Energiaturu 2014. aasta kokkuvõte

09.01.2015

Mathias Vaarmann

turuanalüütik

Seekordses turuülevaates heidame pilgu energiaturgudel 2014. aastal silma paistnud sündmustele ja uurime, millised asjaolud ühte või teist trendi kõige rohkem mõjutasid.

Esmalt vaatame üle Eesti turu ning analüüsime, kuidas merekaabel EstLink-2 Eesti ja Soome hindu ühtlustas. Lisaks meenutame mitmesuguseid sündmusi ja vaatleme, kuidas mõjutasid Eesti elektrihindu Skandinaavia jaamade töökindlus, ülekandetrasside hooldused, ilmastikutingimused ja Kesk-Euroopa elektrikaubandus. Möödunud aasta kokkuvõttes selgub, et hindade kõikumise tulemusel eelistas suurem osa Eesti Energia äriklientidest 2014. aastal oma elektri- ja gaasihinnad fikseerida.

Euroopa energiaturgudel mängisid mullu määravat rolli Venemaa ja lääneriikide suhted, milles n-ö keerati uus lehekülg. Ukraina kriisist tingitud gaasitarnete ebakindlus sundis Euroopat mõtlema uutele gaasipartneritele. Baltikumi suursündmuseks oli selles kontekstis kahtlemata Klaipedas avatud LNG gaasiterminal, mis tagab Balti riikidele suurema sõltumatuse Vene gaasist.

Aasta 2014 tõi muutusi ka vedelkütuste turgudele, kus ootamatult kukkusid nafta hinnad, mis püsivad madalal tasemel tõenäoliselt ka käesoleval aastal. Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (OPEC) otsustas aga aasta jooksul turuosa hoida ja tootmist mitte piirata. Teises kvartalis hakkas tugevnema dollar, mis tõstis ka Eestis müüdava gaasi hinda.

2014. aastal oli Baltimaade ja ka Euroopa olulisim märksõna julgeolek. Energiajulgeolekule keskenduti ka 75. sünnipäeva tähistanud Eesti Energia sügisesel Energiafoorumil. Märgilise tähenduse said Litgasi ja Statoili sõlmitud pikaajaline leping Klaipeda LNG terminali varustamiseks gaasiga ning detsembris aset leidnud esimene ametlik gaasitransiit Leedust Eestisse. Lätil aga täitus mullu suvel esimene tegevusaasta Põhjamaade elektriturul.

Energiaturu aastakokkuvõtte viimases osas vaatame seekord, kuidas juhib energiakulusid Eesti suurim kinode operaator Forum Cinemas, kelle kinosid külastab aastas rohkem kui 1,25 miljonit inimest.

Loe teemadest lähemalt

  • Merekaabli EstLink-2 avamine ühtlustas Põhjamaade elektrihindu »

    Läinud aasta tähtsaimaks sündmuseks Eesti elektriturul võib lugeda merealuse kaabli EstLink-2 ametlikku avamist ning turu kasutusse andmist. 650-megavatise võimsusega merekaabli lisandumine senisele kaablile EstLink-1 tõstis Eesti ning Soome vahelise elektritransiidi mahu 1000 megavatini, tagades Balti riikidele senisest suurema ligipääsu Soomes ning Skandinaavias toodetud odavale hüdro- ja tuumaenergiale. Eesti elektrituru jaoks oli kaabli lisandumise kõige tuntavam mõju elektri börsihindade langemine – Eesti turupiirkonna 2014. aasta keskmiseks megavatt-tunni hinnaks kujunes 37,61 eurot. See on madalaim aastane keskmine hind alates Eesti liitumisest Põhjamaade ühise elektrituruga Nord Pool Spot (NPS). Olenevalt aastast võivad hinnad olla väga erinevad. Nii näiteks maksis elektri megavatt-tund Eestis 2013. aastal keskmiselt 43,14 eurot.

    Eesti elektrituru suurem ühildumine Põhjamaade turuga tähendab ka seda, et siinse elektri hind sõltub senisest enam välistest mõjuritest. Neist olulisemad on siinjuures partnerriikide elektrijaamade ning ülekandetrasside töökindlus, Rootsi ja Norra hüdroelektrijaamade veereservuaaride tasemed (mis sõltuvad sademete hulgast) ning Skandinaavia ja Soome õhutemperatuurist tingitud elektrinõudlus. Määravad mõjurid on ka Nord Pool Spoti elektrisüsteemi kuuluvate tuulegeneraatorite tootlikkus, mis sõltub tuule kiirusest, ning NPSi elektrikaubandus Saksamaaga.

