Energiaturu ülevaade, oktoober 2014

13.11.2014

Mathias Vaarmann

turuanalüütik

Klaipedas avatud LNG terminaliga saabub Baltikumi gaasiturule uus ajastu

Seekord uurime turuülevaates, mil moel on Balti regiooni strateegilise energiajulgeoleku seisukohast oluline oktoobri lõpus Klaipedasse saabunud LNG ujuvterminal. Samuti vaatame lähemalt, millise pakkumise teeb Eesti Energia Eesti äriklientidele 2015. aasta gaasiostuks. Ühtlasi analüüsime, kuidas soodsad ilmastikuolud oktoobris börsihindu langetasid, räägime toornafta hinna viimase nelja aasta suurimast langusest ja sellest, mida see endaga kaasa toob. Loomulikult anname ülevaate Balti riikide energiaturgude tähtsaimatest uudistest.

Soodsate ilmastikutingimuste tõttu olid elektri keskmised börsihinnad Soomes, Eestis, Lätis ja Leedus oktoobris madalamad kui septembris, sest rohkesti elektrit tootsid nii tuulegeneraatorid kui ka hüdroelektrijaamad (kelle toodang oli tingitud suuremast sademetekogusest). Eesti elektrihinda kergitasid kuu keskel peamiselt EstLink-2 disainimuudatuste läbiviimine, nii Soome kui ka Eesti elektrihindu kergitas aga valdavalt Rootsi ja Soome vahelise kaabli hooldus. Ühtlasi langetas Põhjamaade elektrihindu Saksamaa nõrgenev majandus.

Tugevnev dollar hoidis gaasi hinna oktoobrikuu vältel kõrgena. Kuna aga gaasi tulevikutehingute hinnad on madalad, on äriettevõtetel soodne hetk fikseerida Eesti Energiaga gaasi hind järgmiseks aastaks. Vaatame üle tänase prognoosi, mille kohaselt võib Iraani gaasi eksport Euroopasse võtta aega veel vähemalt viis aastat, ning anname ülevaate Euroopa Liidu uutest kliimaeesmärkidest aastaks 2030.

Oktoobris avaldatud III kvartali majandustulemuste põhjal langes Eesti Energia käive, kulumieelne ärikasum kasvas aga 3%. Kuu lõpus sõlmis Eesti Energiale kuuluv Attarat Power Company ehituslepingu 554 MW võimsusega põlevkivielektrijaama rajamiseks Jordaaniasse. Leedus avati Klaipeda LNG terminal ning kuu lõpus saabus ka esimene testkogus veeldatud maagaasi. Oktoobri seisuga tegid mitu energiaettevõtet Läti elektriturul koduklientidele pakkumise müüa neile alates 2015. aastast elektrit.

Ülevaate lõpus intervjueerime Jõhvis tegutsevat ettevõtet Maag Piimatööstus, mis on valinud Eesti Energia nii oma elektri- kui ka gaasimüüjaks. 2014. aasta jooksul endale Eesti siseturul tugeva teise koha kindlustanud firma tutvustab oma tegevusvaldkonda ning selgitab lähemalt elektri- ja gaasikulude juhtimise olulisust.

Loe teemadest lähemalt:

  • Oktoobris langetasid elektri börsihindu soodsad ilmastikuolud »

    Oktoobris kujunes Põhjamaade elektribörsi Nord Pool Spot Eesti turupiirkonna keskmiseks elektrihinnaks 40,22 eurot megavatt-tunnist. Kuigi kuu keskel rivist väljas olnud EstLink-2 kergitas Eesti hinda nendel päevadel märgatavalt, langetasid kuu teisel poolel elektrihindu Põhjamaade turu jaoks väga soodsad ilmastikuolud. Eesti börsihind kujunes seeläbi 6,4 protsenti madalamaks kui septembris, mil kuu keskmine börsihind oli 42,97 eurot megavatt-tunnist. Oktoobris püsisid Eesti hinnad Soome hindadega identsed 83,9 protsendil tundidest.

