Tutvume presidendilt tunnustuse saanud kaevuri Mihkel Karjaga

13.03.2015
Veebruaris jagas president Toomas Hendrik Ilves 99 inimesele riiklikud autasud Eestile osutatud teenete eest. Teiste seas sai teenetemärgi ka Mihkel Karja, kel täitub tänavu Estonia kaevanduses 43. tööaasta. Tutvume lähemalt auraha saanud Mihkliga ja tema igapäevatööga kaevanduses.

„Ma ei ole eriti sõnamees“ – nii algab vestlus Karjaga. Eks paljud kaevurid olegi pigem tegijad kui sõnamehed. Karja on aga eriti tagasihoidlik: „Siin Estonia kaevanduses on nii palju tublisid tegijad, kes väärivad tunnustust – miks mina?!“ Samas on Karjal aukartust äratavalt pikk tööstaaž, kokku tervelt 42 aastat. Just Karja sai tänavu presidendi poolt Valgetähe teenetemärgi, millega autasustati teda Estonia kaevanduse tehniliste ja korralduslike uuenduste eest, mis on tõstnud põlevkivikonveierite sõlmede ja lindi tööiga ning seadmete hoolduse kvaliteeti.


President Toomas Hendrik Ilves Mihkel Karjale Valgetähe V klassi teenetemärki üle andmas. Foto: Andres Putting (Vabariigi Presidendi Kantselei).

Kogu töökarjäär Estonia kaevanduses

Karja tuli Estonia kaevandusesse juba selle rajamise ajal. „Minu kodukant on Väike-Pungerja ehk sama koht, kus asub ka kaevandus. Ilmselt oli see ka üks põhjustest, miks ma pärast sõjaväge siia tööle tulin,“ ütleb Karja. „Alustasin mehaanikatsehhis meistrina. Olin lõpetanud Tallinna Polütehnikumi ja seejärel „läksin maa alla“ – tollal oli eriti tähtis saada n-ö allmaatöö staaž. Samal ajal õppisin kaugõppes Sillamäe Mäetehnikumis, et saada lisaks ka mäeharidus.“

Mõnda aega mehaanikatsehhis meistriametit pidanud Karja sai mõne aja pärast konveiertranspordi jaoskonna mehaanikuks, kus ta töötab tänaseni. „Kui jaoskonna juht vahetas tööd, kutsus Viilup mind enda kabinetti ja ütles: „Hakka jaoskonda juhtima!“ See oli 1980. aastal,“ meenutab Karja toonase Estonia kaevanduse direktori Väino Viilupi sõnu. Nii läkski ja veel tänaseni on Karja tööl Estonia kaevanduse allmaajaoskonna juhatajana.

Kilomeetrite kaupa konveierit

Karja meenutab, et siis, kui tema tööle tuli, oli tehnika seis viletsam, teenindaval personalil kogemusi vähem ja seetõttu oli ka kaevanduse avariilisus suurem. Ka töökoormus polnud sugugi väiksem – Estonia kaevanduse lintkonveierite kogupikkus ulatus 60 kilomeetrini. Lintkonveiereid kasutatakse Estonia kaevanduses ka tänapäeval: „Kogu toodetud mäemass veetakse lintkonveieritega välja. Meie meeskonna töö seisneb selles, et tagada konveierite pidev ja laitmatu töö,“ selgitab Karja.

Karja jaoskonnas töötab 90 inimest. Nende hulgas leidub nii mehaanikuid, lukkseppasid, elektrikuid, mäetöölisi kui ka operaatoreid, kes kannavad ööpäev läbi hoolt selle eest, et konveierid ei seiskuks. Ja kui see peaks juhtuma, peab Karja meeskond konveierite töö kiiresti taastama, sest muidu peatub ka kogu ülejäänud kaevanduse töö.

„Praegu on tehnika palju parem – moodsad konveierid, automaatika ja juhtimissüsteemid teevad töö oluliselt kergemaks,“ võrdleb Karja tänast seisu varasemate aastatega.


Eesti Energia allmaakaevandus „Estonia“

Kodukandi mees

Karja kodu asub Väike-Pungerjal ehk Estonia kaevanduse kõrval. Ise kirjeldab ta end nii: „Olen tavaline mees, hobisid eriti ei ole.“ Selgub aga, et vabal ajal käib Karja Mäetaguse suusaradadel suusatamas ja laulab Atsalama segakooris bassi. Tema koor osaleb laulupidudel ning lööb kaasa ka koduvalla tegemistes ja kaugemalgi.

Kolleegid Mihkel Karjast

Kuigi Karja ise rõhutab korduvalt, et temale omistatud tunnustus on tegelikult tunnustus kogu jaoskonna tööle, kinnitab kogu Estonia kollektiiv, et Karja on aumärgi igati välja teenitud. Allmaajaoskonna juhti kiidab ka tänane Estonia kaevanduse juht Rein Kaarlõp: „Arvan, et ma ei eksi, kui ütlen, et kogu Eesti Energia Kaevanduste rahvas tunneb heameelt selle üle, et meie konveiertranspordijaoskonna juhataja Mihkel Karja on presidendi teenetemärgi saajana välja valitud. Mihkel on pea kogu oma tööelu, täpsemalt 42 aastat, Estonia kaevanduses töötanud. Ta on oma ala asjatundja ja tugev juht, kes on tunnustatud nii oma meeskonna kui ka kolleegide poolt. Tema algatusel juurutatud tehnilised ja korralduslikud uuendused on tõstnud põlevkivikonveierite sõlmede ja lindi tööiga ning seadmete hoolduse kvaliteeti. Mul on väga hea meel, et kaevuri tööd on tunnustatud nii kõrgel tasemel.“