Energiaturu ülevaade, märts 2015

14.04.2015

Mathias Vaarmann

turuanalüütik

Elektri turuhinnad Balti riikides kõigi aegade madalaimad

Seekordses ülevaates uurime, mis toimus märtsis Eesti, Läti ja Leedu elektrihindadega, mis jõudsid kõigi aegade madalaimate punktideni. Räägime ka Soome elektrihindadest, mis olid viimase ligi kolme aasta madalaimal tasemel. Ühtlasi vaatame lähemalt, miks tasub järgmise perioodi elektriostuotsus juba varakult langetada.

Euroopa energiaturu uudistest teatame, et taas on lahtine Euroopa Liidu süsinikuturu reformi algus, millele sai osaks liikmesriikide vastuseis. Mainimist väärib ka see, et esimest korda 40 aasta jooksul peatus maailma süsinikuheitmete kasv.

Lisaks räägime Norra ja Suurbritannia vahelise merekaabli ehitusest ning analüüsime toornafta hinda, mis on taas langusteel. Ühtlasi vaatleme lähemalt Euroopa ühisvaluutat, mille jaoks oli tegu aegade halvima kvartaliga.

Balti riikide uudistest kirjeldame, kuidas Eesti Energia sai Leedu gaasibörsi liikmeks ning kuidas plaanitakse ühendada Leedu maagaasi kaubandusettevõtted Lietuvos Duju Tiekimas ning Litgas ja koondada Leedu jaotusvõrguoperaator LESTO ja Leedu gaasiettevüte Lietuvos Dujos ühiseks jatousvõrgu ettevõtteks. Läti valitsusel on aga kavas tükeldada maagaasi turustav Latvijas Gaze.

Suurkliendi loos tutvustame 190 000 töötajaga 64 riigis tegutsevat Saint-Gobain Gruppi ja seda, kuidas on ettevõtte Eesti haru oma energiaostuvalikud teinud.

Loe teemadest lähemalt

  • Balti riikide elektrihinnad langesid märtsis kõigi aegade madalaimale tasemele »

    Tänavu jätkuvas langustrendis püsinud elektrihinnad hoidsid sama kurssi ka märtsis. Nord Pool Spoti Eesti turupiirkonna keskmine hind langes kuust kuusse 9,3 protsenti ning saavutas esimese kvartali lõpus kõigi aegade madalaima punkti hinnaga 30,31 eurot megavatt-tunnist. Jaanuaris ja veebruaris püsisid keskmised börsihinnad 33 ja 34 euro vahel, detsembris aga kujunes elektri keskmiseks hinnaks 37,42 eurot megavatt-tunni kohta.

    Tugeva languse tegid läbi ka Läti, Leedu ning Soome elektrihinnad. Kui Soome märtsikuine keskmine elektri turuhind langes 29,42 euroni (veebruaris 33,18 eurot), siis Läti ja Leedu hinnad olid märtsis tervelt 18,3 protsenti madalamad kui veebruaris. Läti ning Leedu börsihindadeks kujunes märtsis 32,22 eurot ning veebruaris olid need vastavalt 39,43 ja 39,44 eurot. Soome jaoks oli tegu viimase pea kolme aasta madalaima hinnaga, Lätis ja Leedus aga saavutasid hinnad nagu Eestiski kõigi aegade madalaima taseme.

    Börs Keskmine
    €/MWh
    Muutus võrreldes
    eelneva kuuga
    Miinimum Maksimum
    Nord Pool Eesti 30,31 -9,31% 15,11 58,13
    Nord Pool Soome 29,42 -11,33% 15,11 58,13
    Nord Pool Läti 32,22 -18,29% 17,66 58,13
    Nord Pool Leedu 32,22 -18,31% 17,66 58,13

    Elektrihindade kiire languse on põhjustanud väga soe talv ning varakevad, mis on hoidnud elektri tarbimise NPSi turupiirkonnas madalal. Samal ajal on elektrienergia tootmine igas ühtse turu riigis muutumatult kõrgel püsinud. Viimasele on aidanud kaasa Skandinaavias domineerinud pigem rohked sademed, mis on täitnud Norra ja Rootsi hüdroelektrijaamade veereservuaare ning hoidnud nende veetaset kõrgel.