    Eesti elektrisüsteemi halduri Eleringi teatel katkes merealuse kaabli EstLink-2 töö augustis ja septembris tehniliste rikete tõttu, mis seisnesid muhvi veetõkke disainiveas. Tehniline rike lahendati 12.–20. oktoobrini teostatud erakorraliste parandustööde abil. Neil üheksal päeval ei töötanud kaabel täielikult, mistõttu oli piiratud odavama elektri voog Soomest Eestisse. Seeläbi tõusis igal paranduspäeval Eesti elektrihind börsil Soome hinnast kõrgemale. Suurim hinnavahe tekkis 14. oktoobril, mil Soome elektrihinnaks kujunes 36,11 eurot ning Eesti hinnaks koguni 59,75 eurot (kahe regiooni vahe oli 23,64 eurot). Parandustööde lõppedes püsisid kahe turupiirkonna hinnad kuu lõpuni ühtsena.

    Oktoobri teisel poolel saabus Põhja-Euroopa riikide (eriti Norra ja Rootsi) kohale tugev Atlandi madalrõhkkond. See tõi kaasa muutliku, sademeterohke ning tuulise ilma, mis kestis kuu lõpuni. Sademete suur kogus kergitas pika kuiva perioodi järel hüppeliselt hüdrotasemeid ning vee kiire pealevool võimaldas jõevoolul toimivatel hüdroelektrijaamadel rohkem elektrit toota. Tugevad tuulepuhangud tõstsid tuulegeneraatorite toodangut. Näiteks Eestis ulatus tuulegeneraatorite toodang kuu lõpus mitmel päeval üle 200 megavati, jõudes mitmel tunnil isegi üle 260 megavati – see moodustas ligi neljandiku Eesti-sisesest tarbimisest. Suures mahus toodetud ning turule paisatud odav elekter langetas kiiresti ka Nord Pool Spoti elektribörsi hindu. Eesti ja Soome madalaimaks päevaseks elektri börsihinnaks jäi 27,01 eurot megavatt-tunnist 26. oktoobril.

    Muu hulgas avaldasid Põhjamaade elektriturule mõju madalamad söehinnad, mis koostöös Saksamaa majanduse üleüldise aeglustumisega langetasid sealseid elektrihindu (Saksamaa toodab suures mahus elektrit just söejaamades). Kuna Saksamaa ja Nord Pool Spoti (NPS) riigid kauplevad ka elektriga, langetasid Saksamaa madalamad hinnad ka NPSi riikide elektrihindu.

    Soome turupiirkonna elektri börsihinnaks kujunes oktoobris 36,72 eurot, mis on 4,2 protsenti vähem kui septembris (38,33 €/MWh). Soome hindu ja seeläbi ka Eesti hindu kergitas oktoobris muu hulgas Soome ja Rootsi esimese turupiirkonna (Rootsis on kokku neli turupiirkonda) vahelise 1500-megavatise kaabli hooldus, mis langetas ülekantava elektri maksimaalset mahtu 400 megavatini. Kokkuvõttes oli hinda langetavatel teguritel siiski suurem kaal, mistõttu kujunesid Soome turupiirkonna hinnad oktoobris madalamaks.

    Oktoobris erinesid börsihinnad Läti ja Leedu turgudel esimest korda alates käesoleva aasta veebruarist. Kui Läti börsihinnaks sai 53,73 eurot megavatt-tunnist (–6,5%, septembris 57,49 €/MWh), siis Leedu hinnaks kujunes 53,82 eurot (–6,4%, eelmisel kuul 57,49 €/MWh). Hinnavahe oli tingitud kahe naaberriigi vaheliste ülekandetrasside piiramisest, mida süsteemihaldurid pidid tegema selleks, et tagada elektrisüsteemi turvalisus Eesti ja Läti vahelise kaabli ülekoormuse tõttu.

    Läti ja Leedu turud jäävad Eesti ja Vene elektrist suuresti sõltuvaks kuni tuleva aasta lõpuni, mil Rootsi ja Leedu vahele valmib 700-megavatine merekaabel NordBalt. Peale merekaabli tuleb Poola ja Leedu vahele 1000-megavatine maakaabel LitPol Link, millest 500 megavatti avatakse järgmise aasta lõpus. Lisanduvad ülekandetrassid avavad Läti ja Leedu turu uutele elektriallikatele, mis võivad kahe riigi elektrihindu langetada.

