Energiaturu ülevaade, mai 2015

09.06.2015

Mathias Vaarmann

turuanalüütik

Maikuu elektrihinna tõusu Balti riikides põhjustasid EstLink-2 rikked

Seekordses turuülevaates vaatleme lähemalt maikuu elektrihindu, mis tõusid Balti turgudel peamiselt EstLink-2 18-päevase tööseisaku tõttu. Aprilliga võrreldes olid mai hinnad nii Eestis, Lätis kui ka Leedus 5–7% võrra kõrgemad. Mõistliku elektrihinna kindlustamiseks soovitame käesolevas turuülevaates võtta pikemaks perioodiks mõeldud hinnapakkumine, et vältida võimalikku edasist hinnatõusu, mis tuleneb Euroopa Liidu juulikuisest otsusest CO2-poliitika osas.

Ülevaates käsitleme toornafta hindu, mis püsisid käesoleva aasta kõrgeimal tasemel, ning euro-dollari kurssi, mis jäi möödunud kuul suures osas muutumatuks. Lisaks tutvustame Balti riikide olulisimaid uudiseid, näiteks anname ülevaate sellest, et Eesti süsteemihaldur Elering allkirjastas Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse rahastamisleppe ning et Eesti gaasituru arendamise tegevuskava eesmärgiks on saavutada toimiv turg aastaks 2020. Ühtlasi vaatleme lähemalt muudatusi, mida Läti majandusministeerium soovib lisada energiaturu seadusesse, ning uudistame Lietuvos Energija ja Fortum Heat Lietuva plaani rajada Kaunasesse ligi 199 miljonit eurot maksev koostootmisjaam.

Loe teemadest lähemalt

  • Baltikumi maikuu elektrihinna tõusu põhjustasid EstLink-2 rikked »

    Tänavu püsivat langustrendi näidanud Põhja-Euroopa Nord Pool Spot (NPS) elektrituru hinnad jätkasid sama joont ka maikuus. Baltikumi turuosale mõjus aga hoopis hinda kergitavalt merekaabli EstLink-2 rike ning sellele järgnenud hooldustöö. Kaabli rikke tõttu tekkis Soome ja Eesti vahele nn pudelikael, mis pidurdas Skandinaavias toodetud odava elektri voogu Balti riikidesse. Sellest tingituna tekkis ajutine olukord, kus Eesti, Läti ja Leedu olid sisuliselt eraldatud Soome ja ülejäänud Skandinaavia riikide elektriturgudest.

    EstLink-2 tööseisak kestis 18 päeva. Sel ajal jätkas tööd EstLink-1, tagades 342-megavatise ühendusvõimsuse Soome ning Eesti vahel. Sellest võimsusest aga ei piisa, et ühtlustada Eesti ning Soome turge, mille tõttu kerkisid Eesti elektrihinnad ning seetõttu omakorda ka Läti ja Leedu hinnad. Seeläbi kujunes maikuu keskmiseks elektri börsihinnaks Eestis 32,3 eurot megavatt-tunnist, mida on 5,9 protsenti enam kui aprillis, mil kuine keskmine börsihind oli 30,50 eurot. Merekaabli rikke vältel oli Eesti hind Soome hinnast keskmiselt 9,52 eurot kõrgem ning Eesti ja Soome hinnad olid ühtsed vaid 47,8 protsendil maikuu tundidest.

    Soome elektrihinnaks sai maikuus 25,87 eurot megavatt-tunnist (–14,02% võrreldes aprilliga, mil elekter maksis 30,09 €/MWh). See oli Soome turupiirkonna kõigi aegade teine ning viimase kolme aasta madalaim kuine elektrihind. Läti ja Leedu turu hinnad püsisid sel kuul ühtsena ning ulatusid 37,36 euroni megavatt-tunnist (Läti hind tõusis 7,3% ja Leedu oma 4,9%, aprillis olid need vastavalt 34,81 €/MWh ja 35,61 €/MWh).