    Tänu kõrgetele veetasemetele suudavad hüdroelektrijaamad (mis tagavad enam kui poole NPSi turupiirkondade elektrist) igal hetkel toota suures mahus odavat elektrit ning paisata selle turule.

    Elektrihindade langusele on kaasa aidanud ka naftahindade kiirest langusest tulenenud kivisöe hindade langus. Keskmiselt maksis üks tonn kivisütt märtsis veidi alla 60 dollari ehk 30,4% vähem kui samal ajal aasta tagasi ning koguni 44,5% vähem kui 2013. aasta märtsis. Tegu on kivisöe hinna viimase üheksa aasta madalaima tasemega.

    Märtsis püsisid Eesti ning Soome hinnad ühtsed 85,8% tundidest. Veebruaris oli sama näitaja 96,9%. Suur kuust kuusse vahe on tingitud vähenenud tootmismahust Eesti elektrijaamades, mis pani märtsis suurema koormuse Eesti ning Soome vahelistele kaablitele, surudes EstLinki kaablid maksimumvõimsuseni suuremal hulgal tundidel kui veebruaris.

  • Elektriostu strateegia vali varakult »

    Eesti Energia suurkliendiosakonna juhi Artur Teesalu sõnul on suurel hulgal klientidest täna sõlmitud kehtiv elektrileping aasta lõpuni või veelgi pikemalt, mistõttu kutsub ta kliente üles valima järgmise perioodi elektriostu strateegiat juba varakult. “Meie 5-aastane kogemus avatud elektriturul on andnud kinnitust, et parima tulemuse saavad kliendid, kes võtavad elektriostu teema endale varakult lauale,” kinnitab Teesalu. “Varakult planeerides avanevad kliendile paremad võimalused leida sobivaim hinnamoment ostuotsuse tegemiseks.”

    Selleks, et leida turult sobivaim energialahendus, aitavad kliente Eesti Energia suur- ja ärikliendihaldurid, kes on klientidele partneriks kõigis energiaküsimustes.

  • Uudiseid Euroopa energiaturgudelt »

    Norra ja Suurbritannia vahelise elektri merekaabli ehitus sai kinnituse

    Märtsi lõpus teatas Norra elektrisüsteemi operaator Statnett, et kinnituse sai projekt ehitada Norra ning Suurbritannia vahele elektrikaabel. 730 kilomeetri pikkune kaabel valmib hiljemalt aastaks 2021 ning selle võimsuseks saab 1,4 gigavatti. Võrdluseks: Eesti ja Soome vahelised kaablid on võimelised kandma kokku 1 gigavatti eest elektrienergiat. Uuest merekaablist saab ühtlasi maailma pikim merealune elektri ülekandetrass.

    Kuna Norra on odavam turupiirkond, siis suure tõenäosusega hakkab lõviosal tundidest liikuma elektrit Norrast Suurbritannia suunas, millega tagatakse elektrienergia ligi 750 tuhandele Briti majapidamisele. Kaabli avamise hetkest pääseb Suurbritannia paremini ligi Norras toodetud rohelisele hüdroenergiale ning suuremahuline eksport saareriiki võib mõnevõrra langetada Briti elektrihindu. Norra ja NPSi jaoks võib see aga tähendada selle võrra kõrgemat elektrihinda, sest kohalikule turule paisatakse väiksemas koguses elektrit.

    Statnett teatas, et rajatav kaabel aitab vähendada Põhjamaade elektrituru ülejääki, mis on surunud elektri hinna madalaima tasemeni 2007. aastast saadik. Samuti aitab kaabel kaitsta Nord Pool Spoti turgu elektridefitsiidi eest, mis võib tekkida aastatel, mil sademeid on vähe.

  • Maailma süsinikuheitmete kasv peatus esimest korda 40 aasta jooksul »

    Märtsi esimesel poolel teatas Rahvusvaheline Energiaagentuur, et läinud aastal seiskus süsinikdioksiidi heitmete kasv energiasektoris esimest korda viimase 40 aasta jooksul (kui välja arvata aastad, mil majandus oli surutises). Märkimisväärseks teeb saavutuse asjaolu, et heitmete kasvu piiramine saavutati koos majanduskasvuga – üldjuhul käib majanduskasv käsikäes CO2 heitmete suurenemisega.