    Börs Keskmine
    €/MWh
    Muutus võrreldes
    eelneva kuuga
    Miinimum Maksimum
    Nord Pool Eesti 40,22 -6,40% 7,02 80,02
    Nord Pool Soome 36,72 -4,20% 7,02 79,98
    Nord Pool Läti 53,73 -6,54% 10,05 85,01
    Nord Pool Leedu 53,82 -6,38% 10,05 85,01
  • Sellest kuust avaneb äriklientidele ka gaasi ostmise võimalus 2015. aastaks »

    Käesolevast kuust hakkab Eesti Energia müüma suurema gaasitarbimisega äriklientidele elektri kõrval 2015. aastaks ka gaasi. Eesti Energia pakub ettevõtetele võimalust osta elektrit ja gaasi mugavalt ühe partneri käest ning samadel alustel. Gaasiostuks pakub Eesti Energia kuni aastast lepinguperioodi.

    Eesti Energia tegutsemine gaasimüüjana annab Eesti ettevõtetele võimaluse võtta konkureerivaid gaasipakkumisi. Eesti Energia suurkliendiosakonna juhi Artur Teesalu sõnul pakub Eesti Energia gaasiostu just kliendi vajadustest lähtuvalt: „Eristume turustandardist, pakkudes kliendile täiendavaid ostuvõimalusi. Need, kellele on oluline hinnakindlus, saavad gaasi hinna terveks aastaks kas täielikult või osaliselt lukku panna. Samuti saame pakkuda sobivat lahendust klientidele, kes eelistavad naftaturuga seotud muutuvat hinda.“

    Teesalu selgitab, et seni on kõik gaasikliendid pidanud gaasi ostma nafta maailmaturuhindadest sõltuva hinnaga, mis muutub igal kuul. Lisaks muutub pidevalt euro ja dollari kurss, millega naftatooteid kaubeldakse, see aga ei võimalda kliendil oma gaasikulusid täpselt prognoosida ega kontrollida. „Meie pakkumine on hea näide sellest, kuidas konkurentsiga tekib kliendile rohkem valikuid ja seeläbi võimalus leida just talle sobiv toode,“ tõstab Teesalu esile.

    „Eesti Energia pakkumine eristub selle poolest, et kliendi tarnekindluse suurendamiseks ostame gaasi erinevatelt hulgituru partneritelt,“ mainib Teesalu. „Pakume hinnakindlust või muutuva hinna puhul võimalust fikseerida näiteks oma marginaal terveks kauplemisperioodiks.“

    Teesalu lisab, et Eesti Energia pakkumise puhul on kliendile oluliseks eeliseks ka mugavus: „Et leida turult kliendi jaoks kõige sobivam energiaostu lahendus, aitab kliente meie professionaalne, pikaajaliste kogemustega meeskond.“

    Eesti Energia ärikliendihaldurid nõustavad kliente nii elektri- kui ka gaasiostu teemadel, olles kliendile partneriks kõigis energiaküsimustes.

  • Aastaks 2030 võib tuuleenergia moodustada 20% globaalsest elektritoodangust »

    Globaalne Tuuleenergia Nõukogu (Global Wind Energy Council – GWEC) avaldas koostöös Greenpeace’iga oktoobris raporti, millest selgus, et tuulegeneraatorite ülemaailmne koguvõimsus võib kasvada 2030. aastaks 2000 gigavatini. Võrreldes 2013. aasta lõpu seisu 318 gigavatiga tähistaks see 530-protsendilist kasvu. Hetkel katavad tuulegeneraatorid ülemaailmsest elektritarbimisest umbes 3%, 2030. aastaks aga GWECi hinnangul juba ligi 20%. Rahvusvahelise Energiaagentuuri ennustuse kohaselt oodatakse 2030. aastaks tuulegeneraatorite tootmismahu kasvu 964 gigavatini.

    Ka Põhja-Euroopa riikides on tõusnud tuulegeneraatorite osakaal, surudes turult välja gaasi- ning söeelektrijaamu, mis pole langenud elektrihindade tõttu enam nii kasumlikud. Soomes ja Taanis täidavad fossiilkütustel toimivad elektrijaamad enamjaolt asendusrolli, juhuks kui Norra ja Rootsi hüdroelektrijaamade tootlikkus peaks kuivade ilmade tõttu langema. Kuid nende jaamade tähtsus on tuulegeneraatorite saabumisega langenud.

