Energiaturu ülevaade, september 2014

08.10.2014

Mathias Vaarmann

turuanalüütik

EstLinki merekaablite rikete tõttu tõusid septembris Baltimaade elektri börsihinnad

Seekordses turuülevaates vaatame lähemalt, mil moel mõjutasid EstLinki häired börsihindu Eesti, Läti ja Leedu elektriturul. Sellega seoses selgitame, kuidas kindlustada oma ettevõtte elektrikulud börsihinna kõikumise vastu, fikseerides elektri hinna. Räägime lähemalt ka septembris jätkunud maagaasi hinnatõusust ning Euroopa Liidu võimalikust plaanist importida maagaasi Iraanist, asenduseks Vene gaasile.

Septembris sattusid ajaliselt kokku EstLink-1 ja EstLink-2 rikked ning Rootsi ja Soome vaheliste ülekandetrasside Fenno-Skan-1 ja Fenno-Skan-2 hooldusperioodid. Seetõttu tõusis elektri hind septembri jooksul nii Soomes ja Eestis kui ka Lätis ja Leedus. Viimase kahe riigi börsihinnad kujunesid seeläbi viimase 11 kuu kõrgeimateks. Ühtlasi kerkis septembrikuiste madalamate õhutemperatuuride tõttu elektri nõudlus.

Põhja-Euroopas sadas vähe ning see viis hüdroreservuaaride täituvuse kriitiliste tasemeteni, kergitades ka piirkonna elektrihindu. Süsiniku saastekvoodi hind langes septembris, toornafta hinda langetas aga riskiregioonide kõrgel püsiv toodang ning Euroopa ja Hiina vähene naftanõudlus. September oli erakordne ka dollari kursile, mis tõusis euro suhtes viimase kahe aasta kõrgeimale tasemele. Samas langes aga Brenti toornafta hind viimase 26 kuu madalaimale tasemele.

Septembris avaldati Elektritööstuse Liidu värske uuring Eesti tööstusettevõtete elektritarbimise konkurentsivõime kohta. Lisaks selgus, et Keskkonnaministeerium plaanib fikseerida elektritootmise keskkonnatasud Eestis viie aasta asemel kümneks aastaks. 11. septembril toimus Eesti Energia Energiafoorum, mis keskendus tänavu energiajulgeolekule. Eesti Energia nõukogu valis ettevõtte juhiks Hando Sutteri. Leedus määrati uueks energiaministriks Rokas Masiulis. Jordaania valitsus kirjutas alla lepingutele põlevkivielektrijaama rajamiseks.

Lõpetuseks toome esmakordselt teieni loo ühest Eesti Energia suurkliendist, kes jagab oma ettevõtte elektriostu kogemust ning tutvustab ka ettevõtte tegevusvaldkonda. Septembrikuu ülevaates saame lähemalt tuttavaks köögiviljakasvataja Grüne Fee Eestiga.

Loe teemadest lähemalt:

  • EstLinki kaablite rikked tõstsid septembris Baltimaade elektri börsihindu »

    Septembris kujunes Eesti elektri keskmiseks börsihinnaks 42,97 eurot megavatt-tunnist, mis on tänaseks kuust kuusse tõusnud kokkuvõttes 9,9 protsenti. Kui jätta kõrvale juulikuine hind, mis EstLink-2 plaanipärase hoolduse tõttu küündis 44,17 euroni, siis ulatus Eesti turu börsihind septembris kõige kõrgema tasemeni alates 2013. aasta oktoobrist.

    Nii juuli- kui ka septembrikuiste börsihindade kujunemist mõjutas vaieldamatult kõige rohkem Eesti ja Soome elektriturgu ühendavate kaablite EstLink-1 ja -2 töö seisak. Juulis lülitati EstLink-2 välja plaanipärase hoolduse käigus, septembris aga oli kaablite haldaja Elering sunnitud mõlemad kaablid välja lülitama neis esinenud rikete tõttu. Mõlemad kaablid olid korraga turule kättesaamatud neljal järjestikusel septembripäeval, mis tähendas, et Soomest Eestisse suunduva odavama elektri voog oli täielikult peatatud. Neil päevil küündis Eesti päevane keskmine elektri börsihind 64,75 euroni megavatt-tunnist.