    Energiaagentuuri teatel paisati 2014. ja 2013. aastal maailmas õhku 32,3 miljardit tonni süsinikku. Mahu kasvu seiskamine saavutati peamiselt tänu rohelisemale energiatarbimisele Hiinas ning arenevates majandustes. Hiinas näiteks toodeti 2014. aastal suuremas mahus elektrit nii hüdroelektrijaamades kui ka päikesepaneelide ja tuulegeneraatorite abil. Söejaamade kasutamine seevastu kahanes.

    Rahvusvaheline Energiaagentuur avaldas lootust, et uudis annab riikidele hea hoo saavutada detsembris rahvusvahelisel kliimakonverentsil parem kokkulepe tulevaste kliimapoliitikate osas.

    Võrdluseks ülejäänud maailmaga langes Euroopa Liidu liikmesriikide süsinikuheitmete kogus 2014. aastal 4,5 protsendi võrra. See tähendab, et Euroopa Liit võib 2020. aastaks seatud eesmärgi – vähendada süsinikuheitmete kogust 1990. aasta tasemelt 20 protsendi võrra – kuus aastat varem saavutada. Samal kursil jätkates võib EL aastaks 2020 saavutada heitmete 25-protsendilise vähendamise.

    Liidu sõnul panustab Heitmetega Kauplemise Süsteem (Emissions Trading System – ETS), mille kaudu peavad CO2 emiteerijad saastekvoote ostma, ligi kahe kolmandiku Euroopa CO2 koguste vähendamisse.

  • Euroopa Liidu süsinikuturu reformi algus taas lahtine »

    Veebruaris võtsid Euroopa Liidu poliitikud vastu otsuse, et süsinikuturu reform, millega piiratakse kvootide saadavust turul, algab aastal 2018. Märtsis aga leidis reform tõsist vastupanu Liidu idabloki liikmetelt, eelkõige Poolalt, kellel on palju söe- ja teisi elektrijaamu, mis paiskavad õhku suures koguses süsihappegaasi. Seetõttu otsivad poliitikud turureformi alguskuupäeva teemal kompromissi, mis sobiks kõigile Liidu liikmetele. Käesoleva ülevaate kirjutamise ajaks seda leitud ei ole.

    Süsinik maksis märtsis keskmiselt 6,85 eurot tonnist. Kuu keskmine hind langes veebruariga võrreldes 6,5 protsenti (veebruari hind oli 7,33 €/t). Hinnalanguse põhjustas turureformi alguse ebakindlus.

  • Toornafta hind taas languses, kaasa aitas tugevam dollar »

    Kuigi Brenti toornafta hind tõusis veebruaris kiiresti ning lõpetas kuu 62,58 dollari tasemel, leidis vedelkütuse hind taas langustee ning märts lõpetati hinnaga 55,11 dollarit barreli kohta.

    Eelkõige keeras toornafta hinnad taas langusesse tunduvalt kallim Ühendriikide dollar, mis muutis toornafta kallimaks neile, kelle põhivaluuta ei ole dollar (toornaftaga kaubeldakse just selles valuutas). Vähemal määral mängisid märtsis rolli ka Lähis-Ida geopoliitilised pinged, eriti Saudi Araabia otsus hakata koos liitlastega pommitama Jeemenit. See tekitas turgudes hirmu antud regiooni ebastabiilsuse ja sellest tulenevate nafta pakkumisriskide osas ning kergitas nafta hinda.

    Märtsi lõpus ning aprilli alguses aga tõid naftahinna taas alla Iraani tuumasanktsioonide kõnelused, kus saavutati esialgne kokkulepe. Sanktsioonide eemaldamise korral pääseb Iraani naftatoodang taas läänemaailma turgudele, tuues kaasa pakkumise suure kasvu. See omakorda lisab naftat turgudele, mis on täna niigi ülepakutud. Siiski võib kuluda päris palju aega, enne kui Iraani nafta läänemaailma turgudele jõuab: üldiselt pakutakse, et see ei juhtu enne 2016. aastat.

