Balti elektrijaam tähistab täna 55. sünnipäeva

30.12.2014
Eesti suuruselt teine elektri tootja – Balti elektrijaam – tähistab täna 55. sünnipäeva. Esimene energiaplokk alustas Balti elektrijaamas tööd 30. detsembril 1959. aastal ja selle käikulaskmisega algas Eestis suurenergeetika ajajärk. Tänaseks on elektrijaamas toodetud 289 TWh elektrienergiat ja 53 TWh soojust.

Balti elektrijaam asub Ida-Virumaal, Narva külje all ning vaatamata vanusele on see tänaseni Eesti suuruselt teine elektritootja. Koos Eesti elektrijaamaga toodetakse kahes põlevkivielektrijaamas umbes 90% Eesti elektrist ehk umbes 11 teravatt-tundi elektrit aastas.

Balti elektrijaama ehitamise otsus võeti vastu 1955. aastal. Elektrijaama jahutusvee saamiseks rajati Narva jõele veehoidla ning tuha ladestamiseks ehitati kaks tuhavälja. Uue elektrijaama tarbeks töötati välja uut tüüpi põlevkivikatel, mis vastas Eesti põlevkivi omadustele. Balti elektrijaam oli maailmas esimene suurevõimsuseline kõrgrõhuelektrijaam, mis põletas madala kvaliteedi ja suure tuhasisaldusega kütust.

Esimeste energiaplokkide käivitamisel tuli inseneridel lahendada mitmeid tehnilisi probleeme ning põlevkivi põletamise tulemused ei olnud kohe edukad. Jaama käivitamisel mattus aga ümbruskond mustadesse suitsupilvedesse. Kuigi jaama katelde ehitamisel lähtuti parimatest tolleaja tehnoloogilistest lahendustest, tuli järgnevatel aastatel umber ehitada paljud sõlmed, alustades kütuse etteandest ja lõpetades tuhaärastusega.  

Tänaseks on osa vanadest Balti elektrijaama plokkidest töö lõpetanud ja demonteeritud. Tänu mahukatele keskkonnainvesteeringutele ja uute tehnoloogiate juurutamisele on minevikku jäänud ka mustad suitsupilved. 1996.–2002. aastatel renoveeris Eesti Energia energiaplokkide elektrifiltrid, millega vähenesid lendtuha heitmed silmnähtavalt. See oli taasiseseisvunud Eesti energeetika jaoks esimene suur keskkonnaprojekt, kuhu investeeriti ligi 28 miljonit eurot.

Balti elektrijaamas on täna kolm energiaplokki, sh ka 2005. aastal ehitatud keevkihttehnoloogial põhinev koostootmisplokk, kus põlevkivi kõrval on võimalik kasutada ka biokütust. Uues 215 MW võimsusega energiaplokis toodetakse lisaks elektrile ka soojusenergiat, millega köetakse Narva linna. Balti elektrijaamas katsetatakse praegu ka põlevkivi ja kivisöe koospõletamist eesmärgiga võtta kasutusse madala kütteväärtusega põlevkivi, mida varem peeti energiatootmiseks kõlbmatuks.

Suureks keskkonnaprojektiks kujunes ka Balti elektrijaama teise tuhavälja sulgemine 2005.–2008. aastal. Projekti käigus rajati tuhaväljale mitu juurdepääsuteed, pind tasandati ja haljastati ning vesi suunati neutraliseerimisele. Nii muutus 570 ha suurune ala loodusele ohutuks. 2013. aastal avas Eesti Energia endisel tuhaväljal 17 tuulikuga Narva tuulepargi.

Balti elektrijaama territoorium koos tuhaväljadega hõlmab 18,7 ruutkilomeetrit. Rekordaastatel 1970–1980 põletas see ööpäevas kuni 45 000 tonni põlevkivi ning elektrijaama projekteeritud võimsuseks oli 1624 MW.


Sel aastal tähistas Eesti energeetika mitut juubelit. 75. sünnipäeva tähistas tänavu mais Eesti Energia ja 65 aastat möödus Eesti Energia elektri tootmise algusest. Juubelit tähistasid ka Eesti ja maailma suurimad põlevkivielektrijaamad: Balti elektrijaam sai 55. aastaseks ja Eesti elektrijaam tähistas 45 aasta möödumist ettevõtte sünnist. Lisaks on juubelid ka Eesti Energia Tehnoloogiatööstusel (55), Eesti Energia Tehnoloogiatööstuse testimiskeskusel (50) ja Eesti Energia Kaevanduste logistikaettevõttel (65).

Eliis Vennik
Eesti Energia
Pressiesindaja
eliis.vennik@energia.ee
+372 715 12 18
+372 57 830 756