Energiaturu ülevaade, aprill 2015

12.05.2015

Mathias Vaarmann

turuanalüütik

Aprillis säilisid stabiilsed börsihinnad

Seekordses turuülevaates räägime elektrihindadest, mis jäid aprillis valdavalt muutumatuks, kuid tõusid näiteks Eestis kuu viimasel päeval EstLink-2 rikke tõttu. Ühtlasi vaatleme Läti ja Leedu aprillikuiseid hindu, mis olid märtsiga võrreldes veidi kõrgemad. Lisaks kirjutame sellest, et seoses Leedu gaasi pakkumise saabumisega Eesti gaasiturule on paljud kliendid otsustanud vahetada senise valemi alusel Venemaalt tarnitava maagaasi Leedu LNG fikseeritud hinnaga gaasi vastu.

Euroopa energiaturu uudistest vaatleme lähemalt süsinikuturu reformi, mille alguskuupäeva osas jõudsid Euroopa Liidu liikmesriigid pärast kuid kestnud kõnelusi kokkuleppele. Rootsi energiafirma Vattenfall plaanib aga sulgeda kaks tuumajaama, millega võib kaasneda hinnatõus, kuna ettevõte ei too enam turgudele 10 TWh elektrit aastas.

Lisaks analüüsime, miks läbis toornafta hind aprillis märgatava tõusu ja mis tugevdas möödunud kuul euro kurssi.

Balti riikide uudiste osas teeme ülevaate Eesti Energia esimese kvartali majandustulemustest. Neist selgub, et ettevõte kahekordistas põlevkivi müüki ja suurendas protsessimuutuse abil kaevandamise aastatoodangut 908 tuhande tonni võrra ning Auvere elektrijaam tootis esimese elektri.

Lisaks räägime sellest, et Läti valitsus toetas majandusministeeriumi poolt välja pakutud energiasäästu seaduseelnõud, mille eesmärgiks on stimuleerida kuluefektiivseid investeeringuid energiasäästu projektidesse, mis puudutavad energiatootmist, ülekandeid, jaotust ja lõpptarbimist. Ühtlasi toome välja, et plaanitav Leedu LNG jaotusjaam on saanud endale esimese Eestist pärit kliendi.

Suurkliendi loos tutvustame seekord Lääne-Virumaal tegutsevat ettevõtet Viru Õlu AS. Vaatame lähemalt, millega peab ettevõte tootmise puhul arvestama ning mida on firma teinud energiakulude oskuslikumaks juhtimiseks.

Loe teemadest lähemalt

  • Aprilli stabiilseid elektrihindu tõstis kuu lõpus EstLink-2 rike »

    Tänavuse sooja talve ning varakevade tõttu langenud elektrihinnad jätkasid sama trajektoori ka aprillis. Soojade õhutemperatuuride tõttu vähenes elektrinõudlus terves Nord Pool Spoti (NPS) turupiirkonnas. Langenud nõudluse ja küllaldase elektritootmise koosmõju on viinud elektri hinnad uutesse madalpunktidesse. Eesti turupiirkonnas sai seeläbi aprilli keskmiseks hinnaks 30,50 eurot megavatt-tunnist, mis jäi samasse suurusjärku märtsi hinnaga (30,31 €/MWh). Aprilli keskmine hind oli märtsi järel teine madalaim keskmine kuuhind, mida Eesti turupiirkond eales on näinud.

    Odavama elektri kättesaamiseks sõltuvad Eesti, Läti ja Leedu turupiirkonnad aga Eesti ja Soome vahelistest ülekandekaablitest EstLink-1 ja -2 (EL-1 ja -2). Kuigi Eesti suudab oma elektritarbimise täielikult enda toodanguga katta, on kodumaine põlevkivist toodetud elekter kallim kui Põhjamaade tuuma- ja hüdroelektrijaamadest pärit elekter. Seetõttu on Baltikumi elektrihindade langus vähemalt osaliselt tingitud EL-1 ja -2 kaablite töös püsimisest.

    Aprilli viimasel päeval aga toimus rike Eestis paiknevas Püssi muundurjaamas ning seetõttu katkes EL-2 töö. Rikke tulemusena vähenes Soome ja Eesti vahelise ülekandemahu kogus 1000 megavatilt 342 megavatini, mis omakorda viis Eesti elektrihinna Soome hinnast keskeltläbi 8 €/MWh võrra kõrgemaks. Turuülevaate kirjutamise ajaks ei ole EL-2 veel turu käsutusse naasnud.