    Septembris teatas merealuste ülekandetrasside haldaja Elering, et EstLink-2-s avastati disainiviga. See tähendab, et kaabli haldaja on sunnitud välja töötama ning ellu viima disainimuudatused. Sellest tingituna võib EstLink-2 tulevikus taas olla teatud perioodidel turule kättesaamatu.

    Septembrikuus mõjutas nelja regiooni – Soome, Eesti, Läti ja Leedu – elektri börsihindu ka Rootsit ning Soomet ühendavate kaablite Fenno-Skan-1 ja -2 korrapärane hooldus. Hooldusperioodi üheksast päevast viiel lülitati kaks kaablit täielikult välja, mis tähendas, et turult oli puudu 1200 megavatti ülekandevõimsust. Ülejäänud neljal päeval oli ülekandevõimsus 800 megavati ulatuses tagatud. Kahe kaabli väljalülitamine tähendas, et Soome elektrihind tõusis neil päevil kuni 47,08 euroni, mis omakorda tõstis Eesti hinda ning seeläbi ka Läti ja Leedu hinda.

    Soome elektrisüsteemioperaatori Fingrid teatel sõltuvad põhjanaabrid järjest enam elektri impordist. Kuna Olkiluoto-3 tuumajaama valmimine hilineb ning Venemaalt on imporditud varasemast tunduvalt vähem elektrit, on Soome sunnitud lisaks importima ligi 3000 megavatti elektrienergiat, et katta kogu tarbimist. Peamine osa sellest kogusest tuleb just Rootsist. Fingridi sõnul on Soome importinud tänavu jaanuari ning augusti vahel Rootsist 12,7 teravatt-tundi elektrit ehk 62% enam kui eelmisel aastal. Võrdluseks võib tuua, et terve Eesti riigi aastane tarbimismaht on ca 8 TWh.

    Põhjanaabrite elektriturul toimuv on Eestile oluline eeskätt seetõttu, et läbi EstLinki merekaablite Eestisse saabuv odavam elekter pärineb just Soomest (ning seeläbi ka Rootsist).

    Soome turupiirkonna septembri keskmiseks börsihinnaks kujunes 38,33 eurot megavatt-tunnist, 5 senti vähem kui augustis. Viimati oli Soome elektri börsihind augustikuisest hinnast kõrgem jaanuaris, mil keskmine hind ulatus 40,23 euroni.

    Samuti avaldas septembris Nord Pool Spoti riikide elektrihinnale survet hüdroreservuaaride veetasemete langemine kriitilise piiri lähedusse. Hüdroelektrijaamadest pärineb enam kui pool Põhja-Euroopas toodetud elektrist. Norras näiteks tuleb just hüdroelektrijaamadest 95 protsenti toodetud elektrist. Pikalt kestnud kuiva perioodi tõttu pööras hüdrobilanss – vee kogus hüdroreservuaarides, maapõues ning lumes – kiirele langusteele, mis omakorda tõstis elektri hinda.

    Läti ja Leedu septembri keskmiseks elektri börsihinnaks kujunes 57,49 eurot megavatt-tunni kohta, mis on 3,9% enam kui augustis (55,31 €/MWh). Lõunanaabrite septembrikuu börsihind on käesoleva aasta kõrgeim. Viimati maksis kahe riigi elekter rohkem eelmise aasta oktoobris, mil kuu keskmine hind ulatus 64,18 euroni megavatt-tunnist.

    Börs Keskmine
    €/MWh
    Muutus võrreldes
    eelneva kuuga
    Miinimum Maksimum
    Nord Pool Eesti 42,97 9,9% 28,67 120,03
    Nord Pool Soome 38,33 -0,13% 28,67 93,05
    Nord Pool Läti 57,49 3,94% 28,67 120,03
    Nord Pool Leedu 57,49 3,94% 28,67 120,03
  • Kindlustage end börsihinna kõikumise vastu ja fikseerige elektri hind »

    Tänavu turu kasutusse antud EstLink-2 võimaldab Eesti turul senisest paremini ligi pääseda odavamale elektrile, mis on toodetud ülejäänud Nord Pool Spoti riikide hüdro- ja tuumajaamades. Odavama elektri importimisel jäävad Eesti ning Soome ühendatud turud siiski sõltuvaks Rootsist ning piirkondadevahelistest ülekandetrassidest. Seetõttu võib elektri börsihinnas esineda kuust kuusse suuri kõikumisi, mis omakorda võivad tuua kaasa halbu üllatusi elektriarvetel.