    Möödunud aasta kinnitas meie turuülevaates varemgi nimetatud asjaolu, et Põhjamaade elektriturg sõltub osaliselt nafta maailmaturu hindadest. Aasta teise poole jooksul kaotas nafta hind enam kui poole enda väärtusest, mis langetas ka börsil kaubeldavaid hindu, CO2 saastekvootide hindu ja kivisöe turuhinda mitme aasta madalaimale tasemele. See viis omakorda alla söejaamade müügihinnad. Kuigi NPSi riikides kasutatakse söejaamu vähe, on neil tähtis osakaal Saksamaal ning teistes Mandri-Euroopa riikides. Mandri-Euroopa elektrituru langenud hinnad mõjutasid aasta teisel poolel ka NPSi (sh Eesti) turuhindade langust.

    Aasta keskmiseks elektri börsihinnaks kujunes Soomes 36,02 eurot (2013. aastal 41,16 €), Lätis 50,12 eurot (48,39 €) ning Leedus 50,13 eurot (48,93 €).

    Börs Keskmine
    €/MWh
    Muutus võrreldes
    eelneva aastaga
    Miinimum Maksimum
    Nord Pool Eesti 37,61 -12,82% 1,95 210,08
    Nord Pool Soome 36,02 -12,49% 1,95 200,05
    Nord Pool Läti 50,12 3,58% 5,08 300,01
    Nord Pool Leedu 50,13 2,45% 5,08 300,01

    Norra ja Suurbritannia vaheline kaabel sai Norra valitsuselt heakskiidu

    2014. aasta oktoobris kiitis Norra valitsus heaks maailma pikima merealuse kaabli ehitamise projekti. Norra elektrisüsteemi operaator Statnett võtab lõpliku investeerimisotsuse vastu 2015. aasta esimeses kvartalis. Rohelise tule korral hakkab 700 kilomeetri pikkune ja 2 miljardit eurot maksev merekaabel ühendama Norra elektriturgu Suurbritannia turuga. Valmimist oodatakse aastaks 2020 ning kaabli võimsuseks saab 1400 megavatti.

    Kaabli valmimine on väga oluline kogu Nord Pool Spoti turu jaoks, sest see avab NPSi börsi ka Suurbritannia elektriturule. Saareriigis on elekter üldjuhul maksnud tunduvalt rohkem kui Põhja-Euroopas. See tähendab, et suuremahuline elektrieksport kallimasse piirkonda võib kergitada NPSi hindu, sest elektritootjatel ei ole enam põhjust kogu toodangut madalama hinnaga NPSi turupiirkonnas maha müüa.

    Soome tuumaelektrijaama Olkiluoto-3 valmimine lükati edasi

    Oluline sündmus 2014. aastal oli ka Soome uusima tuumaelektrijaama, 1600-megavatise Olkiluoto-3 valmimise edasilükkamine aastasse 2018. Riigi viienda ning suurima tuumareaktori ehitus algas aastal 2005 ning pidi esialgsete plaanide kohaselt valmis saama 2009. aasta alguses ning on nüüd taas edasi lükkunud. Uue elektrijaama eesmärk on anda mahukas panus Soome energiasõltumatusesse ning tuua Soome ja Eesti elektrihinnad alla turule lisanduva elektrimahu abil.

    Valmivad kaablid, mis ühendavad Leedut uute turupiirkondadega

    Aprillis 2014 algasid Leedut Rootsiga ühendava kaabli NordBalt ehitustööd, maikuus aga hakati ehitama Leedu ja Poola vahelist kaablit LitPol Link. Kaablid valmivad osaliselt 2015. aasta lõpuks. 700-megavatine NordBalt ning 1000-megavatine LitPol Link avavad Leedu ja Läti turud uutele elektriallikatele ning parandavad kummagi riigi elektrivarustust, muutes naabrid vähem sõltuvaks ida ning Eesti elektriekspordist. Kaablite lisandumine võib tähendada Läti ja Leedu piirkondadele ka madalamat elektri börsihinda. Planeeritud 1000-megavatisest LitPol Linki võimsusest valmib esimene pool 2015. aasta lõpuks ning teine pool aastaks 2020.