    NPSi riikide õhutemperatuurid jäid maikuu vältel valdavalt umbes 1 ⁰C võrra alla normaaltaseme (mis on keskmiselt ca 10 ⁰C) ning see kergitas mõnevõrra NPSi riikide elektrinõudlust. Sellest hoolimata püsisid NPSi süsteemi hinnad madalal, sest tuulegeneraatorite tootlikkus oli jätkuvalt kõrge ning samuti jäid pigem kõrgeks hüdroreservuaaride veetasemed. Küllaldaste sademete abil hoidsid NPSi riikide hüdroreservuaaride reservid mai vältel veetaset, mis ületas nende normaaltaset ligi 10 teravatt-tunniga. Veetaset mõõdetakse potentsiaalse elektrimahuga, mida saaks hüdroelektrijaamades toota olemasoleva vee abil. 10 teravatt-tunnise elektrimahuga kataks ära terve Eesti aastase elektritarbimise ning jääks veel ülegi.

    Kui EstLink-2 töö mai teisel poolel taastus, jätkus suuremahuline elektrivoog Soomest Eestisse ning Eesti elektrihinnad muutusid taas ühtlasemaks Soome ja ülejäänud NPSi riikide hindadega. Küll aga püsisid Eesti hinnad valdavalt Soome hindadest mõnevõrra kõrgemad, sest Eesti elektrijaamades vähenes tootmine. Mai viimasel päeval saavutati NPSi Eesti, Soome, Läti ja Leedu turupiirkondades rekordiliselt madalad päevased hinnad – Soomes 13,78 eurot, Eestis 14,91 eurot ning Lätis ja Leedus 19,71 eurot megavatt-tunnist.

    Börs Keskmine
    €/MWh
    Muutus võrreldes
    eelneva kuuga
    Miinimum Maksimum
    Nord Pool Eesti 32,3 5,90% 8,39 68,96
    Nord Pool Soome 25,87 -14,02% 3,53 68,96
    Nord Pool Läti 37,36 7,33% 8,39 73,11
    Nord Pool Leedu 37,36 4,91% 8,39 73,11
  • Europarlamendi liikmed kiitsid süsinikuturu reformi alguse heaks »

    Maikuu viimasel nädalal kogunes europarlamendi keskkonna, avaliku tervise ning toiduohutuse komitee, mille europarlamendi saadikutest liikmed kiitsid suure häälteenamusega heaks turustabiilsusreservi (Market Stability Reserve – MSR) alguse 2019. aasta jaanuaris.

    MSRi seaduseks saamisel läheb siiski veel vaja Euroopa Parlamendi täielikku heakskiitu. Küsimus võetakse hääletusele juulikuus. Sellest olenemata on MSR juba leidnud heakskiidu kõigilt diplomaatidelt, kes esindavad kõiki 28 liikmesriiki.

    Europarlamendi komitee hääletusega samal päeval avaldas Rahvusvaheline Heitmetega Kauplemise Assotsiatsioon (International Emissions Trading Association – IETA) oma iga-aastase uuringu tulemused. Need näitasid, et Euroopa Liidu süsinikuturu liikmed ootavad esimest korda nelja aasta jooksul keskmiste turuhindade tõusu.

    Uuringus osales 122 IETA liiget ning muu hulgas hõlmas uuring energiafirmasid, kauplemisfirmasid ning panku. Uuringule vastajad ootasid, et kuni aastani 2020 kestval kauplemisperioodil saab CO2 keskmiseks hinnaks 10,79 eurot. Kauplemisperioodil 2020–2030 ennustatakse süsihappegaasi keskmiseks hinnaks 18,40 eurot. Maikuu kauplemine sulgus hinnaga 7,36 eurot ühe tonni CO2 kohta. Ehk siis turud ootavad, et järgmiseks aastakümneks tõuseb süsinikdioksiidi hind 2,5 korda.

  • Enneta elektrihinna tõusu: küsi pakkumine pikemaks perioodiks »

    Viimased nädalad on toonud kaasa olulisi muudatusi elektrituru hilisemate perioodide hindade osas. Eesti Energia suurkliendiosakonna juht Artur Teesalu juhib tähelepanu asjaolule, et kui varem olid hinnad aastateks 2016–2019 ühtlase langeva trendiga, siis nüüd on hinnad ühtlustunud ja liiguvad kaugemateks perioodideks ülespoole.

