafirma E.ON, et madala kasumlikkuse tõttu plaanitakse sulgeda Rootsi Oskarshamni tuumajaama kolmest reaktorist kaks. Turgude reaktsioon sellele uudisele tõstis elektrienergia 2018. aasta tarne hinda 3 protsendi võrra.

    E.ONi teade on jätk Rootsi riikliku energiafirma Vattenfall aprillis avalikustatud plaanile sulgeda kaks reaktorit Ringhalsi tuumajaamas aastatel 2018–2020, seda samuti madala kasumlikkuse tõttu. Nii E.ON kui ka Vattenfall kinnitasid, et tuumajaamade sulgemise plaanile andis tõuke ka Rootsi valitsuse kava tõsta tuumarajatiste makse alates käesoleva aasta augustist.

    E.ON kinnitas, et tuumajaama 638-megavatine teine reaktor suletakse esimesel võimalusel. 473-megavatine esimene reaktor jääb esialgu töösse ning tänaste plaanide kohaselt suletakse see aastatel 2017–2019.

    Kuigi tuumajaama omanikfirma vähemusosanik Fortum avaldas plaanile vastumeelt, jääb lõplik otsus reaktorite sulgemise kohta E.ONile, kellele kuulub 54,5 protsenti Oskarshamni omanikfirmast. Lõplikku otsust oodatakse tänavu kolmandas kvartalis.

    E.ONi teatel ajendas suurfirmat reaktoreid sulgema NPSi püsivalt madalad elektrihinnad, tuumareaktorite kõrgendatud maksud ning Fukushima katastroofile järgnenud rangemate turvameetmete nõuded. Rootsi tuumareaktorite praegused (sealse valitsuse maksutõusuplaanide eelsed) maksud moodustavad umbes kolmandiku tuumajaamade töökuludest. Täiendavad turvanõuded võivad aga minna maksma enam kui 100 mln eurot ühe reaktori kohta.

    Nord Pool Spoti (NPS) turupiirkonnas on kokku 14 tuumareaktorit: kümme Rootsis ning neli Soomes. Vattenfalli Ringhalsi ning E.ONi Oskarshamni reaktorite sulgemise järel kaob NPSi turult üle 3000 megavati võimsust, mis moodustab umbes 25% NPSi tuumajaamade koguvõimsusest.

  • Toornafta stabiilset seisu mõjutasid juunis enim Euroopa ja Hiina probleemid »

    Juunikuu vältel valdavalt stabiilseks jäänud toornafta hinnad läbisid juuli esimestel kauplemispäevadel eelnenud viie kuu kõige kehvema päeva, kukkudes 8 protsenti pärast seda, kui Kreeka võlareferendumi tulemusel hääletati kindlalt „ei“ poolt. Turgude paanikale külvas jõudu juurde Hiina aktsiaturgude kukkumine. Lisapinget pakkus ka Iraani kohtumine läänemaailmaga, et leida ühisosa Iraani tuumaprogrammis. Seetõttu kukkusid Brenti toornafta hinnad juuli alguses esimest korda alates aprilli keskpaigast alla 60 dollari piiri.

    Kreeka rahva valik mitte võtta vastu rahvusvahelise päästepaketi nõudeid viisid nii toornafta hinna kui ka euro-dollari kursi langusesse. Referendumi tulemusena suurenes võimalus, et Kreeka lahkub eurotsoonist, ning seetõttu laskusid ühisvaluuta seni üsna stabiilse tsooni kohale murepilved. Euroopa Liit on üks maailma suurimaid naftatarbijaid, kes tervikuna kulutab enam kui 18 miljonit barrelit päevas. Dollari vastu langenud euro langetas aga nõudlust toornafta suhtes (mis on noteeritud dollarites).

    Hiina aktsiaturgude ligi 30-protsendine langus (alates juunist) viis maailma kaupade börsid langusesse, millest ei pääsenud ka toornafta. Kiire languse Hiina börsidel tekitas sealse majanduskasvu jätkuv aeglustumine. Hiina tarbib päevas umbes 10 miljonit barrelit naftat, mis paigutab riigi naftat tarbivate maade pingereas teisele kohale.

