Energiaturu ülevaade, november 2014

09.12.2014

Mathias Vaarmann

turuanalüütik

Novembrikuu turuülevaates vaatame lähemalt, kuidas OPEC-i novembrikuine kohtumine mõjutas naftatoodete turge. Eraldi mainime erakordset olukorda, mil Soome ja Eesti hinnad olid tänu EstLinkide töökindlusele esimest korda terve kuu ühtsed. Samuti räägime lähemalt Eesti Energia suurklientide seas läbi viidud rahulolu-uuringust ning vaatame järele, miks on käesoleva aasta kliendiuuringu tulemused viimaste aastate kõrgeimad. Lisaks tutvustame ülevaate lõpus 70-aastase ärikogemusega suurklienti ning toome välja Balti riikide energiaturgude tähtsamatest uudistest.

Loe teemadest lähemalt

  • Baltimaade ja Soome elektri börsihinnad erakordselt madalal »

    Põhjamaade elektribörsil Nord Pool Spot (NPS) kujunes novembris nii Eesti kui ka Soome keskmiseks kuiseks turuhinnaks 35,41 eurot megavatt-tunnist. Tegemist oli esimese kuuga alates Eesti liitumisest NPS-ga, mil kahe naaberturupiirkonna hinnad olid perfektselt ühtsed kõigil novembrikuu tundidel.

    Eesti börsihinnale tähendas seesugune olukord võrreldes oktoobriga ligi 12-protsendilist hinnalangust (40,22 €/MWh) ning Soome hinnale 3,6-protsendilist langust (36,72 €/MWh). Eesti ja Soome hindade ühtlustumisele aitas kaasa merekaablite EstLink-1 ja -2 töökindlus. Eesti elektrijaamades polnud ka suuremaid rikkeid ega hoolduseid, mis oleksid pannud merekaablid maksimaalsel võimsusel tööle. Soomest Eesti suunal liikus elekter merekaablite kaudu 677 novembrikuu tunnil, vastassuunas 43 tunnil.

    Läti keskmiseks elektrihinnaks kujunes novembris 50,43 eurot ning Leedu hinnaks 50,44 eurot megavatt-tunnist. Kahe riigi hinnad püsisid ühtsena 718 novembrikuu tunnil. Kahel tunnil tekkis hindades erinevus, mille põhjustas kahe riigi vaheliste kaablite võimsuse piiramisel süsteemioperaatorite poolt. Leedu süsteemioperaatori Litgridi sõnul on kaablite jätkuv võimsuse piiramine vajalik selleks, et tagada elektrisüsteemi turvalisus Eesti ja Läti vahelise kaabli ülekoormuse tõttu. 2015. aasta lõppu planeeritud Leedu ja Rootsi vaheline merekaabel ning Leedu ja Poola vaheline maakaabel avavad Leedu ja Läti turud uutele elektriallikatele, mis suure tõenäosusega langetab Eesti ja Läti vahelise kaabli pinget. Tõenäoliselt langetab kaablite lisandumine nii Leedu kui ka Läti elektrihinda.

    Põhjala elektribörsi hinda kujundasid novembris põhiliselt tuulegeneraatorite muutlik tootlikkus, temperatuuri kõikumistest tingitud elektritarbimise muutumine ning elektri kauplemine Nord Pool Spoti (NPS-i) ja Saksamaa vahel. Vähesemal määral avaldas mõju ka süsinikdioksiidi kõrgem hind, vastukaalu andis toornafta hinna kiirest langusest tulenev kivisöe hinna langus viimase viie aasta madalaimale tasemele.

    Kuna Põhja-Euroopa ühtsel elektriturul tagavad hüdroelektrijaamad igal ajahetkel enam kui poole kogu elektritoodangust, kujunevad NPS-i hinnad suuresti vastavalt sademete hulgale ja hüdroreservuaaride veetasemetele. Soojuselektrijaamades, mille hulka kuuluvad ka Eesti põlevkivijaamad, toodetakse vähem kui 20% elektrist: mõnel hetkel võib see osakaal langeda ka 10%-ni või madalamale. Seetõttu ei avalda kütuste maailmaturu hinna kõikumine NPSi hinnale kuigi suurt mõju.