    Taani soovib 2030. aastaks söejaamad täielikult likvideerida ning toota kogu elektri ja soojuse taastuvatest allikatest. Ootuste kohaselt katab tuulegeneraatorite toodetud elekter 2020. aastaks poole Taani elektrinõudlusest. Näiteks 2013. aastal oli nende osakaal Taanis 33,4% ja Rootsis 8%. Sealjuures on tuulegeneraatorite kogumaht Rootsis alates 2010. aastast kahekordistunud enam kui 5000 megavatini.

    Euroopa Liit leppis kokku uutes kliimaeesmärkides aastaks 2030

    Euroopa Liidu riigid leppisid oktoobris kokku uues kliimapoliitikas, mille peamine eesmärk on võidelda kliimamuutuse vastu. 28-liikmeline liit jõudis kokkuleppele, et aastaks 2030 vähendatakse süsiniku emissioone 40% võrra (võrreldes 1990. aasta tasemega). Seni kehtiv kokkulepe – süsiniku 20-protsendiline vähendamine aastaks 2020 – on peaaegu juba saavutatud.

    Praegu emiteerib Euroopa Liit umbes 10% maailma kasvuhoonegaasidest. Emissiooni vähendamisel on EL seni saavutanud suurtest tööstusblokkidest kõige enam.

    Euroliidu liidrid nimetasid 40-protsendilist eesmärki ambitsioonikaks signaaliks Ameerika Ühendriikidele ning Hiinale, kellelt oodatakse samasuguseid jõupingutusi järgmisel aastal Prantsusmaal toimuval ÜRO kliimakonverentsil.

  • CO2 tegi oktoobris läbi languse, kuid kuu lõpuks hind taastus »

    Süsihappegaasi saastekvoodi hind langes oktoobri alguses alla 5,7 euro ühe tonni kohta. Kuu kulgedes CO2 hind taastus, tõusis järk-järgult üle 6 euro ning lõpetas oktoobri hinnaga 6,35 eurot tonnist.

    Süsinikdioksiidi hinda kergitas oktoobri lõpus Euroopa Liidust lekkinud mustanddokument, mis tõstis turgudes lootust, et liidu liidrid nõustuvad põhimõtteliselt saastekvootide turu reformimisega. Süsinikuturu reformi aluseks tehti ettepanek luua turu stabiilsuse reserv, mis CO2 kvootide kinnihoidmise ja vabastamise kaudu tasakaalustaks kvootide pakkumist Euroopa kasvuhoonegaasidega kauplemise süsteemis.

  • Maagaasist, toornaftast ja dollari kursist »

    Iraani gaasi eksport Euroopasse võib aega võtta vähemalt viis aastat

    Septembris tuli avalikuks, et Euroopa Liit planeerib Venemaa gaasi asenduseks importida maagaasi Iraanist. Ukraina konflikt ja Venemaale seatud sanktsioonid on jahutanud Euroopa ning Venemaa suhteid, mistõttu on Euroopa Liit hakanud otsima uus allikaid alternatiiviks Venemaa maagaasile. Soojenevad suhted Teheraniga on seadnud Iraani potentsiaalseks tulevaseks gaasipartneriks.

    Sügisel Londonis toimunud Euroopa gaasikonverentsil teatasid aga gaasitööstuse eksperdid, et kui Iraanile seatud sanktsioonid eemaldatakse, siis sellest hetkest alates läheks vähemalt viis aastat aega, enne kui eksport Iraanist alguse saaks. Kõige rohkem nõuab aega puuduva infrastruktuuri ehitamine, samuti võivad ajakulukaks kujuneda läbirääkimised gaasi hinna üle. Londonis rõhutati, et Iraani majanduskasvu tõttu võib siseriiklik gaasinõudlus tõusta, see aga omakorda piiraks eksporditava gaasi koguseid.