    Et ettevõtte kulusid paremini juhtida, on Eesti Energia suurkliendi osakonna juhi Artur Teesalu sõnul suurklientide optimaalseks valikuks elektri hinna fikseerimine. Kui klient ei soovi elektri hinda täielikult fikseerida, pakub Eesti Energia võimalust kontrollida oma ettevõtte kulusid ja fikseerida hind kas või osaliselt. Et leida igale kliendile ja ettevõttele parim lahendus, aitavad Eesti Energia suurkliendihaldurid valida välja elektrihinna fikseerimiseks sobivad perioodid, nii et klient saaks kasu headest börsihindadest võimalikult madala hinnakõikumisriskiga.

  • Euroopa Liit planeerib gaasi importi Iraanist asenduseks Vene gaasile »

    Septembri lõpus avaldas Euroopa Komisjoni allikas Euroopa Liidu plaanid hakata importima Iraanist maagaasi. Praegu on Euroopa suurim maagaasiga varustaja Venemaa, kes tagab kolmandiku Euroopa nõudlusest, mille eest makstakse umbes 80 miljardit dollarit aastas. Ukraina kriisi tõttu on läänemaailma suhted Venemaaga viimastel kuudel halvenenud ning sanktsioonide kehtestamise järel on 28-liikmeline blokk pööranud järjest enam tähelepanu energiasõltumatusele Venemaast.

    Iraani maagaasivarud on Venemaa järel suuruselt teised maailmas ning tänu läänemaailma soojenevatele suhetele Teheraniga on islamiriigist seega saanud Euroopa potentsiaalne energiapartner. Iraani ja Euroopa Liidu tulevane partnerlus on siiski veel planeerimisjärgus. Gaasitarnete alustamiseks on vaja kergendada Iraanile seatud sanktsioone tuumaprogrammi osas ning ehitada gaasitorude juurde infrastruktuure, mis lubaksid gaasi suuremas mahus importida.

    Praegu ekspordib Iraan maagaasi Türki, kasutades selleks Tabrizi-Ankara gaasitoru. Nimetatud toru on seni parim variant gaasi Euroopasse viimiseks, kuid paraku ei võimalda toru praegune läbilase suuremat eksporti.

    Euroopa Komisjoni allikas avaldas septembri lõpus, et Euroopa Liit võib planeerida gaasi importi ka Kesk-Aasia riikidest.

  • Süsiniku saastekvoodi hind langes septembris »

    Septembri alguses oli süsihappegaasi saastekvoodi turuhinnaks 6,42 eurot tonni kohta. Kuu vältel turud langesid ning septembri viimasel kauplemispäeval sai ühe tonni kasvuhoonegaasi õhku paiskamise õiguse osta 5,84 euro eest. Kokkuvõttes CO2 hind kolmandas kvartalis eriti ei muutunud – juuni lõpus sulgus süsinikdioksiidi hind 5,86 eurol tonnist, mis tähendab, et kvartali vältel langes kasvuhoonegaasi hind 2 sendi võrra.

    Euroopa Liit planeerib süsinikuturu reformi, mis looks alates 2021. aastast nn turustabiilsusreservi. Reservi eesmärgiks oleks hoida kinni ning seejärel vabastada süsinikukvoote, et tasakaalustada kvootide pakkumist turule Euroopa kasvuhoonegaasidega kauplemise süsteemis. Saksamaa soov on luua turustabiilsusreserv juba aastal 2017. Turureformi jõustumine vajab Euroopa seadusandjate heakskiitu ja hääletust, septembris aga lükati hääletus edasi 2015. aastasse, mis viis süsinikuturud langusesse.

  • Maagaasist, toornaftast ja dollari kursist »

    Maagaasi hinnatõus jätkus ka septembris

    Septembris jätkus maagaasi hinnatõus nii Eesti kui ka teiste Euroopa riikide jaoks. Gaasi hinda tõstab euro suhtes jätkuvalt tugevnev Ühendriikide dollar, seda tasakaalustab aga odavnev toornafta barrel. Euroopa gaasihindadele on jätkuvalt mõju avaldanud ka viimastel kuudel tugevasti jahenenud suhted Venemaaga.