  • Eesti Energia kliendid eelistasid 2014. aastal elektrihinda fikseerida »

    Mullu turu kasutusse antud EstLink-2 võimaldab Eestil senisest paremini ligi pääseda odavamale elektrile, mis on toodetud ülejäänud Nord Pool Spoti riikide hüdro- ja tuumajaamades. Odavama elektri importimisel jäävad Eesti ning Soome ühendatud turud siiski sõltuma Rootsist ning piirkondadevahelistest ülekandetrassidest. Seetõttu võib elektri börsihinnas esineda kuust kuusse suuri kõikumisi, mis omakorda võivad kajastuda elektriarvetel.

    Valdavalt just sel põhjusel näitab möödunud aasta kokkuvõte Eesti Energia äriklientide eelistuste kohta, et enamik ettevõtteid soovib enda kindlustamiseks ja elektrikulude paremaks juhtimiseks oma elektrihinna täielikult või osaliselt fikseerida. „Lisaks hinna fikseerimisele valis suur osa ettevõtetest möödunud aastal endale ka pikaajalise elektriostustrateegia. See tähendab, et suurkliendihaldurid said klientidele pikemaks perioodiks paremat hinda pakkuda, kuna eelmisel aastal jäid odavama hinnaga perioodid just tulevikku,“ selgitab Eesti Energia suurklientide osakonna juhataja Artur Teesalu.

    Möödunud aastal kujunes suurklientide seas tugevaks trendiks ka elektri ja gaasitoote ostmine ühe ja sama partneri käest. Tänaseks Eesti gaasiturul 14% turuosa saavutanud Eesti Energia peab oma edu põhjuseks eeskätt kliendi mugavust oma energiaost ühe partneri kaudu teha. Teesalu sõnul pakub Eesti Energia gaasiostuks kliendi vajadustest lähtuvaid võimalusi: „Eristume turustandardist, pakkudes kliendile täiendavaid ostuvõimalusi. Need, kellele on oluline hinnakindlus, said ja saavad ka edaspidi gaasi hinna terveks aastaks kas täielikult või osaliselt lukku panna.

    Selleks, et leida turult sobivaim energiaostulahendus, aitavad kliente Eesti Energia ärikliendihaldurid, kes on klientidele partneriks kõigis energiaküsimustes. 2014. aasta kliendirahulolu-uuringu põhjal on klientide hinnangud nii meie teenindusele, toodetele kui ka kogu ettevõttele tõusnud viimaste aastate kõrgeimale tasemele.

  • Venemaa ja lääne suhted mõjutasid Euroopa energiaturge »

    Möödunud aasta teisel poolel kujunes energiaturgudel oluliseks faktoriks Ukraina kriisist alguse saanud Venemaa ja Euroopa suhete jäätumine ning kriisist tulenenud vastastikused sanktsioonid. Kuigi kriis avaldas enim mõju vedelkütuste ja gaasiturgudele, avaldus selle mõju ka elektriturgudel. Nagu aasta jooksul turuülevaadetes märkisime, võib tänaseks kinnitada, et Venemaa ja lääneriikide soojade suhete lõppedes algas energiamaailmas uus peatükk.

    Euroopa Liit võttis 2014. aastal energiapoliitikas kindlama suuna eralduda Venemaalt imporditavatest fossiilkütustest ning saada võimalikult suurel määral energiasõltumatuks, suurendades selleks taastuvenergia osakaalu. Elektrituru jaoks tähendab see eelkõige tuulegeneraatorite ning muude taastuvenergia allikate koguse ja võimsuse lisandumist ning energiatootmise traditsioonilistest meetoditest eraldumist. Selline trend võib pikemas perspektiivis elektri hinda langetada.

    Fossiilkütustest tootmist hakkab tulevikus heidutama ka suuremate Euroopa Liidu riikide 2014. aasta teisel poolel arutletud soov reformida süsinikukvootide turgu, mis tooks kaasa süsihappegaasi turuhinna mitmekordistumise. Reformi vastuvõtmisel võib CO2 kõrgem hind ka elektri hinda märgatavalt kergitada.