    Iraani ja läänemaailma vaheliste kõneluste eduka lõpu puhul on aga taastumas Iraani suuremahuline naftaeksport. Kui 2011. aastal eksportis Iraan iga päev 2,5 miljonit barrelit naftat, siis 2014. aastaks oli see näitaja langenud 1 miljoni barrelini päevas. USA finantsteenuste osutaja Morgan Stanley sõnul lisandub naftaturule 2015. aasta lõpu ja 2016. aasta alguse vahel iga päev 700 tuhat barrelit Iraani naftat, mis veelgi soodustab nafta hinna langust. Lisaks survestab nafta hinda Ühendriikide kildatootjate aeglane tagasitulek turule (seda paar kuud püsinud kõrgemate hindade valguses).

    Kokkuvõttes püsis naftabarreli hind juuni vältel stabiilselt 62 ja 65 dollari vahel, kuid langes siis 6. juuliks 56,54 dollarini.

    18. juunil oma kuise tipu (euro-dollari suhe 1,1358) leidnud euro pööras samuti Kreeka probleemide tõttu langusesse. Kuu viimaseks päevaks oli euro kurss langenud 1,1135 dollarini. Juuli esimestel kauplemispäevadel jätkus langus, mis jõudis pärast Kreeka referendumit 1,1055 dollarini.

  • Balti riikide uudised »

    Balti- ja Põhjamaad valmistuvad ühise elektri reguleerimisturu loomiseks

    Baltimaade elektrisüsteemide haldurid Elering, Augstsprieguma tīkls ja Litgrid ning Soome põhivõrgu haldur Fingrid (kui Põhjamaade esindaja) allkirjastasid leppe Balti- ja Põhjamaade bilansi- ehk reguleerimisturu arendamiseks. Elering raporteerib, et leppe eesmärgiks on luua ühine bilansipiirkond koos reguleerimisturuga, mis hõlmab ühiseid tooteid, koordineeritud juhtimist ja ühtlustatud bilansihaldust. Koostööga valmistatakse ette suuremat eesmärki ehk Põhja- ja Baltimaade ühise bilansi- ehk reguleerimisturu loomist. Kava järgi käivitub ühine reguleerimisturg aastal 2018.

    Elering ostis Gazpromilt 37-protsendilise osaluse gaasi ülekandevõrgus

    19. juunil sõlmis Eesti elektrisüsteemi haldur Elering tehingu, millega ta ostis Gazpromi kontsernile kuulunud osaluse Eesti gaasi ülekandevõrgu omanikfirmas AS Võrguteenus Valdus. Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul kuulub Eleringile pärast Gazpromiga tehtud tehingut 89,1% Võrguteenuse Valdus ASist, mis on Elering Gaas ASi emaettevõte. Veskimägi hinnangul on Eleringi eesmärgiks jõuda 100-protsendilise osaluse omandamiseni, nii et tehing viis ettevõtte taas ühe sammu võrra eesmärgile lähemale. Elering maksis Gazpromile kuulunud 37-protsendilise osaluse eest 19,9 miljonit eurot. Eleringi lõppeesmärgiks on saada gaasi ülekandevõrgu ainuomanikuks ning liita elektri ja gaasi ülekandevõrkude juhtimine ühte ettevõttesse.

    Läti regulaator kiitis heaks elektrisüsteemi halduri Augstsprieguma tīkls ülekandetasud

    Läti Avalike Teenuste Komisjoni juhatus kiitis juunis heaks sealse elektrisüsteemi halduri uued, madalama erisusega ülekandetasud, mis hakkavad kehtima alates 1. augustist 2015. Ülekandetasud vähenevad 0,8–8,1% ulatuses, vastavalt elektri põhivõrguettevõtte mõõtepunktide erisusele.

    NordBalti kaabel on Läänemerre paigaldatud

    Kaabli paigaldamisega tegelev Topaz Installer lõpetas juunis NordBalti paigaldustööd, mille käigus paigaldati Läänemerre aasta ja kahe kuu jooksul 400 km kaablit. Kaabliga seotud ehitustööd on lõpetatud 90% ulatuses. NordBalti erakordsus seisneb selles, et tegemist on esimese ühendusega Leedu (Klaipeda alajaama) ja Skandinaavia (Nybro alajaama) vahel. 700-megavatine ja 453 km pikkune merealune kaabel hakkab ühendama Balti riike Põhja-Euroopa võimsuste ja taristuga, võimaldades suurendada Skandinaaviast Baltikumi imporditava elektri kogust 70% võrra.