    Leedus avati Klaipeda LNG terminal

    Oktoobris avati Leedus Klaipeda veeldatud maagaasi (LNG – Liquefied Natural Gas) terminal. Esimene kogus veeldatud maagaasi saabus Klaipeda terminali oktoobri lõpus LNG tankeriga Independence (ingl k Iseseisvus). Uus gaasiterminal pakub kolmele Balti riigile alternatiivi Vene gaasi asemel. Leedu presidendi Dalia Grybauskaite hinnangul tagab Klaipeda terminal energiaturvalisuse tervele Balti regioonile ning terminali avamine tähendab, et Venemaa ei saa enam avaldada Leedule poliitilist survet gaasihindade kunstliku kõrgel hoidmise kaudu. Euroopa Komisjoni hinnangul maksis Leedu Vene gaasi eest 2014. aasta esimese nelja kuu jooksul 36% enam kui Saksamaa.

    Reutersi andmetel suudab Klaipeda terminal aastas tagada 4 miljardit kuupmeetrit gaasi, mis on umbes 80% Baltikumi tarbitavast kogusest. Klaipeda terminal on võetud liisingusse Norra firmalt Höegh LNG.

    Gaasi täiemahuline transiit Lätisse ning Eestisse on hetkel limiteeritud, sest praegused gaasitrassid lubavad transportida aastas ainult 2 miljardit kuupmeetrit gaasi (ning seda vähemalt 2015. aasta lõpuni). Täna on Läti gaasiturg veel suletud ja avaneb 2017. aastal. Euroopa Liidu direktiiv näeb ette kaupade, sh maagaasi, vaba liikumist – see hõlmab ka gaasitransiiti Leedust Lätisse ja sealt edasi Eestisse. Sellealased transiidikokkulepped on tänaseks riikide vahel juba saavutatud.

    LNG-laevaterminal, Independence

    Brenti toornafta hind langes pea viimase nelja aasta madalaimale tasemele

    Brenti toornafta hind jätkas langust ka oktoobris ning 15. oktoobril sulgus barrelihind Intercontinental Exchange turul 83,73 dollari tasemel. Võrdluseks – septembri alguses maksis naftabarrel veel pisut üle 100 dollari ning juunis isegi üle 115 dollari. Toornafta hind on juunikuust alates läbi teinud 27-protsendilise languse. Oktoobrikuisest madalpunktist oli toornafta viimati odavam 2010. aasta novembris.

    Toornafta hinnalanguse suurimaks põhjuseks on kõrgel püsiv ülemaailmne naftatoodang, nõudlus „musta kulla“ järele on aga põhiliselt Euroopas ja Hiinas järk-järgult vähenenud. Kahes suurtööstuspiirkonnas on majandus aeglustunud, mistõttu on ka nõudlus energia järele langenud. Euroopa peab jätkuvalt võitlust väga madala inflatsiooniga ning Hiina tööstustoodang ja inflatsioon on viimastel kuudel järjest vähenenud. Hiina inflatsioon langes septembris isegi viimase viie aasta madalaimale tasemele, mis viitab maailma suuruselt teise majanduse nõrkusele.

    Toornafta hinnalangusele on kaasa aidanud ka rahvusvahelise naftakartelli OPEC põhiliikmete – Saudi Araabia, Kuveidi ja Iraani – seisukohad, et suurtootjad on nõus nafta madalama hinnaga, et hoida enda turuosa. Seeläbi ei planeerita tõenäoliselt ka tootmise piiramist. Mitmele OPECi liikmesriigile (nt Venetsueelale) on aga oluline, et nafta hind püsiks üle 100 dollari – seega kohtub OPEC 27. novembril Viinis, et võtta sel teemal vastu lõplik otsus. Turud ennustavad, et tootmise piiramist ei tule.

    Maailma naftatoodangut on viimastel aastatel kasvatanud muu hulgas USA kildast saadava õlitoodangu buum. Ühendriikide väikeste ja keskmise suurusega firmade puurimisbuumi mõjul on USA naftatoodang kolme aasta jooksul suuresti kasvanud – täna toodetakse Ühendriikides naftat iga päev 3 miljonit barrelit enam kui kolm aastat tagasi. Spekuleeritakse, et OPECi juhtivliikmed kavatsevad suruda väiksemad tootjad madalama naftahinna abil turult välja ning hoida seeläbi enda turuosa.

    Oktoobri keskpaigas prognoosis Rahvusvaheline Energiaagentuur 2015. aastaks ülemaailmse naftanõudluse vähenemist nõrgenenud globaalse majanduse tõttu. Ka see prognoos süvendas nafta hinna langust – Brenti hind tegi pärast Energiaagentuuri raporti avalikustamist läbi viimase kolme aasta suurima ühepäevase languse, kukkudes päevaga 3,85 dollari võrra.