    Suured sammud astus möödunud aastal taastuvenergia suunas Saksamaa. Nimelt avaldas liiduvabariigi valitsus plaani toota aastaks 2025 kogu energiast 40–45% taastuvallikate baasil ning viia see osa aastaks 2035 lausa 55–60 protsendini. Seetõttu hakati 2014. aasta viimases kvartalis planeerima kaheksa söeelektrijaama sulgemist. Tänaseks on Saksamaa juba ette võtnud tuumaelektrijaamade täieliku sulgemise kava, mis peaks lõplikult teostuma aastaks 2022. Turu muudatuste valguses teatati novembris, et Saksamaa energiahiid E.ON poolitatakse, eraldades kontsernist elektritootmise. Paratamatult sümboliseerib E.ONi lahkulöömine uut suunda Euroopa energiasektoris.

    Euroopa riikide seast on rohelise energia suunas liikumisel saavutanud seni suurima edu Taani. Möödunud aastal tootis kuningriik 39,1% oma elektrist, kasutades tuulegeneraatoreid. Selline tulemus on ühtlasi uueks maailmarekordiks. 2013. Aastal oli senine kõrgeim tase 32,7%. Aastaks 2020 loodetakse aga tõsta tuuleenergia osakaal koguni 50 protsendini.

    Et Venemaast mitte sõltuda, hakkas Euroopa Liit samuti planeerima Vene maagaasist eraldumist. Liit impordib praegu umbes kolmandiku tarbitavast gaasist Venemaalt. Muutunud poliitilise maastiku tõttu asuti 2014. aastal otsima uusi gaasipartnereid ning tulevikus võib ELi potentsiaalseks gaasivarustajaks saada Iraan. Samuti kasvab kogu Euroopas vedelgaasi osatähtsus.

    Olukorrale reageeris ka Venemaa, kes lõpetas suuremahulise gaasitransiiditoru South Stream ehitusprojekti. Venemaa poolel algas gaasitoru ehitus juba 2012. aasta lõpus. Projekti valmides oleks 2380 km pikkune ja läbi viie riigi kulgev trass transportinud aastas Venemaalt Austriasse ning Itaaliasse 63 miljardit kuupmeetrit gaasi. South Stream oleks katnud veidi enam kui 13% Euroopa Liidu iga-aastasest gaasinõudlusest.

    Leedus avati Klaipeda LNG terminal

    Balti riikide gaasiturule tõi senisest suurema sõltumatuse Venemaast Klaipeda LNG terminali avamine. Uus veeldatud maagaasi terminal Leedus suudab tagada aastas neli miljardit kuupmeetrit gaasi, kattes umbes 80% kogu Baltikumi gaasivajadusest. Klaipeda terminali varustatakse Norrast pärit veeldatud gaasiga.

    LNG-laevaterminal, Independence

  • 2014. aasta tõi naftaturule drastilised muudatused »

    Mullu juunis saavutas nafta hind aasta kõrgpunkti, kerkides üle 115 dollari barreli kohta. Vedelkütuse hinna viis senisest kõrgemale turgude hirm pakkumise vähenemise ees, mis oli tingitud maailma geopoliitilistest kriisidest (nii Ukrainas kui ka Iraagis ja Liibüas). Juulis hakkas nafta hind langema ning jõudis aasta lõpuks juuni tipp-punktiga võrreldes poole madalamale. Aasta viimasel kauplemispäeval oli „musta kulla“ hinnaks 57,33 dollarit, mis oli ühtlasi viimase viie aasta madalaim tase. Käesoleva ülevaate kokkupaneku ajaks (jaanuaris 2015) oli nafta hind langenud 51,45 dollarini.

    Nafta hinna langust mõjutasid peamiselt suuremahuliste naftatootjate Iraagi ning Liibüa tootmise taastumine ning jõuline naftatootmine Ühendriikide kildast, mis suurendas tunduvalt turul pakutava nafta kogust. Hinnalangust mõjutasid oluliselt ka maailma suurimate naftatarbijate – Euroopa ja Hiina – majandustegevuse aeglustumine ning rahvusvahelise naftakartelli OPEC novembrikuine otsus tootmist mitte piirata. OPECi otsus tähendas sisuliselt seda, et naftakartell kuulutas kõigile teistele turuosalistele hinnasõja.