    Poola, Slovakkia, Austria ja Ungari teatasid septembris, et Venemaa riiklik firma Gazprom on tarninud nendesse riikidesse soovitust vähem gaasi (pärast seda, kui Euroopa Liit hakkas gaasiga varustama Ukrainat, kelle varustamise Venemaa juunis lõpetas). Nimetatud riigid tõlgendasid Gazpromi tegevust kui Venemaa kindlat hoiatust enne kütteperioodi ametlikku algust 1. oktoobril.

    Ameerika Ühendriikide dollar saavutas septembris viimase kahe aasta kõrgeima taseme euro suhtes ning viimase kuue aasta kõrgeima taseme Jaapani jeeni suhtes. Septembrikuuga lõppenud kolmas kvartal oli dollari jaoks viimase kuue aasta parim.

    Kui juuli esimesel kauplemispäeval sai Euroopa Keskpanga hinnangul ühe euro eest osta 1,3688 dollarit, siis augustiks oli see number kahanenud 1,3395-ni ning septembri esimeseks kauplemispäevaks 1,3133-ni. Septembri vältel jätkus dollari väga kiire tugevnemine ning kuu viimasel päeval fikseeris keskpank euro-dollari suhteks koguni 1,2583. Järjest tugevnev dollar muudab Ühendriikide valuutas noteeritud energiatooted aina kallimaks. Nende hulka kuulub ka Eestis müüdav maagaas.

    Dollari kiire tugevnemise taga on peamiselt USA majandus, mis annab väga jõulisi signaale, ning Ühendriikide ja eurotsooni rahanduspoliitika vastukäivad otsused. Viimase kvartali jooksul on Ameerika Ühendriigid avaldanud järjest tugevamaid majandusnäitajaid, mille hulka kuulub näiteks ka üleüldine 4,6-protsendiline aastane majanduskasv teises kvartalis, mis on ameeriklastele ühtlasi viimase kahe ja poole aasta kiireimaks kasvuks. Tugevnev majandus on USA keskpanga rahanduspoliitika otsuste tegemise aluseks. Ühendriikide keskpank on viidanud võimalusele, et nad võivad hakata tõstma keskpanga baasintressimäära, mistõttu muutub dollar investoritele aina ahvatlevamaks.

    Vastupidiselt USA majandusele on eurotsooni majandus näidanud tunduvalt kehvemaid märke. Valuutaturgudel on enim ärevust tekitanud väga madalal püsiv inflatsioon, mis on üldine märk aeglustuvast majandustegevusest. Viimase turgutamiseks langetas Euroopa keskpank eesotsas Mario Draghiga septembri alguses keskpanga baasintressimäära 0,15 protsendilt 0,05 protsendini, mis tähendab otse vastupidist suunda võrreldes USA keskpanga praeguse kursiga.

    Toornafta hind langes septembris viimase 26 kuu madalaimale tasemele

    Kui juunikuu tipp-punktis sai ühe Brenti naftabarreli osta 115,06 dollari eest, siis septembri viimaseks kauplemispäevaks oli barreli hind langenud alla 100 dollari piiri, maandudes 94,67 dollari juures. See märgib 17,7-protsendilist langust pisut enama kui kolme kuu jooksul.

    Nafta hinda on viimastel kuudel langetanud jätkuvalt kõrgel püsiv tootmiskogus, seda eriti geopoliitiliselt riskantsetes riikides Liibüas, Iraagis ning Süürias, kus toornafta tootmisvarad on jäänud riigisisestest pingetest ning vägivallast eemale. Rahvusvahelise naftatootjate kartelli OPEC hinnangul tõusis liikmesriikide tootmiskogus septembris viimase kahe aasta kõrgeimale tasemele eelkõige Liibüa tootmiskoguste taastumise ning Saudi Araabia koguste kasvu tõttu. Kui veel augustis tootsid OPECi riigid keskmiselt 30,15 miljonit barrelit päevas, siis septembris oli sama näitaja 30,96 miljonit barrelit. Viimati ulatus see näitaja kõrgemale 2012. aasta novembris, mil iga päev toodeti 31,06 miljonit barrelitäit naftat.

    Nafta hinna langusele on aidanud kaasa see, et langenud on suurimate naftatarbijate – Euroopa ning Hiina – nõudlus, põhjuseks muidugi nende majandustegevuse aeglustumine.

    Toornafta hinnalanguse valguses on mõned OPECi liikmesriigid avaldanud meelt, et organisatsioon peaks tootmist kunstlikult piirama, et toornafta hinda tõsta. Teatud liikmesriikidele (näiteks Iraanile) on oluline hoida naftabarreli hinda 100 dollarist kõrgemal. OPECi novembrikuisel kohtumisel Viinis võetakse see teema arutlusele.