    Börs Keskmine
    €/MWh
    Muutus võrreldes
    eelneva kuuga
    Miinimum Maksimum
    Nord Pool Eesti 35,41 -11,96% 1,95 98
    Nord Pool Soome 35,41 -3,57% 1,95 98
    Nord Pool Läti 50,43 -6,14% 5,08 98
    Nord Pool Leedu 50,44 -6,28% 5,08 98
  • Eesti Energia suurklientide rahulolu on tõusnud viimaste aastate kõrgeimale tasemele »

    Eesti Energia klientide seas läbi viidud rahulolu-uuringu andmetel on klientide hinnangud ettevõttele, selle teenindusele ja toodetele tõusnud viimaste aastate kõrgeimale tasemele.

    Uuringu tulemustest selgub, et Eesti Energia suuräriklientide hinnangud ettevõttele on positiivsed: tõusnud on nii klientide rahulolu kui ka lojaalsus. Eesti Energia on korraldanud rahulolu-uuringuid juba üle kümne aasta ning tänavuses uuringus osales 140 suuräriklienti.

    Võrreldes aastataguse ajaga on kliendisuhte indeks tõusnud 42-lt 64-ni. „Meile on tunnustuseks, et oleme jõudnud tasemele, kus esimest korda ületame Euroopa elektrifirmade keskmist tulemust,“ tunnustas Eesti Energia suurkliendiosakonna juht Artur Teesalu tänavuse uuringu tulemusi. „Oleme intensiivselt tegelenud suuräriklientide arveldusküsimustega ja muutnud meie senist teenindusmudelit varasemast veelgi rohkem nõustavamaks,“ selgitas Teesalu, miks tulemused tänavu sedavõrd hüppeliselt paranesid.

    TNS Emori läbi viidud uuringu kohaselt on klientide rahulolu suurenenud kõigis võtmeküsimustes. Suurärikliendid hindavad enim ettevõtte konkurentsivõimet, elektritoodete hinnakujunduse lihtsust ning arusaadavust ja Eesti Energia suurkliendihaldurite asjatundlikkust. Kliendid andsid enim positiivseid hinnanguid kiirusele, millega haldurid küsimusi lahendasid, klientide kursishoidmisele asjade käiguga, haldurite initsiatiivikusele ja kokkulepetest kinnipidamisele.

    „Käesoleva aasta suurepärane tulemus ei tähenda kindlasti seda, et nüüd jääme loorberitele puhkama,“ kinnitas Teesalu. „Klientide rahulolu säilitamiseks ja tõstmiseks peame veelgi rohkem panustama põhiprotsesside ladusasse toimimisse ja kliendi vajadustest lähtuva teeninduse arendamisse.“

    Juba täna on Eesti Energia suurklientide vajadustele vastava tootepakkumise osas suure sammu edasi astunud ning seda gaasitoote näol laiendanud. Eesti Energia pakub ettevõtetele võimalust osta elektrit ja gaasi mugavalt ühe partneri käest. Gaasiostuks pakub Eesti Energia kuni aastast lepinguperioodi.

    Gaasi hind kujuneb välja hinnavalemi põhjal, mille aluseks on erinevad finantsturgudel kaubeldavad komponendid – kerge- ja raskekütteõli – hinnad ning ka euro ja dollari suhe. „Naftatoodete tulevikutehingute hinnalangus on toonud võimaluse pakkuda Eesti Energia suurklientidele järgmiseks aastaks hea hinnaga maagaasi,“ selgitab Teesalu. „Seda, kui pikalt tänane soodne olukord püsib, ei ole võimalik ette prognoosida. Seetõttu soovitan klientidel kasutada head võimalust ja fikseerida oma gaasihind täielikult või osaliselt juba täna,“ lisab Teesalu.