  • Euro läbis kõigi aegade halvima kvartali »

    Ühendriikide dollar tegi märtsi alguses taas läbi väga kiire tugevnemise. Kui veebruari lõpus oli euro ja dollari suhe 1,124 (ühe euro eest sai 1,124 dollarit), siis märtsi keskpaigaks hindas Euroopa Keskpank seda suhet numbriga 1,0557. See tähendab, et kahe nädalaga oli dollar 6 protsenti tugevnenud.

    Käesoleva aasta esimene kvartal oli euro jaoks kõigi aegade halvim. Dollari vastu langes euro väärtus kolme kuuga 11 protsenti. Kuu lõpus tegi euro läbi kerge tugevnemise ning märtsi viimasel kauplemispäeval fikseeris Euroopa Keskpank ühe euro väärtuseks 1,0759 dollarit.

    Ühisvaluuta viis märtsi algul kiiresse langusesse veebruari-märtsi vahetusel alanud Euroopa Keskpanga rahatrükiprogramm, mille käigus paisatakse eurotsooni majandusse enam kui 1 triljon eurot, et võidelda deflatsiooni ja majanduse aeglustumise vastu.

    Kuu lõpus põhjustasid dollarile kerge languse Föderaalreservi ehk USA keskpanga juhi Janet Yelleni kommentaarid, et keskpank võib edasi lükata kauaoodatud baasintressimäära tõusu. Turgudele andis hoogu juurde aprilli alguses avaldatud Ühendriikide töökohtade lisandumise statistika, mis näitas, et märtsi vältel lisandus 126 000 uut töökohta – oodati aga märksa suuremat numbrit (245 000). Töökohtade oodatust väiksem lisandumine andis turgudele mõista, et Föderaalreserv võib tõepoolest baasintressimäära tõusu edasi lükata, mistõttu dollar veidi langes. Üldjuhul kergitab keskpanga baasintressimäära tõus valuuta väärtust, sest muudab selle valuuta investoritele ahvatlevamaks.

  • Balti riikide uudised »

    Eesti Energiast sai Leedu gaasibörsi liige

    Märtsis sai Eesti Energiast Leedu maagaasibörsi GET Baltic liige. Gaasibörsi liikmena on Eesti Energial võimalik teha nii gaasiostu- kui ka müügitehinguid.

    „Sarnaselt elektribörsiga kujuneb gaasibörsil hind läbipaistvalt nõudluse ja pakkumise põhjal. Eesti Energia gaasiklientidele annab see kindluse, et neile tehtud pakkumised peegeldavad gaasi tegelikku turuhinda,” sõnas Eesti Energia energiakaubanduse juht Heikko Mäe.

    „Vabas konkurentsis tekkiva turuhinna kõrval on oluline ka tarnekindluse paranemine. Jaanuaris sõlmisime Klaipéda veeldatud maagaasi terminaliga gaasitarnete kokkuleppe ja nüüd lisandub Leedu gaasibörs. Meil on üha rohkem alternatiive Vene gaasile,” kinnitas Mäe.

    2013. aastal Baltikumi esimese gaasibörsina tööd alustanud Leedu maagaasibörsil GET Baltic osaleb nüüd pea 50 kauplejat. Ühes kuus kaubeldakse börsil keskmiselt 10 miljoni kuupmeetri gaasiga, mis on ligikaudu neljandik Eesti ühe kuu keskmisest gaasitarbimisest.

    Eesti Energia on müünud oma Eesti suuräriklientidele elektri kõrval gaasi kolm aastat. Tänavu jaanuaris sõlmis Eesti Energia Klaipéda LNG terminaliga gaasitarne koostöökokkuleppe, mille alusel tarnitakse Leedust 5,8 miljonit kuupmeetrit gaasi.

    LESTO ja Lietuvos Dujos ühinevad

    Lietuvos Energija’s nõukogu kiitis heaks Lietuvos Energija Grupi nägemuse viia läbi puhastus senstes toimimispõhimõtetes, mis tähendab Leedu jaotusvõrgu operaatori LESTO ja Leedu gaasiettevõtte Lietuvos Dujose koondumist ühiseks jaotusvõrgu ettevõtteks. Detailset ühinemisprojekti plaani vastuvõtmist on oodata käesoleval kuul ning muudatuse elluviimist 2015. aasta lõpuks.