    OPECi otsuse põhjuseks on organisatsiooni põhiliikmete (Saudi Araabia, Kuveidi, Katari ning Araabia Ühendemiraatide) plaan suruda madalama naftahinna abil turult välja Ühendriikide väikese ning keskmise suurusega tootjad, kes sõltuvad olulisel määral kõrgetest müügihindadest. Plaani efektiivseks realiseerimiseks läheb veel palju aega, sest enamik tootjatest on oma tulevikutoodangu riskimaandamistehingute abil juba kõrgema naftahinna ajal maha müünud.

    Globaalset nafta ületootmist toetas 2014. aastal ka Venemaa toodang, mis püsis kõrgeimal tasemel Nõukogude Liidu lõpu ajast saadik: keskmiselt toodeti 10,58 miljonit barrelit päevas. Ka Iraagi naftatoodang oli möödunud aastal kõrgeimal tasemel alates 1980. aastast.

    Kuna mitu faktorit, mis nafta hinda mullu äkiliselt langetasid, jäävad tõenäoliselt päevakorda veel pikemaks ajaks, ennustatakse turul aset leidnud muutuste edasikandumist ka 2015. aastasse. See tähendab, et ka tänavu pole nafta hinnatõusu veel niipea oodata.

    Naftaturgude muutusesse panustas ka kiiresti tugevnev dollar

    Erinevalt Hiina ja Euroopa majandusest oli möödunud aasta Ühendriikide majandustegevuses igati positiivne. Seoses sellega tõusis USA dollari väärtus maailmaturgudel. Kuna vedelkütuseid noteeritakse maailmaturgudel dollarites, muutis tugevnev dollar kütusetooted kallimaks neile, kelle põhivaluutaks ei ole dollar.

    Euro jaoks jäi aastane kõrgpunkt dollari suhtes maikuusse, mil päevasisese kauplemise käigus oli võimalik osta ühe euro eest ligi 1,4 dollarit. Detsembri lõpuks oli see suhe langenud 1,21-ni, mis tähendab ühisvaluuta 13,6-protsendilist langust dollari suhtes. Detsembrikuises madalpunktis oli euro viimase kahe ja poole aasta madalaimal tasemel dollari suhtes. Ülevaate kirjutamise ajaks (jaanuar 2015) on euro-dollari suhe langenud 1,185-ni, mis on ühtlasi viimase üheksa aasta madalaim tase. 2014. aasta jooksul kaotas euro 12% oma väärtusest dollari suhtes.

    Dollari tugevnemine tähendas muu hulgas seda, et Vene gaasihiiu Gazpromi poolt Euroopasse müüdav gaas muutus Euroopa (sh Eesti) tarbijatele kallimaks, sest Gazprom arveldab dollarites.

    Euro-dollari suhte muutuste taga on kahe valuutaala keskpankade vastassuundades liikuvad rahanduspoliitikad. Kui Ühendriikide Föderaalreserv liigub suure hooga selle poole, et kiireneva majandustegevuse tingimustes tõsta keskpanga intressimäära, siis Euroopa Keskpank peab võitlust stagneeruva majanduse ning deflatsiooniohuga. Viimase kahe tõrjumiseks kasutavad keskpangad intressimäärade langetamist või isegi negatiivsete intressimäärade kehtestamist ehk rahatrükki. Need tegurid muutsid dollari mullu investoritele tunduvalt atraktiivsemaks kui Euroopa ühisvaluuta, mis viis euro kiiresse langusesse dollari suhtes.

  • Balti riikide uudised »

    Eesti energiaturg: energiajulgeolek ja uued strateegiad

    2014. aastal tähistas 75. sünnipäeva Eesti suurim põlevkiviettevõte Eesti Energia. Sügisel korraldas ettevõte iga-aastase Energiafoorumi, mis keskendus seekord energiajulgeolekule. Arutelu käigus püüti leida vastuseid küsimustele, kas energiasõltumatus on tegelikult Eestile oluline ning kas energiaallikate näol tasuks eelistada taastuvaid või fossiilseid allikaid. Lisaks diskuteeriti selle üle, kui palju tööd annab energiasõltumatus ning kuidas kasvatada sellest saadavat riigitulu. Foorumil esitleti Eesti Energia strateegiat, mis põhineb põlevkiviõlist elektri tootmisel. Strateegiat kinnitasid ka aastalõpu saavutused, mille raames toimusid edukad testid uue põlvkonna õlitehase Enefit280 tippvõimsuse saavutamiseks.