    Klientidele on abiks Eesti Energia professionaalsed ja pikaajaliste kogemustega suurkliendihaldurid, kes aitavad leida iga kliendi jaoks kõige sobivama energiaostu lahenduse tänasel energiaturul.

  • Uudiseid Euroopa energiaturgudelt »

    Euroopa Liit soovib suurendada liikmesriikide koostööd energiavaldkonnas

    Detsembris toimub Euroopa Liidu ministrite kohtumine, kus otsitakse lahendust, kuidas muuta liit vähem sõltuvaks Venemaalt imporditud kütusest.

    Euroopa Liidu eesmärk on muuta 28-liikmeline blokk vähem sõltuvaks (eriti Venemaalt) imporditud kütustest. Novembris koostati ministrite kohtumise eel dokument, mille kohaselt ei tohi näiteks gaasi hinnad olla seotud nafta hindadega ning gaasi hinna peab paika panema vabaturu kauplemine. Täna soetavad Soome, Eesti, Läti ja Leedu suure osa gaasist Venemaa ettevõttelt Gazprom, mis kasutab nafta hinda aluseks võtvat hinnavalemit.

    Mõned Euroopa Liidu liikmesriigid (näiteks Ühendkuningriigid, Iirimaa, Itaalia, Hispaania ja Portugal) on Euroopa Komisjoni hinnangul energia valdkonnas äärmiselt eraldatud – nendes riikides moodustab erinevate energiaallikate piiriülene ühendusmaht ainult 3-5% kogu tarbimisest. Poliitiline konflikt Venemaa ning Euroopa Liidu ja Ukraina vahel on tõstnud EL-i tähelepanu energiaturvalisusele, mida aitaks saavutada ressursside efektiivsem jagamine parendatud elektri- ja gaasivõrgustiku abil.

    Koostatud dokument seab prioriteediks energiaturgude integreerimise. Dokumendi kohaselt tuleb igal Euroopa Liidu riigil saavutada 2020. aastaks võimekus, mille kohaselt saab riik eksportida 10% toodetud energiast. Aastaks 2030 soovitakse näha 15% võimekust. Lisaks andis Euroopa Komisjon teada, et hakkab uue energiapoliitika alusel arutama ka EL-i ühtse grupina gaasi ostmise teemat, et survestada Venemaad paremat gaasihinda pakkuma.

    Rahvusvahelise Energiaagentuuri seisukoha järgi ei tohiks EL luua integratsiooni ning Venemaalt pärit energiast eraldumise käigus nn ostjate kartelli. Energiaagentuuri juhi Maria van der Hoeveni sõnul peaks EL energiaturvalisuse ning konkurentsivõime nimel Euroopa siseturul oma ressursse paremini ühendama.

    Euroopa Liidul on võimalik parandada energiaturvalisust ning suurendada integratsiooni taastuvenergia allikate liidusisese arendamise kaudu. Et selle saavutamisele kaasa aidata, on EL-il vaja läbi suruda süsinikuturu kiire reform, mis tõstaks CO2 hinda ning suurendaks seeläbi investeeringuid süsinikuvabadesse energiaallikatesse. Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul on selle saavutamiseks tarvis, et süsinikutonn maksaks umbes 30-eurot. Novembri lõpus oli süsinikdioksiidi hind üle 7 euro.

    Ka Eesti Energia on võtnud strateegiaks vähendada põlevkivitööstuse CO2 emiteerimise kogust, otsustades Enefit280 õlitehaste kasuks. Põlevkivi muutmisel põlevkiviõliks tagastatakse energiat rohkem ja emiteeritakse kasvuhoonegaase tunduvalt vähem.