    „Peamise põhjusena saab siinkohal välja tuua CO2 hinnareformi, mis on täna Euroopa Liidus aruteluks ja mille osas soovitakse juba käesoleva aasta juulis lõplik otsus langetada. Reform toob aga kaasa CO2 hinna kuni kolmekordse kallinemise võrreldes tänase hinnatasemega,“ selgitab Teesalu.

    „Kui klient peab elektrienergia hinda oluliseks, soovitan tal vaadata üle enda täna kehtiva lepingu lõppemise aja ning küsida oma haldurilt juba praegu hinnapakkumine perioodidele, mis jäävad kuni 2019. aastasse. Kui pakkumine käes, saab klient selle põhjal otsustada, kas võtta risk ning oodata Euroopa Liidu CO2-poliitika lõplikku lahendust või teha juba täna ostuotsus tulevikuperioodide osas,“ nimetab Teesalu variante, mille vahel kliendid saavad valiku langetada.

  • Toornafta hind püsis käesoleva aasta kõrgeimal tasemel, euro-dollari kurss eriti ei muutunud »

    Mai vältel toimunud kauplemise tulemusena jäi Brenti toornafta hind suures osas muutumatuks, lõpetades kuu hinnaga 65,56 dollarit ühe barreli kohta. Aprillikuu lõppes toornafta jaoks hinnaga 66,78 dollarit barrelist, ehk siis kuust kuusse langes hind veidi alla 2%. Sellegipoolest hoidis toornafta maikuu vältel käesoleva aasta kõrgeimat taset – jaanuari keskpaigas maksis naftabarrel veel alla 48 dollari, märtsi keskel alla 54 dollari ning aprillis saavutati tänavune kõrgeim hind ehk 67,77 dollarit.

    Pigem väikeste hinnakõikumistega maikuu vältel said põhilisteks turumõjuriteks Hiina keskpanga otsus alandada intressimäärasid, Jeemenis jätkunud lahingud ning dollari väärtuse kõikumine maailma valuutaturgudel.

    Hiina keskpank vähendas intressimäärasid maikuus kolmandat korda viimase kuue kuu jooksul, tõstes turgudes ootust, et Hiina majandus naaseb kiire kasvu teele, mis omakorda kergitab nafta nõudlust maailmaturgudel, tõstes toornafta turuhinda. Ühendriikide järel on Hiina maailmas suuruselt teine nafta tarbija, kellel kulub iga päev ligikaudu 10 miljonit barrelit. Hiina Rahvavabariigi majandus läbib praegu viimase veerandsajandi halvimat aastat, näidates pidevalt vähenenud inflatsioonitaset ning siseriikliku ja välismaise nõudluse vähenemist.

    Jeemenis jätkunud lahingud ning Saudi Araabia õhurünnakud Jeemeni vastu hoidsid turgudes kartust, et Lähis-Ida naftatoodang ning ekspordivõimekus võib kannatada, mis samuti aitas säilitada nafta hinda käesoleva aasta kõrgeimal tasemel. Jeemen on võrdlemisi väike naftatootja, kuid riigi strateegiline asukoht naftatankerite laevateede ligiduses on tekitanud naftaturgudel muret, et sealne ebastabiilsus võib panna Lähis-Ida naftaekspordivõimekuse proovile.

    Nafta hindadele avaldas mõju ka Ühendriikide dollari kursi kõikumine. Kuna naftatooteid noteeritakse dollarites, siis mõjutab USA dollari hinna kõikumine nafta hinda nende jaoks, kelle peamine valuuta ei ole dollar. Seeläbi muudab dollari tugevnemine nende turuosaliste jaoks nafta kallimaks ning dollari nõrgenemine vastupidiselt nafta odavamaks.

    Ühendriikide dollari väärtus euro suhtes läbis mais muutliku kuu. „Rohelise valuuta“ maikuu nõrgimal päeval 14. mail fikseeris Euroopa Keskpank dollari väärtuseks euro suhtes 1,1419. Dollari tugevaim päev saabus aga 27. mail, mil ühe euro eest sai 1,0926 dollarit. Kuu lõpetati tasemega 1,0970. Juuni esimesteks päevadeks oli euro-dollari suhe taas 1,11. Kuna aprilli lõpus oli kurss 1,1215, siis on dollari väärtus euro suhtes kuust kuusse jäänud valdavalt samaks.