    Enefit280 õlitehas

    Oluliseks arenguks nii Eestis kui ka kogu Baltimaade elektriturul oli kahtlemata see, et Eesti ja Läti süsteemihaldurid leppisid kokku elektriturgudel piiriülest kauplemist võimaldavate hinnariskide maandamise võimalused ja põhimõtted. Kokkuleppe raames korraldati piiratud ülekandevõimsuste oksjonid ning aasta lõpus lepiti kokku ülekandevõimsuste müügi uued reeglid.

    Läti energiaturg: esimene aasta Põhjamaade elektriturul

    Läti energiaturu jaoks märkis aasta 2014 esimese aasta täitumist Põhjamaade elektribörsi pidaja Nord Pool Spoti elektribörsi pakkumispiirkonna avamisest Lätis. Nüüd kuuluvad ühinenud börsisüsteemi nii Norra, Taani, Rootsi ja Soome kui ka kõik kolm Balti riiki.

    Ühtlasi tähendas möödunud aasta Läti elektrimüüjatele ettevalmistusi koduklientide turu avanemiseks 2015. aastal. Esmased tulemused näitavad, et senise monopoolse elektrimüüja kõrvale tekkis kolm arvestatavat konkurenti, kuid ainult 4000 kodumajapidamist ehk 0,5% kõigist Läti 850 000 majapidamisest otsustas turu avanedes elektrimüüjat vahetada. See näitab, et kuigi turg on lõpuks kodutarbijatele avatud, ei näita esimesed märgid suuri muutusi ega ka elavat konkurentsi turul.

    Leedu energiaturg: Klaipeda veeldatud maagaasi terminali avamine

    Leedu energiaturu suursündmuseks oli 2014. aastal kahtlemata Klaipeda LNG terminali avamine ja esimese veeldatud maagaasi koguse saabumine. Leedu presidendi Dalia Grybauskaite hinnangul tagab Klaipeda terminal energiaturvalisuse tervele Balti regioonile ning terminali avamine tähendab, et Venemaa ei saa enam gaasihindu kunstlikult kõrgel hoides Leedule poliitilist survet avaldada. Euroopa Komisjoni hinnangul maksis Leedu Vene gaasi eest ainuüksi 2014. aasta esimese nelja kuu jooksul 36% enam kui Saksamaa. Veeldatud maagaasi terminali projekti eest vastutanud ettevõtte Klaipedos Nafta juht Rokas Masiulis nimetati mullu septembris Leedu energiaministriks.

    Rokas Masiulis. Foto: vilnews.com

  • Eesti suurim kinode operaator Forum Cinemas: 250 filmi ja 1,25 mln külastust aastas »

    Forum Cinemas AS on 1993. aastal tegevust alustanud Eesti suurim kinokett. Forum Cinemas AS-i Tallinnas, Tartus ja Narvas asuvad kolm kino näitavad külastajatele filme ühtekokku 16 saalis tervelt 2594 istekohal. Ettevõte on täna kinoturu liider ligikaudu 50%-lise turuosaga.

    Ühtekokku jõuab Forum Cinemas kinode vahendusel vaatajateni ligi 250 filmi aastas ning lisaks Hollywoodi stuudiote ja väiksemate filmitegijate heale loomingule tuuakse klassikahuvilisteni ainsana Eestis nii otseülekandes kui ka kordustena New York Metropolitan ooperilavastused, London National Theatre sõnateatrilavastused ja Moskva Suure Teatri balletietendused.

    Forum Cinemas kinod on iga aasta teeninud ligikaudu 1,25 miljonit külastust. „Viimaste aastate tihenenud konkurents Tallinna ja Tartu kinoturul ei ole seda numbrit oluliselt muutnud – pigem toob iga uue kino avamine kaasa kinoskäijate arvu kasvu, mistõttu kavandame ka meie lähiaastatel laienemist nii Tallinnas kui mujal,“ kinnitas Forum Cinemas AS tegevjuht Kristjan Kongo.