    Saksamaa valitsus plaanib sulgeda peale tuumajaamade ka söejaamad

    Saksamaa valitsus valmistab ette uut seadust, mille alusel nõutakse energiafirmadelt saastegaaside vähendamist aastaks 2020 vähemalt 22 miljoni tonni võrra (täna on saastegaaside kogus 341 miljonit tonni). Seadusemuudatuse eesmärgiks on Saksamaa ambitsioonika kliimapoliitika saavutamine, ning selle läbisurumine võib tähendada kaheksa kivisöeelektrijaama sulgemist. Saksamaa on juba ette võtnud tuumaelektrijaamade sulgemise – aastaks 2022 pannakse kinni kõik riigi tuumajaamad. Ühtlasi on Euroopa suurima majandusega riik võtnud eesmärgiks vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaase 40% võrra (1990. aastal kehtinud tasemetelt).

    Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli valitsuse plaan on toota 2025. aastaks 40-45% Saksamaa energiast taastuvatest. Aastaks 2035 soovitakse tõsta see tase 55-60%-ni.

    Saksamaa energiagigant E.ON poolitatakse

    Novembri viimasel päeval teatas Saksamaa suurim elektrifirma E.ON, et energiahiiu kontsern poolitatakse. Selle tulemusena saab E.ON-i elektritootmise, energiakaubanduse ning uute energiaallikate äridest eraldiseisev firma. E.ON soovib tulevikus keskenduda taastuvenergia tegevustele, elektri jaotusvõrgule ning personaliseeritud energiaefektiivsuse teenustele. Kontserni esindaja sõnul on muudatuste põhjuseks globaalsete energiaturgude tugevad muutused, tehniline innovatsioon ning klientide mitmekülgsemad ootused.

    Firma juhatuse esimehe Johannes Teysseni sõnul ei suuda E.ON-i senine ärimudel muutunud äritingimustes enam uusi väljakutseid vastu võtta. Saksamaa elektrisektorit on viimastel aastatel tabanud vähene energianõudlus, madalad hulgimüügi hinnad ning gaasi-ja söeelektrijaamu asendava taastuvenergia kiire pealetulek.

    E.ON-i tootmise, energiakaubanduse ning uute energiaallikate üksus moodustab umbes 35% kontserni 9,32 miljardi euro suurusest kulumieelsest ärikasumist.

    Rootsi energiafirma Vattenfall peatab uute tuumareaktorite ehitamise plaanid

    Rootsi riiklik energiafirma Vattenfall teatas novembri lõpus, et peatab uute tuumareaktorite ehitamise plaanid. Otsuse põhjustas Rootsi uue valitsuse (kuhu kuuluvad ka rohelised) vastuseis nendele plaanidele.

    Pärast seda, kui Rootsi eelmine valitsus otsustas tuumaenergiast mitte eemalduda, taotles Vattenfall Rootsi regulaatorilt vananevate tuumareaktorite väljavahetamise õigust. Rootsi uues valitsuses soovivad aga Rohelised vananevate tuumaelektrijaamade sulgemist, samas kui sotsiaaldemokraatide koalitsioon on sellele vastu.

    Rootsi valitsus on teinud ettepaneku tõsta tuumaenergia makse 17% alates 2015 aastast. See tähendaks lisaks Rootsi elektrihinna tõusule osaliselt Soome ning seeläbi ka Eesti börsihindade tõusu. Tuumaenergia tagab umbes 40% Rootsi elektritoodangust. Suur osa Rootsi elektritoodangust eksporditakse Soome, vähemal määral ka Taanisse ning Poolasse.

    Vattenfallil on plaanis sulgeda firma vanimad tuumareaktorid – Ringhals 1 ja 2 – ligikaudu kümne aasta pärast.

  • Süsiniku hinnad kerkisid viimase kaheksa kuu kõrgeimale tasemele »

    Kui oktoobri alguses jäid süsinikutonni hinnad Euroopas veel alla 6 euro, siis novembri jooksul see olukord muutus. Novembri teisel poolel kerkisid süsiniku hinnad üle 7 euro tonni kohta. Viimati olid hinnad sellisel tasemel tänavu märtsis.