    Lietuvos energija tõi välja, et ühinemine on kasulik eeskätt lõpplklientidele. Ühinemise käigus soovitakse tõsta kogu grupi efektiivsust, vähendada ettevõtete juhtimise kulusid ning luau täiendavaid võimalusi elektri-ja maagaasi tarbijatele.

    Plaan ühendada Litgas ja Lietuvos Duju Tiekimas

    Möödunud kuul jõudis avalikkuseni Leedu valitsuse plaan ühendada kaks riiklikku energiakontserni UAB Lietuvos Energija poolt hallatav maagaagaasi kaubandusettevõtet – UAB Litgas ja UAB Lietuvos Duju Tiekimas (LDT). Lietuvos Energija 100% aktsiaosalusega LDT ja 66,67% aktsiaosalusega Litgas käesolevat infot ei kinnita, kuid ei lükka ka tagasi. “Kaalume kõiki variante, mis võimaldaksid meil saavutada maksimaalse efektiivsuse ja tuua lõppkliendile kasu,” ütles VZ-le Lietuvos energija kommunikatsioonijuht Ernesta Dapkiené. Plaani ühendada Litgas ja LDT mainis viimati septembris ka Leedu peaminister Algirdas Butkevičius.

    Läti valitsus otsustas tükeldada Latvijas Gaze

    Märtsi alguses kiitis Läti valitsus heaks algatuse tükeldada gaasi transpordi ja jaotusega tegelev Latvijas Gaze. Pärast majandusministri raporti vastuvõtmist otsustas valitsus kiita heaks gaasitaristu operaatori tükeldamine 3. aprilliks 2017, nähes ette, et gaasivarustuse opereerija tegeleb ühtlasi ka maagaasi hoidla taristuga.

    Valitsuse otsus näeb ette tütarettevõtte loomist, mis tegeleks maagaasi varustamise ja hoidla taristuga. Sellest tulenevalt on majandusministrile antud juuni alguseni aega, et arendada välja uus regulatoorne pakett, mis oleks aluseks tuleviku gaasituru liberaliseerumiseks.

  • Eesti Energia suurklient Saint-Gobain Glass Estonia: koostöö tagab parimad lahendused »

    Eesti Energia suurklient Saint-Gobain Glass Estonia SE kuulub Saint-Gobaini kontserni Innovatiivsete Materjalide sektorisse. Ühtekokku 190 000 töötajaga 64 riigis tegutsev Saint-Gobain Grupp annab Eestis tööd ligi 1000 inimesele. Eestis kuuluvad gruppi Saint-Gobain Ehitustooted AS, Optimera Estonia AS ehk Ehituse ABC, Vennad-Dahl AS ja Saint-Gobain Glass Estonia SE, millest seekordses kliendiloos ka lähemalt räägime.

    Saint-Gobain Glass Estonia alla kuulub neli äriüksust. Saint-Gobain Sekurit Eesti toodab autode esi- ja küljeklaase kõigile enam levinud automarkidele ning Saint-Gobain Glassolutions Baltiklaas tegeleb Tartus ja Mäos klaaspakettide ja karastatud klaasi tootmisega ning tasapinnalise klaasi mõõtulõikamise ja spetsiaalklaaside müügiga. Äriüksus Saint-Gobain Autover-Autoklaas tegeleb autoklaaside müügi („Autoklaasi logo“ nime all) ja paigaldusega („Glassdrive“ kaubamärgi all) Tartus ning Tallinnas. Äriüksus Saint-Gobain Autover Leedu tegeleb autoklaaside paigaldusega („Glassdrive“ kaubamärgi all) Leedus.