    Naftaturgude tähelepanu pälvis ka naftakartelli OPEC kohtumine, mis sai teoks 5. juunil Viinis. OPECi otsuseks sai senise strateegia jätkamine, mis vastas ka turgude ootustele. OPECi senine strateegia hõlmab turuosa hoidmist ning toodangu mahu säilitamist.

  • Balti riikide uudised »

    Elering allkirjastas Eesti-Läti kolmanda ühenduse rahastamisleppe

    Maikuus allkirjastas Eesti elektrisüsteemihaldur Elering Euroopa Komisjoniga kokkuleppe, mille alusel rahastab Euroopa Liit Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse ehitust 112 miljoni euro ulatuses. Omafinantseeringu osa katab Elering vaidlusi tekitanud, kuid hästi toimiva Eesti-Läti piiriülese ülekandevõimsuse oksjoni tuludest. Eesti-Läti kolmanda ühenduse moodustavad Harkust Sindini ja Kilingi-Nõmmelt Riiga kulgevad 330 kV kõrgepingeliinid, mis tõstavad riikidevahelist ülekandevõimsust ligikaudu 600 megavati võrra. Kui projekti trassivalik saab sügisel Harju ja Lääne maakondades paika, siis järgmisena korraldatakse hanked ehitajate leidmiseks. Need plaanib Elering välja kuulutada vastavalt selle aasta septembris ja detsembris.

    Eesti gaasituru arendamise tegevuskava eesmärgiks on toimiv turg aastal 2020

    Elering valmistab praegu ette Eesti gaasituru arendamise tegevuskava, mille eesmärk on paljude turuosalistega konkurentsipõhise gaasituru väljaarendamine 2020. aastaks. Tegevuskava kavand on saadetud turuosalistele avalikuks konsultatsiooniks, kava esmane tutvustus gaasituru nõukojas toimus 27. mail.

    Järgnevate kuude jooksul lõpetab Elering analüüsi, kuidas tagada gaasi kättesaadavus kaitstud tarbijatele. Varustuskindluse tagamisel on ülioluline Eesti-Soome gaasiühenduse projekt Balticconnector, samuti tuleb tugevdada Eesti ja Läti vahelist ühendust ning muuta see kasutatavaks mõlemas suunas. Et gaasiturg efektiivselt toimiks, on väga tähtsad ka mõõteandmete edastuse protsessid ning sujuv tarnijavahetus, mille lihtsustamiseks tuleb luua elektrituruga sarnane andmevahetusplatvorm ehk Andmeladu.

    Likviidse turu ning gaasi läbipaistva hinnastamise tagamiseks on võetud eesmärgiks luua regionaalne gaasibörs, mis võiks käivituda Eesti ja Leedu turgudel paari aasta jooksul ning millega Läti ja Soome saaksid liituda siis, kui nende turud on täielikult liberaliseeritud.

    Läti majandusministeerium valmistab ette uut energiaseadust

    Läti majandusministeeriumis ette valmistatava uue energiaseaduse peamiste muudatuste eesmärgiks on Läti gaasituru liberaliseerimine. Viimase aja olulisemad muudatused on seotud praeguse gaasimonopoli JSC Latvijas Gazega ning sisaldavad ettepanekut jagada monopol alates 1. jaanuarist 2017 kaheks. Ettepaneku kohaselt hakkaks üks ettevõte vastutama jaotussüsteemi, maa-aluse hoidla ja taristu eest, olles selle operaator ja omanik. Teine ettevõte aga jääks toimima põhivõrguettevõttena, jätkates gaasi müüki klientidele. Energiaseaduse muudatused sätestavad ka asjaolu, et Läti riigile jääb taristu omaniku ostuks eelisõigus – kui riik seda aga kasutada ei soovi, kantakse juriidiline õigus valitsuse heakskiidul edasi.

    Lietuvos Energija ja Fortum Heat Lietuva plaanivad ehitada Kaunasesse koostootmisjaama

    Lietuvos Energija ja Fortum Heat Lietuva on allkirjastanud lepingu, mille kohaselt kavandatakse Kaunasesse koostootmisjaama. Projekti kavandamiseks luuakse uue ettevõttena Kauno Kogeneracinė Jėgainė, mille järelevalve teostajaks saab riigiettevõte Lietuvos Energija. Niipea kui osapooltega on lepingud sõlmitud, avaldatakse ka projekti investorid. Leedu meediaväljaande Verslo Žinios andmetel kulub Kaunase soojusenergiasektori moderniseerimisprojektile ligikaudu 199 miljonit eurot.