    Novembri viimasel päeval sai sellesse aastasse osta ühe tonni kasvuhoonegaasi emiteerimisõigust 7,04 euro eest. Hinda kergitasid kuu vältel Euroopa elektritootjate, eriti söeelektrijaamade, spekulatiivsed tehingud, mille käigus CO2 hind järk-järgult tõusis. Elektritootjad ootavad, et Euroopa Liit võtaks vastu süsinikuturgu mõjutava uue seaduse, mille alusel reformitakse CO2-ga kauplemise süsteemi. Kuna uue süsteemi rakendamine tõstaks kiiresti süsiniku hinda, võtsid paljud elektritootjad novembris vastu otsuse maandada riske ning osta suures koguses kvoote tulevikku ette.

    Kui süsinikuturureform käiku läheb, saab sellest võimas vahend süsiniku emissiooniga võitlemisel ning Euroopa Liidu saastegaaside vähendamisel. Oktoobris leppisid EL-i liikmesriigid kokku, et vähendavad aastaks 2030 süsiniku emissioone 40% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega.

    Nii Ühendriigid kui ka Hiina liitusid novembris Euroopa Liidu lubadusega vähendada saastegaaside taset järgmise 15 aasta jooksul. Presidendid Barack Obama ja Xi Jinping lubasid Pekingis kohtudes, et nende riigid langetavad enda süsiniku emissioone aastaks 2025 enam kui 25% võrra (2005. aastal kehtinud tasemetelt) ning panevad aastaks 2030 emissioonidele piirangu. See oli esimene kord, kui Hiina andis selge tärmini enda saastegaaside piiramiseks.

    ÜRO 2015. aasta kliimakonverentsil Pariisis lepitakse kogu maailma tasemel kokku ka uutes rahvusvahelistes kliimaeesmärkides.

  • Maagaasist, toornaftast ja dollari kursist »

    OPECi otsus tootmist mitte piirata viis nafta hinnad uude madalpunkti

    Novembri lõpus Viinis kogunenud rahvusvahelise naftakartelli OPEC (Organization of the Petroleum Exporting Countries) kohtumist peeti langevate naftahindade valguses viimaste aastate olulisimaks. Hoolimata OPECi väiksemate liikmesriikide vastuseisust langetati otsus, et kartell ei piira nafta tootmist.

    Alates suvest, mil nafta hind ulatus üle 110 dollari piiri, on Brenti toornafta hind langenud pea 40 protsenti, lõpetades novembrikuu hinnaga 70,15 dollarit ühe barreli kohta. Pärast OPECi otsuse avalikustamist langes barreli hind enam kui 6 dollarit. Viimati oli nafta sellest odavam 2010. aasta mais, mil Brenti toornafta maksis 69,55 dollarit. Nafta hinna languse on tinginud väga suur tootmine üle kogu maailma, põhilise panuse on sellesse andnud Ühendriikide kildast toodetud nafta.

    Nafta hinna langust on mõjutanud ka energia suurtarbijate (Euroopa ning Hiina) majanduste aeglustumine, mis on langetanud nafta nõudlust nendes piirkondades. Samuti on mõju avaldanud Ühendriikide dollari kiire tugevnemine.

    Naftakartelli põhiliikmed – Saudi Araabia, Kuveit, Katar ning Araabia Ühendemiraadid – võtsid enne OPEC-i ametlikku kohtumist vastu otsuse mitte toetada nafta tootmise piiramist, mistõttu oli otsus põhimõtteliselt langetatud juba enne kartelli kohtumist.