    Soome elektrihinnaks kujunes aprillis 30,09 eurot megavatt-tunnist, mis on 2,3% kõrgem kui märtsis (29,42 €/MWh). Soome hinda kergitasid aprilli lõpus Rootsi ja Soome vaheliste kaablite rikked ja järgnenud hooldustööd.

    Börs Keskmine
    €/MWh
    Muutus võrreldes
    eelneva kuuga
    Miinimum Maksimum
    Nord Pool Eesti 30,5 0,63% 13,08 72,05
    Nord Pool Soome 30,09 2,28% 13,08 72,05
    Nord Pool Läti 34,81 8,04% 14,95 72,05
    Nord Pool Leedu 35,61 10,52% 14,95 120,04

    Läti ja Leedu hindadeks said aprillis 34,81 eurot ning 35,61 eurot megavatt-tunnist, mis on vastavalt 8 ning 10,5 protsenti kõrgemad kui märtsis. Läti ja Leedu hinnad kasvasid põhiliselt seetõttu, et Läti hüdroelektrijaamade toodang vähenes. Läti ja Leedu piirkondadesse tekitas hinnavahe kahe riigi vahelise kaabli piiramine, mille tõi kaasa Eesti ja Läti vahelise kaabli ülekoormus.

    Vähemal määral avaldasid NPSi elektrihindadele mõju ka süsinikdioksiidi saastekvootide hindade kerkimine, naftahindade tõusust tingitud kõrgemad kivisöehinnad (mis hakkasid aprilli vältel taastuma viimase seitsme aasta madalaimast punktist) ning NPSi tuumajaamade tööseisakud (kõigi NPSi tuumajaamade tootmisvõimsusest oli aprilli vältel puudu 15–25%).

  • Lähikuudel atraktiivsete pakkumistega konkureeriva Leedu gaasi klientide hulk on suurenenud »

    Eesti Energia suurkliendiosakonna juhi Artur Teesalu sõnul on Leedu gaasi saabumisega Eesti gaasiturule teinud mitmed kliendid otsuse vahetada senise valemi alusel Venemaalt tarnitav maagaas Leedu LNG fikseeritud hinnaga gaasi vastu, mida pakub oma klientidele ka Eesti Energia. „Venemaalt tarnitav gaas sõltub nafta hinna viimase üheksa kuu muutustest ja dollari kursist, mistõttu ei suuda see konkureerida järgmistel kuudel Leedu tarnete hindadega,“ selgitab Teesalu. „Enamikele meie suurklientidest on oluline leida energiakuludes efektiivsust ja kokkuhoidu, mis on tagatud Leedu gaasipakkumise kaudu,“ selgitab Teesalu, miks on paljud kliendid otsustanud lähikuudel Leedu gaasist osa saada ja head hinnapakkumist kasutada. „Täna saame pakkuda oma gaasiklientidele kohest võitu võrreldes teiste Eestis kehtivate gaasihinna valemitega,“ toob Teesalu välja Leedu gaasi konkurentsivõimelisuse põhjuse.

    Enda ettevõtte jaoks sobivaima gaasiostulahenduse leidmiseks tuleks klientidel ühendust võtta Eesti Energia suur- või ärikliendihalduriga, kes jagab täpsustusi energiaostu võimaluste osas.

  • Rootsi tuumajaama kahe reaktori sulgemine võib tõsta elektrihindu »

    Rootsi riiklik energiafirma Vattenfall teatas aprilli lõpus, et kuna Nord Pool Spoti (NPS) langenud hinnad on andnud energiafirmale rahaliselt tugevasti tunda, tuuakse tuumajaama kahe reaktori sulgemine kavandatust varasemaks. Kui esialgu planeeriti Rootsi vanima tuumajaama reaktorid Ringhals-1 ja -2 sulgeda 2025. aasta paiku, siis uute plaanide kohaselt juhtub see juba aastatel 2018–2020.

    Ringhalsi tuumajaam. Foto: Vattenfall.se

    Kahe reaktori sulgemine kõrvaldab NPSi turult 1,75 GW elektrivõimsust. Aastas toodavad jaamad umbes 10 TWh elektrienergiat, mis on rohkem kui kogu Eesti aastane elektrivajadus.

