Ohud äripinna elektrisüsteemis: kuidas neid ennetada?

11.03.2015
Elekter on meie igapäevatöös ja äripindadel tänapäeval nii iseenesestmõistetav, et mõtleme sellele harva. Iseseisvalt „täiendatud“ või kaua aega kontrollimata elektrisüsteemi rikked asetavad meid aga suurde ohtu. Milles seisnevad elektrisüsteemide võimalikud ohud ja kuidas end nende vastu kaitsta?

Elektrisüsteemi amortiseerumine

Igasugune tehnoloogia vananeb ja väsib – sama toimub ka elektrisüsteemiga. Mehaanilistes seadmetes „väsivad“ kõige kiiremini liikuvad detailid või need osad, mis asuvad raskemates keskkonnatingimustes. Täpselt sama kehtib ka elektrisüsteemi puhul. Kõige enam kuluvad elektrisüsteemi need osad, kus toimub suurem laetud osakeste liikumine ehk kus on suurem elektrivool. Igasugune suurem elektrivool ei ole kogu süsteemile iseenesest ohtlik siis, kui vool on juhtmele vastav.

Aastakümneid tagasi ehitatud elektrisüsteemid ei pruugi tänapäevastele võimsustele vastu pidada. Kunagi ainult raadio ja laualambi tarbeks ehitatud toiteliini kaudu üritatakse mõnel pool töös hoida ka büroonurga veekeetjat, mikrolaineahju, rösterit ja vahel ka kliimaseadmeid või isegi serveriparki. Kuid mida suurem on tarbitav võimsus konkreetses juhtmes, seda suurem on ka seal liikuv vool. Vool vajab liikumiseks juhtme ristlõikepindala näol ruumi ja kui seda ei ole piisavalt, hakkab juhe kuumenema. Mida suurem on vool, seda intensiivsem on kuumenemine ja seda suurem on ka risk tulekahju tekkeks.

Hooldamata elektrisüsteem amortiseerub kiiremini. Seepärast tuleb elektrisüsteemi puhtana hoida, selle ühenduspunkte kontrollida ning ka pingutada. Kaitseseadmeid on tarvis katsetada ja nende tööd ka analüüsida – aga seda kõike on lubatud teha ainult vastava kvalifikatsiooniga spetsialistidel.

Vigased ümber- ja juurdeehitused

Nõukogude ajal arvati olude sunnil, et igaüks peab oskama teha kõikvõimalikke töid. Üldise väärarusaama kohaselt peeti „lihtsamateks“ töödeks ka enamikku elektri sisetöödest äripindadel. Selle aja pärandina tegutseb siiani enesekindlaid „spetsialiste“, kellega tõelistel asjatundjatel tuleb kehvemal juhul isegi konkureerida.

Kõik arvestatava praktilise kogemusega elektritööde ettevõtjad on tõenäoliselt näinud eluohtlikult ehitatud elektrisüsteeme. Üks ohtlikumaid võtteid on juhtmetele mittesobilike kaitsmete kasutamine. Kui aastakümnete eest toiteliini ette paigaldatud sulavkaitse enam sees ei seisa, siis vahetatakse see kergekäeliselt suurema amperaažiga kaitsme vastu. Seda, et juhe ise selle tulemusena koos hoonega maha võib põleda, ei peeta kuigi märkimisväärseks ohuks.

Endiselt kohtavad elektrikud oma töös ka juhtumeid, kus elektrisüsteem on maandatud hoone torustiku külge või on maandusliin majast välja ehitatud, kuid maandusseade varraste paigaldamise näol või muud moodi tegemata jäänud. Lisaks võidakse lootusetult segi ajada ka kaablite soonte värve, mille tagajärjel võib pinge sattuda elektrisüsteemi nendesse osadesse, kus seda kindlasti olla ei tohiks.

Kõiki eksimusi elektrisüsteemides ei olegi võimalik loetleda, sest aastakümnete jooksul „kätt harjutanud meistrid“ on oma ohtliku leidlikkusega spetsialistidest alati paar sammu ees.

Nõuandeid elektrisüsteemi ohutuse tagamiseks

1. Hoidke elektrisüsteemi ohutuse kindlustamiseks oma äripinna elektrisüsteemist eemal isikud, kellel puudub vastav väljaõpe. Teenuseid pakkuva isiku käest tuleks julgelt tema erialase ettevalmistuse kohta uurida. Ka ei teeks paha veenduda teenuseid pakkuva isiku elektrialase pädevustunnistuse olemasolus (A-, B- või C-klassi pädevustunnistus) või leida kinnitust, et isik tegutseb pädevustunnistust omava spetsialisti järelevalvel/juhendamisel. Kui elektrik ei oska oma pädevusklassi kohta midagi arukat öelda, oleks tark teda oma elektrisüsteemist lihtsalt eemal hoida!
Järelevalve ja konsultatsiooni teenusest lähemalt »

2. Kontrollige elektrisüsteemi regulaarselt. Enamikul juhtudel on otstarbekas teha elektrisüsteemi ülevaatus ehk tellida tehniline kontroll iga viie aasta tagant. Kindlasti tuleks ülevaatus teha pärast iga ümber- või juurdeehitust elektrisüsteemis, olgu selleks siis kilbi ümberehitus või täiendamine, mõne uue toiteliini ehitamine või vana toiteliini vahetus. Ülevaatuse eesmärk on saada kinnitus elektrisüsteemi ohutuse kohta.

Ka elektriohutusseadus näeb ette, et ohutuse tagamiseks tuleb viia läbi elektrisüsteemi tehniline kontroll. Kinnisvaraomanikele on see nõue sageli jäänud arusaamatuks, tekitades mõnikord ka vastumeelsust. Tegelikult on tehnilise kontrolli eesmärk anda regulaarse ülevaatuse kaudu elektrisüsteemi omanikule kindlus, et elektrisüsteem on ehitatud ja toimib ohutult. Ning et ka teie äri on sellise elektrisüsteemiga äripinnal turvaliselt kaitstud.
Tehnilisest kontrollist lähemalt »

3. Valige elektrisüsteemi eest vastutama käidukorraldaja, kes on pädev tegema elektrisüsteemi hooldust ja tehnilist kontrolli. Tuleb olla tähelepanelik, et valitud käidukorraldajal oleksid nii kogemus kui ka ülevaade vajalike tegevuste kohta (käidukava koostamine, regulaarsete hoolduste teostamine, tegevuste dokumenteerimine ja lahenduste väljapakkumine). On igati arusaadav, et elektriohutusega seotud küsimused on elektrikauge inimese jaoks keerulised. Seetõttu ongi mõistlik usaldada need teemad spetsialistidele, kes elektrisüsteemi hooldamise ja ohutusega iga päev kokku puutuvad.
Käiduteenuse tellimine Eesti Energialt »