  • Eesti Energia äriklient Värska Vesi: oluline on elektrihindade fikseerimise ajastus »

    Seekord tutvustame Eesti Energia suurklienti ASi Värska Vesi, kelle tooteid ilmselt paljud poelettidelt tunnevad. Värska Vesi tegutseb alates 1993. aastast mineraal- ja joogivee villimise ja turustamisega – Värska Originaali villitakse Värskas juba aastast 1973.

    Ettevõtte juhatuse liige Georg Mahla räägib, et esimene mineraalvee puurkaev puuriti Lõuna-Eestis asuvas Värskas 1967. aastal. „Mineraalvee villimist alustati 1973. aastal ning villitav mineraalvesi on pärit 470 meetri sügavusest puurkaevust,“ selgitab Mahla. Aastate jooksul ettevõttes toimunud arengud tagasid selle, et 1987. aastal villiti kokku 17 miljoni pudeli jagu mineraalvett, mida turustati lisaks Eestile ka Lätis, Pihkva oblastis, Peterburis ja Valgevenes. 1990. aastate alguses hakati tootma ka maitsestatud vett ja gaseerimata joogivett, mida turustatakse täna Eestis, Lätis, Leedus, Venemaal, Hiinas ja Soomes.

    2008. aastast uues tehases tegutsev Värska Vesi on tänaseks täiendanud tootmist uute tootmisliinide ning uue lao näol – näiteks villitakse tunnis mineraal- ja joogivett ligi 9000 pudelisse. Viimaste aastate jooksul keskmiselt 30 miljonit liitrit Värska jooke müüvale ettevõttele kuulub täna viiendik suuremate toiduainetootjate turuosast Eestis. Georg Mahla mainib, et ettevõtte edasisteks eesmärkideks on kasvada praegustel eksportturgudel ja leida ka uusi turge. „Oleme täna kinnitanud kanda Soomes ja Hiinas ning näeme, et veeturg Hiinas on ülisuure potentsiaaliga,“ selgitab ta plaanide tagamaid. Samuti kinnitab Mahla, et ettevõte plaanib laiendada senist tootmist ja tuua turule uusi tooteid.

    Tegevuskuludest rääkides tõdeb Mahla, et elekter ja gaas on energiaallikad, mis on ettevõttele hädavajalikud nii seadmepargi tööks kui ka kütmiseks. „Mida madalamaks ja prognoositavamaks saab neid kulusid teha, seda parem on meil oma äri juhtida,“ kinnitab ta.

    Elektri- ja gaasikulude juhtimiseks on Värska Vesi valinud hindade fikseerimise. „See annab lepingu perioodi jooksul kindluse, milliste kuludega saab arvestada, ja väldib ebameeldivaid üllatusi,“ põhjendab Mahla. „Oluline on ka hindade fikseerimise hetk – nii näiteks said meie elektriostu hinnad fikseeritud eelmise aasta aprillis, kui tuleviku lepinguid pakuti kõigi aegade madalaimal tasemel,“ täiendab ta. Mahla lisab, et ka hilisem analüüs börsihindadega on näidanud praeguse fikseeritud hinnaga lepingu selget võitu.

    Mõistlike elektriostude tegemisel on Värska Veele olnud Mahla sõnul abiks Eesti Energia suurkliendihaldur. „Senine koostöö on toonud häid tulemusi. Oluline on, et sul on energiafirmas oma inimene, kelle jaoks on Värska Vee küsimused fookuses ja kes leiab nendele vajalikud lahendused.“

Turuülevaade on koostatud Eesti Energia analüütiku tänaste turuteadmiste kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel ja ülevaates mainitud allikatel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte mingil juhul Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Turuülevaates esitatud seisukohad võivad muutuda ja esitaja jätab endale õiguse neid muuta. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole Turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Turuülevaade ei tekita, lõpeta ega muuda õigussuhteid (sh lepinguid). Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses Turuülevaates toodud info kasutamisega.