    Septembri keskpaigas kohtus Venemaa energiaminister Viinis OPECi esindajatega. Venemaa on üks maailma suurimaid naftatootjaid ning tänavu on riigi eelarves arvestatud keskmiselt 104-dollarilise naftahinnaga. Kuna Venemaa naftavarud ähvardavad otsa saada, on venelased korraldanud koostöös lääne firmadega (eesotsas Ühendriikide Exxon Mobiliga) ekspeditsioone ja puurimisi, et avastada Arktikas uusi nafta leiukohti. Venemaa naftafirmadel pole arenenud R&D harusid nafta maapõuest ülestoomiseks, seega sõltuvad nad lääne koostööpartneritest. Venemaale kehtestatud sanktsioonid aga keelasid Exxonil venelastega koostööd teha, mistõttu jäi projekt septembris seisma.

  • Balti riikide uudised »

    Elektritööstuse Liit avaldas uuringu Eesti tööstusettevõtete elektritarbimise konkurentsivõime kohta

    Eesti Elektritööstuse Liidu 3. oktoobril avaldatud raport annab ülevaate elektri võrguteenuse ja riiklike maksude mõjust konkurentsivõimele. Raport esitab seisukoha, et suurtele elektritarbijatele maksab iga megavatt-tunni tarbimine Eestis kokku 11– 24 euro võrra megavatt-tunni kohta rohkem kui Poolas, Rootsis ja Soomes. Ühtlasi teatab raport, et Eestis on elektri tarbimise kulu oluliselt madalam kui Lätis ja Leedus. Lisaks jõutakse raportis tõdemusele, et konkurentsivõime parendamiseks on Eestis võimalik vähendada suurtarbijatel elektri tarbimisega kaasnevaid kulusid. Selleks võiks muuta võrguettevõtete hinnakujundust ning diferentseerida konkurentriikide eeskujul aktsiise ja taastuvenergia tasusid.

    Elektri tarbimise kogukulu (€/MWh) aastas 20–70 GWh tarbivatele tööstustele Eestiga konkureerivates Euroopa Liidu liikmesriikides aastatel 2008 ja 2013 (Eurostat).

    Keskkonnaministeerium plaanib fikseerida elektritootmise keskkonnatasud 10 aastaks

    Keskkonnaministeeriumi ettepanek kinnitada elektritootmise keskkonnatasud Eestis senise viie aasta asemel kuni kümneks aastaks on ajendatud riigi soovist tagada stabiilsus investeerimisotsuste tegemiseks ja kindlus looduskeskkonna puhtamaks muutmise osas. Ettepaneku jõustumine parandaks ka Eesti Energia elektrijaamade võimalusi pakkuda pikki tarnelepinguid. Praeguseks fikseeritud keskkonnatasud kehtivad valitsuse määruse järgi 2015. aasta lõpuni, uued keskkonnatasud on seega kavas kehtestada kuni 2025. aasta lõpuni.

    Eesti Energia nõukogu valis ettevõtte juhiks Hando Sutteri

    3. oktoobril peetud koosolekul valis Eesti Energia nõukogu ettevõtte juhatuse esimeheks senise Nord Pool Spoti Balti ja Venemaa piirkonna juhi Hando Sutteri, kes alustab uues ametis tööd 1. detsembrist. Nõukogu esimehe Erkki Raasukese sõnul on Eesti Energia teinud Sandor Liive juhtimisel läbi suure ja olulise arengu, seega tänas Raasuke Liivet pikaajalise pühendunud töö eest.

    Hando Sutter, foto Toomas Huik

    Jordaania valitsus kirjutas alla põlevkivielektrijaama rajamise lepingutele

    Emaettevõtte kaudu osaliselt Eesti Energiale kuuluv Attarat Power Company (APCO) sõlmis 2. oktoobril Jordaania valitsusega 30-aastase elektri ostu-müügilepingu ning muud projektilepingud 554 MW põlevkivielektrijaama rajamiseks. Jordaania valitsuse poolt garanteeritud 30-aastase lepingu kohaselt ostab Jordaania riiklik elektrifirma National Power Electric Company kogu põlevkivijaamas toodetud elektri. Attarat Power Company projekti järgi planeeritav elektrijaam oleks Jordaania esimene põlevkivielektrijaam.