    Langenud elektrihindade ja tõusvate kulude kontekstis ei ole Vattenfallil enam majanduslikult mõistlik tuumajaama neljast reaktorist kahte reaktorit töös hoida. Firma sõnul pakuvad veel mõnda aega madalate hindade eest kaitset varasemad tulevikutehingud, kuid need lepingud saavad peagi läbi. Kahe reaktori sulgemine toob kaasa selle, et Vattenfall likvideerib tuhatkond töökohta.

    Tuumajaama kahe reaktori sulgemise ja lisanduvate merekaablite tõttu ootab NPSi turupiirkonda tõenäoliselt ees hinnatõus. Norras tegutseva konsulteerimisfirma THEMA hinnangul võib juba ainult reaktori sulgemine Rootsi tuumajaamas tõsta NPSi keskmist turuhinda 3 euro võrra megavatt-tunnist.

  • Euroopa Liit saavutas taas esialgse kokkuleppe süsinikuturu reformi alguse osas »

    Pärast mitu kuud kestnud läbirääkimisi saavutasid Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament ja liikmesriigid kokkuleppe Euroopa süsinikuturu reformi alguskuupäeva osas. Maailma suurima süsihappegaasi kvootidega kauplemise turu reform saab kokkuleppe kohaselt alguse 1. jaanuaril 2019.

    ELi esialgne, juba veebruaris saavutatud kokkulepe määras turureformi alguseks 2018. aasta lõpu. See leidis aga tulist vastupanu Euroopa Liidu idabloki liikmetelt eesotsas Poolaga, kelle majandused sõltuvad suuresti kivisöest, mis sisaldab äärmiselt palju süsinikdioksiidi. Idabloki riigid soovisid suruda turureformi järgmise aastakümne algusesse. Aprilli vältel aga muutis meelt Tšehhi Vabariik, kes asus toetama turureformi varasemat algust. See andis suure taganttõuke läänebloki liikmesriikide plaanile tuua reformi algus käesolevasse aastakümnesse.

    Reformi eesmärgiks on luua nn turustabiilsusreserv (Market Stability Reserve – MSR), mille tööpõhimõtteks on süsinikukvootide turult eemaldamine ja turule paiskamine. Sellise tegevuse abil on euroliidul võimalik kontrollida CO2 turuhinda, kui see peaks kukkuma liiga madalale või tõusma liiga kõrgele. MSRi loomise algatas kvootide praegune suur ülejääk turul, mille tõttu on süsinikdioksiidi hinnad laskunud viimaste aastate madalaimale tasemele. Kvootide ülejäägi põhjustas ülemaailmne majanduskriis, mille tulemusena langes saastekvootide nõudlus. Samal ajal paiskasid euroliidu liikmesriigid kvoote turule endises tempos ja koguses.

    Vahetult enne majandussurutist maksis üks CO2 tonn ligi 30 eurot, kuid 2015. aasta alguseks oli kvoodi hind langenud alla 7 euro. Aprilli vältel saastekvoodi hind järk-järgult tõusis ning kuu lõpuks kujunes selle hinnaks 7,39 eurot tonnist.

  • Nafta hind tõusis 2015. aasta kõrgeimale tasemele, dollari kurss aga langes »

    Toornafta hind leidis aprillikuus enamjaolt püsiva tõusutrendi, kerkides kuu lõpuks 66,78 dollarini barrelist, mis on käesoleva aasta kõrgeim tase. Märtsikuu lõppes nafta jaoks hinnaga 55,11 dollarit ning jaanuari keskpaigas maksis vedelkütuse barrel veel ligi 47 dollarit. Nende ridade kirjutamise hetkel on toornafta hind kerkimas 70 dollari piiri ligidale.

    Jõudsa (21,2%) kuust kuusse tõusuni viis toornafta hinna aprillis märgatavalt nõrgenenud dollar, mis muutis nafta taskukohasemaks neile, kelle põhivaluuta ei ole Ühendriikide oma. Aprilli viimasel kauplemispäeval fikseeris Euroopa Keskpank euro ning dollari suhteks 1,1215, mis oli ühtlasi dollari nõrgim punkt veebruari lõpust saadik (27.02 oli kurss 1,1240). Veel aprilli keskel sai ühe euro eest 1,05 dollarit, mis oli euro jaoks viimase enam kui kümne aasta madalaim punkt dollari vastu.