    Leedu energiaturu regulaator ja Kommunikatsiooniteenuste regulaator ühinevad

    Leedus on algamas mitut sektorit hõlmav regulaatorite arenguprotsess. Kolme järgmise aasta jooksul loodetakse luua üks suur organisatsioon, mis hõlmaks praegust Energiaturu regulaatorit, Kommunikatsiooniteenuste regulaatorit ja Riiklikku Energiainspektsiooni. Leedu energiaminister Rokas Masiulis on märkinud, et esialgsetel hinnangutel aitab nende organisatsioonide ühendamine vähendada nende aastaseid kulutusi 5% võrra.

  • Eesti Energia äriklient Tallink: elektrikulude optimeerimine on meie jaoks strateegiline eesmärk »

    Seekordses turuülevaates tutvustame Eesti Energia suurklienti Tallink Hotels, mis on laevanduskontserni Tallink Grupp tütarettevõte. Tallink Hotels opereerib nelja hotelli Tallinnas (Tallink City Hotel, Tallink Spa & Conference Hotel, Pirita Spa Hotel ja Tallink Express Hotel) ning ühte hotelli Riias (Tallink Hotel Riga). Tallink Hotels on suurim (1293 tuba) hotellikett Eestis ning suuruselt teine Balti riikides. Kõik Tallinki hotellid pakuvad kõrgel tasemel majutus- ning konverentsiteenuseid ning arvukalt lisateenuseid nii puhkuse- kui ka äriklientidele. Tallink Hotels juhatuse liige Taavi Tiivel toob välja, et arvestades olukorda Eesti hotelliturul, läheb ettevõttel tema hinnangul stabiilselt. „Loodame olla jätkuvalt edukas Eesti suurim hotellikett,“ lisab Tiivel.

    Hotellide opereerimisel on elektrikuludel märkimisväärne osa, mida tuleb pidevalt jälgida. „Elektrikulude optimeerimine on oluline ja strateegiline eesmärk nii igapäevasel toimetamistel kui pikemas perspektiivis investeeringute tegemisel. Nii näiteks on kõikides meie hotellitubades elektrit säästev kaardisüsteem, mis lülitub sisse, kui klient sisestab hotellituppa saabudes vastavasse kontakti oma uksekaardi. Toast lahkudes võtab klient uksekaardi kaasa ning kustutab sellega automaatselt kõik tuled,“ toob Tiivel ühe näite energiasäästuvõimalusest, mis on Tallink Hotelsi poolt kasutuses.

    Tuhandete hotellitubadega ettevõtte energiakulusid mõjutavad väiksemadki energiakulud - nt restoranide ja tubade valguslahendused. Foto Tallink Hotels

    Muuhulgas tähendab elektrikulude opereerimine siinkohal Tallink Hotelsi jaoks ka olemasolevate seadmete vahetamist ökonoomsemate vastu (nt valgustid, köögiseadmed). „Tehnika areneb ja surve keskkonnasõbralike lahenduste järele on pannud insenerid tööle ning selle tulemusel on turul pakkuda mitmesuguseid komplekslahendusi, sealhulgas ka elektritranspordi osas. Analüüsime neid koos pakkujate ja spetsialistidega, et teha parimaid valikuid ning et ka meie jalajälg oleks kuluteadlik ning roheline,“ selgitab Tiivel.

    Tallink Hotelsi energiamüüjaks ja partneriks on alates ettevõtte loomisest ja esimese hotelli avamisest 2004. aastal Eesti Energia. „Ka elektrituru avanemisel mõned aastad tagasi sõlmisime lepingu Eesti Energiaga, mis sai hiljuti jätkulepingu järgnevateks aastateks,“ toob Tiivel välja. „Koostöö Eesti Energiaga on olnud laitmatu ning kõikidele küsimustele ja probleemidele oleme saanud operatiivselt vastused ja lahendused. Peale tavapärase elektriostu oleme kasutanud ja saanud Eesti Energialt palju abi ka nii väiksemate kui ka kapitaalsemate elektritööde tegemisel meie hotellides,“ lisab Tiivel, tuues sellega välja mitmekülgsed võimalused, mida koostöö energiafirmaga hotelliketile pakub.

Turuülevaade on koostatud Eesti Energia analüütiku tänaste turuteadmiste kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel ja ülevaates mainitud allikatel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte mingil juhul Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Turuülevaates esitatud seisukohad võivad muutuda ja esitaja jätab endale õiguse neid muuta. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole Turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Turuülevaade ei tekita, lõpeta ega muuda õigussuhteid (sh lepinguid). Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses Turuülevaates toodud info kasutamisega.