    Selle otsusega alustas OPEC sisuliselt hinnasõda kartelli ning teiste naftatootjate vahel, võttes sihikule eelkõige USA kildast tootjad. Madalamate nafta hindade abil loodetakse kõrgemate tootmiskuludega turuosalised turult välja suruda. Selline plaan võib aga võtta aga kaua aega, sest enamik naftatootjaid on juba enda tulevase aasta toodangu kõrgemate nafta hindadega riskimaandamistehingute abil turule müünud. Samuti on kildast nafta tootjad hakanud investeerima tootlikumatesse kildaväljadesse ning teinud suuri pingutusi, et langetada tootmiskulusid. Sellest hoolimata on hindade madalal hoidmise plaan tulemusi näidanud – kuuvahetusel avaldatud andmete alusel langes uute kildaallikate avamislubade väljastamine Ühendriikides oktoobris 15% võrra.

    Gaasi hinnale avaldab olulist mõju ka euro ja dollari kursi liikumine maailma valuutaturgudel. Gaasi- ning naftatooted noteeritakse dollarites, mistõttu on tugevnenud dollar viimastel kuudel maagaasi hinda tõstnud. Samal ajal pole madalamad naftahinnad veel jõudnud gaasi hinnavalemile suurt mõju avaldada.

    Maikuus alguse saanud dollari tugevnemine jätkus ka novembris, kuid märksa aeglasemalt kui eelmistel kuudel. Novembri viimasel kauplemispäeval fikseeris Euroopa Keskpank ühisvaluuta ning dollari suhteks 1,2483 dollarit ühe euro kohta. Oktoobris fikseeriti selleks näitajaks 1,2524 dollarit euro kohta. Septembri alguses oli kahe valuuta suhe veel 1,3133, maikuus sai ühe euro eest natuke alla 1,4 dollari.

    Valuutainvestoritele tekitab jätkuvalt hirmu eurotsooni äärmiselt madal inflatsioon, mis on üldjuhul aeglustunud majandustegevuse märk. Madalamate energiahindade tõttu langes inflatsioon eurotsoonis viimase viie aasta madalaimale tasemele, mis annab märku, et negatiivne inflatsioon (ehk tarbijahindade langus) on tõeline oht Euroopa Keskpangale.

  • Balti riikide uudised »

    Uue põlvkonna õlitehas Enefit280 testib tippvõimsusi

    Kevadel stabiilse töörežiimi saavutanud Enefit280 Auvere õlitehases testitakse projekteeritud tippvõimsusi, töödeldes tunnis kuni 260 tonni põlevkivi. Uue põlvkonna õlitehasesse on esmakordselt maailmas integreeritud ka elektritootmine, mis annab õlitootmise kõrvalsaadustest 54 MW elektritootmisvõimsust.

    Üks Enefit280 õlitehas lisab tänasele Eesti Energia tootmisvõimsusele aastas ligi 2 miljonit barrelit põlevkiviõli ning 75 miljonit kuupmeetrit põlevkivigaasi. Tehasesse on integreeritud 35 MW elektrilise võimsusega auruturbiin, mis kasutab ära õlitootmisel tekkiva jääksoojuse. Tehas toodab praegu stabiilselt 25 MW elektrienergiat, millest piisab tehase ja kütuse etteande elektrienergia vajaduste katmiseks. Toodetud elektrienergiat müüakse ka elektriturule.

    Uues Enefit280 õlitehases toodeti esimene põlevkiviõli 2012. aasta detsembris ning peale seda on tehase võimsust ja tööaega järk-järgult suurendatud. Keemiatehase käivitamise maailmapraktika on näidanud, et uue tehnoloogia puhul võtab täisvõimsuse saavutamine üldjuhul aega kuni 3 aastat.

    Enefit280 õlitehas

    Eesti Energia nõukogu kinnitas uue juhatuse koosseisu

    Alates 1. detsembrist kuuluvad Eesti Energia juhatusse lisaks uuele juhatuse esimehele, Hando Sutterile ka senised juhatuse liikmed Raine Pajo ja Margus Rink. Uute liikmetena kuuluvad juhatusse Margus Vals ja Andres Vainola.