    Forum Cinemas AS kuulub suurimasse põhjamaade kinokontserni Nordic Cinema Group, olles ühtlasi Soome kinooperaatori Finnkino tütarettevõte Eestis. Forum Cinemas opereerib Eesti suurimat kobarkino Coca-Cola Plaza Tallinnas, Kino Ekraani Tartus ning Kino Astrit Narvas. Samuti on Forum Cinemas ketil kinod Lätis ja Leedus, kus tegutseb ühtekokku 7 kino.

    Ühtekokku 7 kinoga ja 16 saaliga on Forum Cinemas täna Eestis kinoturu liider

    „Meie tegevuse keskmes on kinode opereerimine – lisaks sellele, et müüme pileteid, näitame filme, kanname hoolt tehnika ja saali sisustuse eest, jälgime me pidevalt ka maailma kinoturu trende ja uusi tehnoloogilisi arenguid. Seda ikka selleks, et kõnniksime filmitegijate arenevate tehnoloogiatega ühte sammu ning meie kinokülastajad saaksid osa filmistuudiote loodud suurepärasest visuaalelamusest,“ rääkis Kongo.

    Muuhulgas tegeleb Forum Cinemas brändi VaataFilmi alt ka filmide levitamisega. „See tähendab et meie tütarfirma toob maale Hollywoodi stuudiote Universal ja Paramount toodangut, mis meie vahendusel lisaks meie kinodele ka teistesse Eesti kinodesse publiku ette jõuavad. 2014. aastal jõudis nendest stuudiotest VaataFilmi vahendusel Eestisse ühtekokku 18 filmi,“ rääkis Kongo.

    Kinode ja ka kinos asuvate rendipindade opereerimise puhul on viimaste aastate jooksul saanud olulisimaks märksõnaks efektiivsus, milles on väga suur roll ka koostööl Eesti Energiaga. Kino moodustab omaette elamuste keskkonna, kus elektrienergiat kulub väikesest säästlikust LED pirnist kuni 7000-vatise kinoprojektori lambini. „Kui tavavalgustuse osas on viimasel kümnendil võetud kasutusele mitmeid säästvamaid lambitehnoloogiaid, siis kino veel ootab arenguid, mis võimaldaksid projektorite toimimist kokkuhoidlike lahendustega,“ tõdes Kongo.

    Forum Cinemas kinod tarbivad igas kuus kokku 230 000 kWh elektrienergiat. Suurim elektrienergia tarbija on lisaks kinoprojektorile ventilatsioonisüsteem, mis tagab kinokülastajaile saalides sõltumata aastaajast filmi nautimiseks mõjusaima kliima.

    Kino tegevjuhi sõnul on elektrienergia kino jaoks üks olulisimaid „tooraineid“, mistõttu jälgib Forum Cinemas huviga arenguid ja uudiseid elektrivaldkonnas. „Suuremad probleemid nagu elektrikatkestused võivad kino tegevuse täielikult halvata. Kuigi meie töötajad on valmis elektrikatkestuse ajal operatiivselt infot jagama ja külastajaid kinost turvaliselt välja aitama, siis näitas viimati Tartu kesklinna ja Tasku kino tabanud elektrikatkestus, et kinokülastaja jaoks võib selline kogemus väga hirmutavaks osutuda. Seetõttu elame kaasa kõikidele projektidele, mis aitavad tulevikus elektrisüsteemide töökindlust parandada,“ kinnitas Kongo.

    Forum Cinemas on Eesti Energia teenusega igati rahul. „Leidsime läbirääkimiste käigus ühiselt kinole sobiliku energiaostulahenduse ning oleme valikuga rahul. Lisaks energiaostule on meie koostöö valdkonnad laienenud ja kujunenud mitmekülgsemaks,“ sõnas Kongo. Nii sisaldab Forum Cinemas energiaostulahendus ühtekokku nii elektri kui ka gaasi mugavlahendust ühe partneri käest.

Turuülevaade on koostatud Eesti Energia analüütiku tänaste turuteadmiste kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel ja ülevaates mainitud allikatel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte mingil juhul Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Turuülevaates esitatud seisukohad võivad muutuda ja esitaja jätab endale õiguse neid muuta. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole Turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Turuülevaade ei tekita, lõpeta ega muuda õigussuhteid (sh lepinguid). Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses Turuülevaates toodud info kasutamisega.