    Brenti hinnale on survet avaldanud ka viimastel kuudel tunduvalt tugevnenud USA dollar. Kuna toornaftaga kaubeldakse dollarites, tähendab tugevam Ühendriikide valuuta kõrgemat naftahinda nendele turuosalistele, kelle põhivaluuta ei ole dollar. See omakorda võib toornafta hinda langetada.

    Kui tänavu maikuus sai ühe euro eest osta veel ligi 1,4 dollarit, siis septembri alguseks oli see suhe Euroopa Keskpanga (EKP) hinnangul langenud 1,31-ni. Esimesel oktoobril sai Euroopa ühisvaluuta eest osta 1,26 dollarit ning oktoobri viimasel kuupäeval fikseeris EKP euro-dollari suhteks 1,2524. See tähendab, et maikuust saadik on euro väärtus dollari suhtes langenud umbes 10%. Kuna gaasi hinna põhikomponente (toornaftat, kerg- ja raskõli) kaubeldakse dollarites, tõstab dollari tugevnemine maagaasi hinda.

    Dollari kiire tugevnemise põhjus on Euroopa Liidu ning Ühendriikide keskpankade (Euroopa Keskpanga ning Föderaalreservi) rahanduspoliitika liikumine vastassuundades. See on tingitud Euroopa majanduse aeglustumisest ning Ameerika majanduse kiirenemisest.

  • Balti riikide uudised »

    Eesti Energia käive langes, kulumieelne ärikasum kasvas 3%

    Võrreldes aastataguse ajaga vähenes Eesti Energia kolmanda kvartali käive 9%, kulumieelne ärikasum (EBITDA) kasvas aga samal ajal 3%. Sellesse kasvu andis olulise panuse tütarettevõtte Eesti Energia Võrguehitus müük.

    Kolmandas kvartalis vähenesid põlevkiviõli ja elektri müügimahud. Eesti Energia müüs kvartalis 2,3 TWh elektrit, mis on 9% vähem kui aasta eest. Seevastu elektri hulgimüük Nord Pool Spoti börsile on suurenenud. Kontsern tegi kvartali jooksul 71 miljoni euro ulatuses investeeringuid, millest olulisemad läksid Auvere elektrijaama ning Elektrilevi võrguteenuse kvaliteedi parandamisse.

    Oktoobri lõpus sõlmiti leping Jordaania elektrijaama ehitajaga

    31. oktoobril sõlmisid Hiina riigiettevõte Guangdong Power Engineering Corporation ja emaettevõtte kaudu osaliselt Eesti Energiale kuuluv Attarat Power Company ehituslepingu 554 MW brutovõimsusega põlevkivielektrijaama rajamiseks Jordaaniasse. Lepingu kohaselt projekteerib jaama rahvusvaheline inseneribüroo WorleyParsons, keevkihtkatlad ehk aurukatlad ehitab Foster Wheeler ning auruturbiini ja generaatori tarnib Siemens. Kahe energiaploki ehituseks on plaanitud kolm ja pool aastat ning esimene kohalikust põlevkivist toodetud elekter peaks tänase plaani kohaselt jordaanlasteni jõudma 2018. aasta lõpus.

    Läti koduklientidele pakutakse üsna sarnaseid avatud elektrituru hindu

    Alates 2015. aastast saavad ka Läti kodutarbijad osta elektrit avatud turult. Elektrimüüjate tänaseks tehtud hinnapakkumised ei erine üksteisest väga, küll aga prognoositakse mõnetist hinnatõusu. 18. septembril Läti seimis vastu võetud elektrituruseaduse järgi luuakse Läti kodumajapidamistele elektriostuks riiklik toetav staatus, mis tagab majanduslikult vähekindlustatud kodutarbijatele sotsiaalse garantii täielikult avatud elektriturul. Garantii hõlmab madalat fikseeritud elektrihinda.