    Margus Vals on juhtinud Eesti Energia strateegia koostamist, algatanud mitmeid uuringu-ja katseprogramme tööstuse arendamiseks, osalenud erinevates Eesti Energia võtmeprojektides ning ehitanud üles energiakaubanduse üksuse. Andres Vainola on energeetikaringkondades tunnustatud tippjuht, kelle varasem rahvusvaheline kogemus infrastruktuuride ehitamisega tegelevas Empower Groupis annab Eesti Energiale juurde tugeva kompetentsi keeruliste projektide elluviimise osas.

    Lisaks uuele juhatusele asub detsembrist ametisse ka Eesti Energia uus finantsjuht, kelleks saab varasem Olympic Entertainment Groupi juhatuse esimees ning Premia Foodsi finantsjuht Andri Avila.

    Novembris lepiti kokku uued reeglid limiteeritud ülekandevõimsuste müügiks oksjonitel

    Kuna Balti elektrituru arengud ja limiteeritud PTR-ide oksjonite kogemused on viidanud vajadusele täiustada seniseid limiteeritud PTR-ide põhimõtteid, leppisid Eesti ja Läti süsteemihaldurid Elering ja Augstsprieguma Tīkls (AST) novembris kokku uute reeglite osas limiteeritud PTR-ide ehk ülekandevõimsuste müügiks oksjonitel.

    Limiteeritud ülekandevõimsuste väljastamine ja kauplemine on elektrikaubanduse riski maandamise pikaajaline regionaalne vahend, mis on loodud Eesti-Läti piiril tegutsevatele turuosalistele. Balti riikide elektriturgude osalised on viidanud vajadusele otsida võimalusi, kuidas maandada paremini Eesti-Läti piiriülese kauplemisega kaasnevaid riske ja seetõttu viisid Balti riikide põhivõrguettevõtted maikuus läbi uuringu Balti elektriturul kauplemiseks vajalike riskimaandamise võimaluste kohta. Uuringu tulemustest selgus, et turuosalised on huvitatud kehtivate limiteeritud PTR-ide oksjonireeglite täiustamisest.

    Novembris lepiti kokku kindlad reeglid oksjonireeglite toimumise, võimsuste ja tulemuste ning oksjonikorraldamise põhimõtete osas. Sellest tulenevalt pakub, väljastab ja müüb oksjonikorraldaja Limiteeritud PTR-e aasta-, kvartali- ja kuuoksjonitel. 13. novembril leidis aset esimene seesugune aastaoksjon mahuga 200 MW.

    Nasdaq OMX hakkas 11. novembril pakkuma Läti hinnapiirkonna ja süsteemihinna vahelisi finantslepinguid

    Novembri keskpaigas alustas Nasdaq OMX Läti hinnapiirkonna ning süsteemihinna vaheliste finantslepingute (EPAD) pakkumist. Lisaks on Eesti ja Läti süsteemihaldurid Elering ja Augstsprieguma Tīkls leppinud kokku uued reeglid piirkondade vahelise hinnariski maandamiseks (vt eespool). Läti hinnapiirkonna ning süsteemihindade vaheliste finantslepingute pakkumist alustati 11. novembril, Eesti ja Läti süsteemide ülekandevõimsuse (PTR) oksjonid viidi aga läbi 13. novembril.

  • Eesti Energia suurklient: 70-aastase ärikogemusega eestimaine jalatsivabrik Samelin »

    Seekordses ülevaates räägime lähemalt Eesti kapitalil põhinevast 70-aastase jalatsitootmise traditsiooniga Tartu ettevõttest Samelin. 170 töötajaga ühes päevas pea 2000 jalatsipaari valmistavale ettevõttele Baltikumi tasemel konkurentsi pole.

    Kingavabrik Samelini ajalugu ulatub 1945. aastasse, kui ühendati neli väikest ettevõtet ning sündis naha-ja jalatsikombinaat, mis sai 1980-ndate alguses Eestis tuntuks spordijalatsite tootmisega. 1990-ndate alguses erastasid ettevõtte selle töötajad ja alates 1994. aastast on ettevõte tegelenud ametlikult Samelini nime all.