    Enamjaolt oli euro hüppeline tõus dollari suhtes tingitud Ühendriikide aprillis avaldatud majandusnäitajatest, mis viitasid sellele, et USA majanduse kiire kasv on aeglustumas. Avaldatud andmete hulka kuulusid näiteks USA ettevõtete langustrendis investeeringuplaanid, pettumust valmistanud jaeäri müüginumbrid ning töökohtade lisandumise statistika.

    Toornaftale pakkusid kuu vältel tuge ka Lähis-Ida poliitilised konfliktid, sh Saudi Araabia kavandatud õhurünnakud Jeemenile ning Liibüas aset leidnud rahutused. Lähis-Ida konfliktid äratavad turgudes muret, sest kardetakse toornafta tootmise pidurdust. See omakorda viib hindade tõusuni, sest naftakauplejad maandavad saadavusriske toornaftat ette ostes.

    Turgude tähelepanu on pöördumas ka OPECi (Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni) juunikuisele kohtumisele. Suuresti oodatakse sellelt kohtumiselt kartelli senise strateegia jätkumist, mis tähendab muu hulgas, et tootmisele piiranguid ei kehtestata.

  • Balti riikide uudised »

    Eesti Energia kahekordistas põlevkiviõli müügi

    2015. aasta esimeses kvartalis kasvas Eesti Energia põlevkiviõli müük võrreldes möödunud aasta sama perioodiga kaks korda. Vedelkütuste suurem müügimaht leevendas märkimisväärselt madalate elektri-ja õlihindade negatiivset mõju kontserni äritulemustele.

    Eesti Energia tootis 2015. aasta esimeses kvartalis kokku 85 tuhat tonni põlevkiviõli, millest ligi kolmandiku ehk 28 tuhat tonni andis ettevõtte uus õlitehas. Kokku kasvas õli toodang möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 37%, õlimüük aga kahekordistus. Elektrit tootis Eesti Energia aasta esimesel kvartalil 2,3 TWh, mida on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3% vähem.

    Protsessimuutus suurendas kaevandamise aastatoodangut 908 tuhande tonni võrra

    Aprillis toimunud Eesti Energia põlevkivipäeval tutvustati põlevkivi kaevandamise tõhustamiseks Narva karjääris ja Estonia kaevanduses rakendatavaid muutusi, tänu millele on kaevandamise aastatoodangu kogumaht oluliselt suurem. Narva karjääris tõusis tänu uuendustele toodangumaht 2014. aastal 908 tuhande tonni võrra. Narva karjääris on alates 2014. aasta suvest kasutatud kahes kaevandustranšees samaaegselt kahte massiivset ekskavaatorit. Nii Narva karjääris kui Estonia kaevanduses rakendatavad tehnoloogiad on ellu kutsustud põlevkivinõudluse rahuldamiseks.

    Auvere elektrijaam tootis esimese elektri

    Maikuu alguses ühendati ehitusjärgus olev Eesti Energia Auvere elektrijaam elektrivõrguga ja uues jaamas toodetud elekter jõudis esimest korda elektrisüsteemi. Jaama katsetused ja seadistused jätkuvad. Keevkihttehnoloogial toimiv jaam on võrreldes tolmpõletustehnoloogial töötavate elektrijaamadega keskkonnasõbralikum ning efektiivsema tootmisega. Kütusena hakkab jaam kasutama põlevkivi, mida kuni 50% ulatuses on võimalik asendada biokütusega.

    Auvere elektrijaam valmib selle aasta lõpuks. Elektrijaama ehitab Alstomi konsortsium „võtmed kätte“ ehituslepingu alusel. Uue elektrijaama valmimisse on panustanud ka Eesti Energia kontserni kuuluvad ettevõtted.