    Saint-Gobain Glass Estonia SE on ekspordile orienteeritud ettevõte, mille toodangust rohkem kui kolmveerand eksporditakse enam kui kümnesse riiki. Seetõttu sõltub ka ettevõtte käekäik juhataja Andi Kasaku hinnangul suuresti sellest, milline on üldine majanduslik aktiivsus sihtriikides. „Vaatamata väljakutsete rohkele majanduskeskkonnale Euroopas oleme viimastel aastatel jätkuvalt investeerinud nii üldisesse tootmismahtude tõusu, tooteportfelli mitmekesistamisse kui ka tootlikkuse kasvu, mis annab tunnistust sellest, et vaatame kindlameelselt tulevikku,“ kinnitab Kasak.

    Saint-Gobain Glass Estonia SE on olnud elektrienergia vabaturu ostja juba alates turu avanemisest 2010. aastal. „Olime üks nendest suurettevõtetest, kes sattus avatud turu olukorda turu avanemise esimese lainega. Elektrienergia moodustab meie kulude portfellist olulise osa, mistõttu muutis turu avanemisega kaasnenud hinnatõus meie tegevust märkimisväärselt,“ kirjeldab ettevõtte ostujuht Toivo Kreen. „Ühelt poolt pidime kohanema vabaturu reeglitega ning teisalt saama hakkama energiakulude järsu ja olulise kasvuga.“ Kreen toob välja, et Saint-Gobain Glass Estonia sarnasele ettevõttele, mille toodang realiseeritakse suuresti väljapool Eestit, tähendas see ka olulist mõju konkurentsivõimele. „Algselt oli avatud elektriturg lapsekingades. Oli vähe pakkujaid ja ka pakutavad võimalused ehk tooted olid piiratud,“ tõdeb Kreen ning toob välja, et palju õppimiskohti oli nii elektri pakkujatel kui ostjatel.

    „Kuna meie jaoks on elektrienergia ostu juures kõige olulisem komponent selle hind, siis vabaturu algperioodi pakkumiste seast langes meie valik tolle hetke kõige soodsama pakkumise teinud elektrimüüjale,“ selgitab Kreen. Ta toob välja, et aja möödudes muutus ka turg, mis avanes kõikidele tarbijatele ning tõi muutusi ka turul pakutavatesse toodetesse. „Eelkõige muutusid müüjad paindlikumaks,“ hindab Kreen.

    „Elektrituru avanemisega alustasime ka elektrienergia ühisostu koos kõikide Eestis asuvate Saint-Gobain Gruppi kuuluvate ettevõtetega. Üheskoos moodustab meie tarbimise maht ca 32 GWh aastas,“ selgitab Kreen. „Ühisost võimaldas meil liita erinevate ettevõtete tarbimisgraafikud – see kajastus positiivselt ka erinevates pakkumistes, mis me saime,“ toob Kreen välja. Ta lisab, et ühisleping vähendas ka üldist administratiivset koormust ettevõtte elektriostu haldamisel.

    Oma tänase lepinguga on ettevõte valinud elektriostu strateegia, mille kohaselt ostetakse baasenergiat ca 75% ulatuses kogutarbimisest ning ülejäänud tarbimise osa kaetakse Nord Pool Spot hinnaga ostetava elektrienergiaga. „Strateegia valik tuleneb meie ettevõtete tarbimisgraafikute liitmise tulemusel saadud üldise tarbimisgraafiku analüüsist,“ selgitab Kreen ja arutleb, et kuigi tulevikus on võimalik seda strateegiat muuta, osutus käesolev valik lepingu sõlmimise ajal ettevõtte tarbimist vaadates kõige optimaalsemaks lahenduseks. „Praegune koostöökogemus Eesti Energiaga on olnud meie jaoks igati positiivne. Lisaks enda poolt hangitavale, oleme saanud täiendavat infot elektrituru ja selle mõjutajate kohta,“ toob Kreen välja ja kinnitab, et koostöö on aidanud teha paremaid valikuid võimalike lahenduste hulgast.

Turuülevaade on koostatud Eesti Energia analüütiku tänaste turuteadmiste kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel ja ülevaates mainitud allikatel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte mingil juhul Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Turuülevaates esitatud seisukohad võivad muutuda ja esitaja jätab endale õiguse neid muuta. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole Turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Turuülevaade ei tekita, lõpeta ega muuda õigussuhteid (sh lepinguid). Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses Turuülevaates toodud info kasutamisega.