    Samelini tegevdirektor Leida Kikka toob välja, et esimesed väärtuslikud kogemused sai ettevõte koostööst Itaalia, Soome ja Norra firmadega, omandades oskused valmistada kõrgekvaliteedilisi ja eritehnoloogiaga matka- ja suusasaapaid. „Oleme tegelenud pidevalt tootearendusega, mille tulemusel toodame täna erinevate turvaelementidega jalatseid,“ toob Kikka välja. „Näiteks alates 2007. aastast valmistame kõrge kvaliteedistandardiga jalatseid erinevatele NATO armeeüksustele ning ühtlasi oleme valmistanud juba aastaid spetsiifikale vastavaid jalatseid ka Eesti Energia kaevuritele.

    Täna on ettevõtte partneriteks nii Rootsi, Soome, Norra kui ka Taani firmad. „Täna toodab meie ettevõte jalatseid tellimuste põhiselt ehk nende tellijate kaubamärkide all, kuid oleme viimasel aastal arendanud oma kaubamärki ning leidnud ka turu oma kaubamärgiga toodetele – matkasaabastele, suusasaabastele ja turvajalatsitele,“ selgitab Kikka. Ta toob välja, et ettevõttel on olnud nii häid kui ka raskeid aegu. „Oleme elanud üle kaks sügavat majanduskriisi. Samas panid kriisid mõtted kiiremini tööle ja ka need rasked ajad olid meie jaoks tõeliseks tõukeks, kus hakkasime kiiresti oma tooteid arendama: töötasime välja uusi kollektsioone, saavutasime edu oma kaubamärgi tutvustamisel ja erinevatel riigihangetel osalemisel.“

    Näited Samelini tootevalikust

    Kikka toob välja, et jalatsite tootmine pole kuigi energiamahukas – elektrile tehtavad kulud moodustavad toote kohta kulusid alla 1 euro. Samas tuleb arvestada, et päevas toodab vabrik umbes 2000 jalatsipaari, nädalas seega ligi 10 000.

    „Elektrikulude vähendamiseks oleme soetanud uusi seadmeid. Samuti koondasime oma ettevõtte ühte toomishoonesse ning müüsime maha eraldiseisvad laod ja kontorihoone, kus olid kasutusel vaid üksikud ruumid,“ selgitab Kikka. Ta lisab, et kuna ettevõtte tootmisseadmed töötavad suruõhuga, siis on Samelin näiteks soetanud uued kompressorid. Ühtlasi saavutas ettevõte energia kokkuhoiu ühinedes tsentraalse küttega ja likvideerides omaenda gaasikatlamaja, kus pumbad olid väga energiakulukad ja pikad trassid tekitasid suure soojakao.

    Igakuiseid elektriarveid hoiab ettevõte stabiilsena baasi-ja börsihinna kombineerimise kaudu, mille osas on Samelin sõlminud lepingu Eesti Energiaga kuni 2016. aasta lõpuni. „Meie pikaajaline koostöökogemus Eesti Energiaga on olnud ainult positiivne,“ toob Samelini tegevdirektor Kikka välja. „Meil pole hetkekski sellist mõtet tekkinud, et võiks elektrimüüjat vahetada. Eesti Energia haldurite professionaalsus, mõistev ning viisakas suhtlus tasub igati esiletoomist! Oleme teie ettevõttele siiralt tänulikud pikaajalise ja meeldiva koostöö eest!“ tänab Kikka.

Turuülevaate on koostanud Eesti Energia analüütik oma parima hetketeadmise kohaselt. See ei ole Eesti Energia ametlik seisukoht. Toodud info põhineb avalikul teabel ja ülevaates mainitud allikatel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte mingil juhul Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Turuülevaates esitatud seisukohad võivad muutuda ja esitaja jätab endale õiguse neid muuta. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole Turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Turuülevaade ei tekita, lõpeta ega muuda õigussuhteid (sh leping). Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses Turuülevaates toodud info kasutamisega.