    Auvere energiakompleks

    Eesti Energia energiamüüki asub juhtima Karla Agan

    11. maist asus kolmes Balti riigis tegutsevat Eesti Energia energiamüügi üksust juhtima Karla Agan, kes juhtis ligi neli aastat Eesti Energia tootearendusmeeskonda Eestis ja Eesti Energia ärisid Lätis ja Leedus. Margus Rink, kes on juhtinud Eesti Energia energiamüüki Balti turgudel viimased seitse aastat, otsustas võtta vastu uued väljakutsed ravimimüügi valdkonnas. Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter tõi välja, et ehkki elektriturg on avatud ja ka gaasiturul on konkurents käima läinud, on mõlemal turul ees huvitavad ajad: „Karla toob meie tiimi tugevat arendusprojektide juhtimiskompetentsi. Tal on head kogemused Baltikumi ülese koostöö korraldamisel, lisaks tunneb ta endise Eesti Energia energiamüügi töötajana hästi meile olulisi valdkondi.“

    Karla Agan

    Läti valitsus toetas energiasäästu seaduseelnõud

    Möödunud kuul toetas Läti valitsus majandusministeeriumi poolt välja pakutud energiasäästu seaduseelnõud, mille eesmärgiks on stimuleerida kuluefektiivseid investeeringuid energiasäästu projektidesse, mis puudutavad energiatootmist, ülekandeid, jaotust ja lõpptarbimist. Seaduseelnõu kohaselt hakkab riik arendama ja uuendama riiklikku energiasäästu plaani ning defineerib tegevused, mida Läti peab ellu viima, et jõuda seatud energiasäästu eesmärgini, milleks on 2,474 GWh lõpptarbimisest aastal 2020. Seaduseelnõu ootab järgnevalt valitsuskabineti ja parlamendi heakskiitu. Plaanide kohaselt kavandatakse lisaks ka mitmed energiasäästu seadust täiendavad eeskirjad, et määratleda detailsemaid asjakohaseid õigusnorme.

    Leedu LNG jaotusjaama esimene klient on pärit Eestist

    AB Klaipedos Nafta poolt mandrile rajatav väiksem veeldatud maagaasi terminal Leedus on saanud endale esimese kliendi – Eestist pärit LNG-d importiva JetGas OÜ, mis toob maagaasi ka nende tarbijateni, kelleni maagaasivõrk ei ulatu. Klaipedos Nafta raporti kohasel on ettevõtted sõlminud omavahel esmased kokkulepped, mille hulgas plaanib JetGas LNG-d jaotusjaamast ettevõteteni transportida ning seeläbi LNG võrgustikku Balti riikides laiendada. Eesti firma plaanib alustada gaasi importi 2017. aastal, mis on planeeritud mandrile rajatava LNG terminali valmimisajaks.

  • Eesti Energia suurklient Viru Õlu – elektri ja gaasi ostmine ühelt tarnijalt võimaldab asju palju lihtsamini ajada »

    Seekordses turuülevaates tutvustame teile Eesti Energia suurkliendina AS Viru Õlu, mille näol on tegemist ühega kolmest Eesti suurimast õlle ja karastusjookide tootjast. Haljalas asuvas joogitööstuses valmivad lisaks õlletoodangule ka siidrid, limonaadid, energiajoogid ja siirupid. Oma tuntuimaks kaubamärgiks peab ettevõtte Pulsi, mis omandati Pärnu Õlletehaselt 2008. aastal ja mida on järjest enam uute õlledega täiendatud. Lisaks Pulsi õlledele on tuntud ka Pulsi siidrid, Mõmmi limonaad ja energiajook Hustler. Ühtlasi toodetakse ka siirupeid Ambrosia ja Päiksemarja. Toodetakse ka teisi õllemarke – näiteks Tasuja ja retroõlu Žiguli.

    Nii võib ettevõtte tegevjuhi Ott Lichti sõnul kokkuvõttes öelda, et Viru Õlu traditsioonilist õllevalikut täiendavad erinevad gurmee-stiilis õlled, maitseõlled ja alkoholivabad õlled. Kuna Viru Õlu kuulub Taani päritolu Harboe gruppi, jõuavad Eestisse ka mitmed tuntud tooted, mis on valmistatud kontserni teistes tehastes – näiteks Pure mahlad.

    Puls snäkid

    Licht usub, et tänapäeva toidu-ja joogitööstuses edu säilitamiseks peab ettevõte hoidma end kursis tarbja soovidega ning suutma efektiivselt toota. „Tarbija jaoks on olulised kvaliteet ja hind, samas tahame proovida pidevalt midagi uut ja huvitavat. Näiteks praegu on algamas on kõrghooaeg – suvi – ja meie äris on päike parim müügimees, sest kui ilm on hea, siis tõuseb ka tarbimine. Kevad on positiivsete ootuste aeg ja ootused suvisele tarbimisele on alati kõrged,“ selgitab Licht. Ta lisab, et tänapäeva tööstus pole pelgalt kohaliku tähtsusega: Viru Õlu tootmisest jõuavad õlled, siidrid ja karastusjoogid ka meie naaberriikidesse - Lätti, Leetu, Soome, Rootsi ja Taani. „Toodete mitmekesisus ja laiem müügihaare muutub järjest olulisemaks – seda eriti praegu, kus õlleturg Eestis on langustrendis ning riiklikud otsused alkoholitoodete aktsiisitõusude osas ettearvamatud,“ räägib Licht.

