Mida saab miljonist tonnist põlevkivist?

12.01.2015
Möödunud aastal tähistas Eesti suurim põlevkiviettevõte Eesti Energia 75. sünnipäeva. Ent mida on põlevkivi Eestile andnud? Kas meil on üldse põlevkivitööstust tarvis?

Üks võimalus nii üldisele küsimusele vastata on teada ja analüüsida põlevkivi kasutamise mõju. Mida saab tegelikult miljonist tonnist põlevkivist?

1 miljon = 5% kaevemahust

Esiteks moodustab miljon tonni põlevkivi 5% tööstuse iga-aastasest maksimaalsest kaevemahust. Eesti põlevkivivarud on maailmas 10. kohal – oleme põlevkivirikas riik. Siinses maavarade registris on arvel 4,5 miljardit tonni põlevkivi, kaevandatavaks loetakse sellest ligi 1,2 miljardit ehk pea viiendikku. Igal aastal kasutab põlevkivitööstus umbes 20 miljonit tonni, mis tähendab, et hästi ligipääsetavaid varusid jagub vähemalt 60 aastaks. Pärast seda perioodi jääks põlevkivi praeguste kaevemahtude juures maapõue endiselt rohkem kui 160 aastaks. Samas, 40–50 aasta pärast ei pruugi põlvkivist energiatootmine olla enam võimalik Euroopa kliimapoliitika tõttu või sellepärast, et taastuvenergia revolutsiooni tulemusel ei ole 21. sajandi keskel enam tarvis energiat maa alt ammutada.


Eesti Energia allmaakaevandus „Estonia“

1 miljon = kuu Eesti transpordikütuse vajadust

Kui kasutame uusimat Enefit280 elektri ja vedelkütuste koostootmise tehnoloogiat, võiks miljonis tonnis põlevkivis sisalduva energiaga katta 4% Eesti elektritarbimisest. Elektri kõrval toodaksime aga 120 000 tonni vedelkütust, millest piisaks Eesti kuu aja transpordikütuse tarbimise katmiseks ning 40% vedelkütust jääks üle ka müügiks kütteõlina.

1 miljon = 110 miljonit investeeringutes

Iga miljoni tonni põlevkivi kaevandamiseks ning põlevkiviõliks ja elektriks töötlemiseks tuleb järgmise 10 aasta jooksul teha 110 miljoni euro ulatuses investeeringuid.

Investeeringud panevad aluse ehitusperioodile, mis annab aastateks tööd kohalikele ehitajatele ja loob maksutulu. Investeeringute puudumine põlevkivitööstuses ei ole riigi ega ka põlevkiviettevõtete huvides.

1 miljon = 420 töökohta

Miljon tonni põlevkivi tagab õlitehases ja kaevanduses kokku töökoha ligi 420 inimesele. Iga Ida-Virumaal otseselt põlevkivitööstuses loodud töökohaga kaasneb vähemalt üks kaudne töökoht teeninduses, transpordis või mõnes muus elusfääris. Valem on lihtne: miljon tonni põlevkivi = 420 Eesti keskmist palka ületava sissetulekuga töötajat kaevandustes ja õlitööstuses = kokku 840 tööstusest sõltuvat töökohta.

1 miljon = 30 miljonit SKP sse

Miljoni tonni põlevkivi kasutamine õlitööstuses annab Eesti SKPsse 30 miljonit eurot. 2013. aastal moodustas kogu põlevkivitööstuse panus Eesti SKPsse 370 miljonit eurot. Paraku saab Eesti riik põlevkiviressursi omanikuna sellest maavarast väärtust teenida alles siis, kui keegi on valmis investeerima sadu miljoneid eurosid põlevkivi kaevandamisse ja töötlemisse.

Seega toob miljoni tonni põlevkivi kasutamine Eestisse 110 miljoni euro eest investeeringuid, 420 tööstuses loodud töökohta ja teist sama palju kaudselt seotud töökohti, 30 miljonit eurot meie riigi SKPsse. Lisaks võib miljon tonni põlevkivi anda meile kuuks ajaks transpordikütust ja pooleks suvekuuks vajaliku elektri. Just neid arve tasuks tööstuse tulevikku kujundavate otsuste langetamisel aluseks võtta. Vaata reaalajas, kuidas Eesti Energia meie riigile väärtust loob »

Põlevkivist ja põlevkivitööstusest saab rohkem lugeda Eesti esimesest populaarteaduslikust põlevkiviraamatust „Kukersiit ja konnatahvel. Meie energia lugu“, mis ilmus eelmisel aastal Eesti Energia 75. sünnipäeva puhul. Üle ootuste menukaks osutunud raamatu abil saab rännata läbi energia loo, tutvuda lähemalt põlevkiviga ja uurida, mida põlevkivist saab.
Põlevkiviraamat Apollo veebipoes »
Põlevkiviraamat Rahva Raamatu veebipoes »