  • Eesti Energia suurklient Maag Piimatööstus – edu tihedas konkurentsis »

    AS Maag Piimatööstus on Ida-Virumaal tegutsev ja 100% Eesti kapitalile kuuluv piimatööstus, mis toodab ja turustab kvaliteetseid piimatooteid. Näiteks kuuluvad Maag Piimatööstusele tuntud kaubamärgid Farmi ning Jänks. Ettevõte toimib tütarettevõttena AS Maag Grupi kontsernis, kuhu kuulub näiteks ka AS Rannarootsi Lihatööstus.

    Piimatööstuse tehnikajuhi Andres Leotootsi sõnul töötleb ettevõte päevas ca 180 tonni peamiselt Viru- ja Vooremaalt varutud piima. Seeläbi on Maag Piimatööstus hinnatud partneriks lausa 40 piimatootjale Eesti tootjate esisajast. Kokku annab piimatööstus tööd ca 200 virumaalasele, 2014. aastaks prognoositav käive on 45 miljonit eurot.

    „11 tegevusaasta jooksul on Maag Piimatööstus oluliselt hilisema startijana tõusnud kahe tänase peamise konkurendi – Valio ja Tere – vahel positsioonilt teiseks meie kodumaisel siseturul,“ tunneb Leotoots uhkust. Ta selgitab, et ettevõtte ekspordi osakaal tänasest müügist on ca 9%. Leotoots mainib, et lisaks kodumaisele turule asuvad ettevõtte suurimad kaubanduspartnerid Lätis, Leedus ja Soomes.

    Oma väärtusteks peab Maag Piimatööstus kvaliteeti, innovatsiooni ja hoolimist. „Meie jaoks on oluline tööstuse ahela esimene lüli ehk piimatootjate areng ning jätkusuutlikkus. Maksame koostööpartneritele toorpiima eest konkurentsivõimelist hinda ning ka kvaliteet ja innovatsioon pole meie puhul lihtsalt sõnakõlksud: valmistame kõige laiemat piimatoodete sortimenti,“ selgitab Leotoots.

    Tasub nimetada, et näiteks Farmi toodete kvaliteeti on tunnustatud Eesti Maitse pääsukesemärgi ja Eesti parima piimatoote auhindadega. Firma tooteportfellis on palju „Eesti esimesi“ tooteid, näiteks Eesti esimene hapukoorega kodujuust ja koorene jogurt, esimene kodumaine Kreeka tüüpi jogurt (mis pälvis ka tiitlid Eesti Parim Piimatoode ja Eesti Parim Toiduaine 2014), pudelijoogid ja Farmi Köögi toorjuust, mis tunnistati 2011. aastal Eesti parimaks piimatooteks. Põnevate toodete hulka kuulub ka unikaalne Jänksi jogurtishake, mis valiti 2009. aastal Eesti parimaks piimatooteks.

    „Tunnustustest ja tiitlitest ettevõttele aga ei piisa – tööstuse tulevikuvaated sisaldavad arenguid nii toodete kui ka suurema turu osas. „Meil on hea meel, et oleme suutnud 2014. aasta esimese poole seisuga kindlustada endale Eesti siseturul tugeva teise koha. Edaspidi soovime arendada eksporti, seda eelkõige Skandinaavia suunas,“ selgitab Leotoots. „Kuna piimanduses on konkurents väga tihe, ei saa me istuda, käed rüpes. Meie prioriteediks on jätkuvalt nii toodete arendus kui ka nende kvaliteet.“

    Tehnikajuht selgitab, et kuigi tööstuse energiakulud on tootmiskuludest väiksemad, on need siiski ettevõttele oluline püsikulu. „Energiakandja hinnamuutus mõjutab oluliselt meie omahinda, eriti energiamahuka tootmisprotsessi korral,“ kirjeldab Leotoots. Maag Piimatööstus ostab tootmiseks vajalikku elektrienergiat ja gaasi Eesti Energialt ning kasutab sealjuures oma elektri- ja gaasikulude kontrollimiseks fikseeritud elektri- ja gaasiostustrateegiat.

    „Kulude kontrolli all hoidmiseks mõõdame lisaks kulu üldmõõdule meie suurimate energiatarbijate kulu,“ selgitab Leotoots, kuidas ca 11 000 m2 suuruse tootmispinnaga firma energiakulusid juhib. Ta mainib, et Eesti Energia lepingud on väga põhjalikud ning võimaldavad piimatööstusel valida parima energiaostulahenduse.