    Viru Õlu tootmiskompleks Haljalas

    Tootmis-ja äriettevõtte tegevjuhina usub Licht, et inimese jaoks, kes läheb poodi toitu ja jooki ostma, on hind jätkuvalt oluline argument. „Kaupluses soodsa hinna pakkumine on otseselt seotud ettevõtte konkurentsivõimega turul. Sellest tulenevalt on viimastel aastatel tekkinud olukord, kus tootmisprotsessis tehtud kulutused on muutunud väga oluliseks,“ toob Licht välja. „Kui kodutarbija jaoks on elektrihinna muutus selgemalt nähtav, siis poes müüdavate toodete põhjal on elektri hinnamuutust märksa keerulisem näha Kui kohalikul turul on üldiselt elektrihinna muutuste info teada, siis eksporditurul on elektrihinna muutusi toote hinna muutuse kaudu keerulisem põhjendada. Täna on efektiivsus igapäevane märksõna, mistõttu on äärmisel vajalik otsida võimalusi kokkuhoiuks ja paremaks kulutuste jälgimiseks ning juhtimiseks,“ usub Licht ning toob välja, et üldiselt moodustavad kulud elektrile ja gaasile lõpptoodete omahinnas ca 15-20% kogukulust, mistõttu on energiakuludel väga oluline tähtsus ettevõtte igapäevaelus.

    Eesti Energialt nii gaasi kui elektrit ostev Viru Õlu jälgib enda sõnul väga hoolikalt energiaturul toimuvat ehk kuidas hinnad liiguvad ning kuidas oleks võimalik mõjutada kulusid ostuprotsesside oskusliku juhtimisega. „Meie igapäevaste tööde hulka ka kuuluvad ka vähem energiamahukate seadmete ja -protsesside leidmine. Alati on lihtsam oma majas kulusid kokku hoida kui minna klientidele mõeldud toodete hindu tõstma,“ usub ettevõtte tegevjuht. „Kohtume iga-aastastel läbirääkimistel erinevate energiavaldkonna teenuste pakkujatega ja hoiame end nende kaudu kursis kõikide turueelistega. Nende põhjal otsustame, kuidas ja kellega jätkata,“ selgitab Licht. „Vaba turu tekkimisega on õnneks valikute arv oluliselt suurenenud. Oleme leidnud et nii elektri kui ka gaasi ostmisel ühelt tarnijalt omame läbirääkimistel suuremat mõju ning nii on ka lihtsam asju ajada,“ tunnistab Licht, viidates asjaolule, et ettevõte ostab täna nii oma gaasi kui ka elektri Eesti Energialt.

    „Meie firma jaoks strateegiliste energiakandjade müüja – Eesti Energia - on olnud meie jaoks hea partner. Oleme saanud arutada läbirääkimistel erinevaid võimalusi antud toodete hinna ja tulevikutrendide osas, oleme saanud lihtsalt suhelda ning ka arveldamine on olnud ühe tarnija kaudu mugav,“ kirjeldab Licht koostööd Eesti Energiaga. „Ühtlasi pole vähetähtis ka Eesti Energia pikaajaline kogemus elektri valdkonnas ja ettevõtte soov olla turul ka arvestatav gaasipakkuja. Kuna lisaks sellele on ka inimesed meeldivad, siis saabki öelda et tegemist on meile sobiva partneriga!“

Turuülevaade on koostatud Eesti Energia analüütiku tänaste turuteadmiste kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel ja ülevaates mainitud allikatel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte mingil juhul Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Turuülevaates esitatud seisukohad võivad muutuda ja esitaja jätab endale õiguse neid muuta. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole Turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Turuülevaade ei tekita, lõpeta ega muuda õigussuhteid (sh lepinguid). Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses Turuülevaates toodud info kasutamisega.