    Põlevkivielektrijaama rajamise lepingu allkirjastamine Jordaanias

    Eesti Energia Energiafoorum keskendus tänavu energiajulgeolekule

    11. septembril korraldas Eesti Energia iga-aastase Energiafoorumi, kus sel aastal keskenduti kogu Euroopas aktuaalseks kujunenud teemale – energiajulgeolekule. Arutelu käigus püüti leida vastuseid küsimustele, kas energiasõltumatus on tegelikult Eestile oluline ning kas energiaallikate näol tasuks eelistada taastuvaid või fossiilseid allikaid. Lisaks diskuteeriti ka selle üle, kui palju tööd annab energiasõltumatus ning kuidas kasvatada energiasõltumatusest saadavat riigitulu.

    Leedu uueks energiaministriks sai senine Klaipedos Nafta juht Rokas Masiulis

    Septembri teisel poolel määras Leedu president Dalia Grybauskaite ametisse uue energiaministri Rokas Masiulise, kes seni juhtis alates 2010. aastast riigi osalusega Klaipedos Naftat. Nimetatud ettevõte vastutas veeldatud maagaasi (LNG) terminali projekti eest, mis annab Leedu ja teiste Balti riikide tarbijatele juba järgmise aasta algusest võimaluse valida odavam gaasiteenus mitte ainult terminalide, vaid ka torujuhtmete kaudu gaasi tarnivate teenusepakkujate vahel. Varem on Masiulis töötanud ka rahvusvahelise auditi ja finantsteenustega seotud ettevõtetes.

    Rokas Masiulis. Foto: vilnews.com

  • Eesti Energia suurklient Grüne Fee - suurim köögiviljade kasvataja Eestis »

    AS Grüne Fee Eesti on katmikaiandusega tegelev ettevõte, mis rikastab värske kurgi, salatite ja maitserohelisega aastaringselt nii kodumaise tarbija kui ka lähinaabrite toidulauda. Eestis oma ala suurima ettevõtte tootevalikus on kogu aasta vältel lisaks värskele kurgile ka 25 erinevat salatit ja maitserohelist. Grüne Fee toodangu hulgast on eestimaalastele tõenäoliselt kõige tuntumaks Luunja kurk.

    Tartu linnaga piirnevas Väike-Lohkava külas asuva Grüne Fee tootmisprotsessi juhtimine on automatiseeritud viisil, et tagada taimedele ideaalilähedased kasvutingimused ja nii näiteks reguleeritakse kasvutemperatuuri kümnendiku kraadi täpsusega ning doseeritakse kasvuks vajalikke toitaineid milligrammi-täpsusega. Lisaks Eestile on Grüne Fee toodanguga tuttavad ka Läti, Leedu, Soome ning loodetavasti varsti ka Rootsi tarbijad. Lähitulevikus on ettevõttel plaanis kasvupinna laiendamine ja sortimendi mitmekesistamine.

    Tootevalikus on kogu aasta vältel värske kurk, salatid ja maitseroheline

    „Eelmisel suvel tähistasime ettevõtte 20. sünnipäeva - seega võime julgelt öelda, et meie tooted on leidnud oma koha tarbijate toidulaual,“ tunneb uhkust ettevõtte juht Raivo Külasepp. Tema sõnul pole meie asukoha ja kliima tõttu Eestimaal lihtne konkureerida mujalt sissetoodavate sarnaste toodete hinnatasemega, kuid sellest hoolimata on ettevõte suutnud turul püsima jääda. „Aastaringne tootmine meie laiuskraadil eeldab valmisolekut, et kui sobivaid tingimusi pole, tuleb need tekitada. Meie puhul on sellisteks tingimusteks näiteks soojus ja päikesevalgus, mida pole sügisest kevadeni taimekasvatuseks piisavalt. Puuduvate tingimuste ehk valguse ja soojuse tekitamine tingib aga omakorda selle, et kogu tootmisprotsess muutub energiamahukaks,“ selgitab Külasepp.

    Kulutused energiale moodustavad suurema osa Grüne Fee valmistoodete omahinnast – seda eriti talveperioodil. „Et toodete müügihind oleks tarbijale vastuvõetav, on äriühingu rentaabli tegutsemise aluseks võimalikult soodne omahind,“ põhjendab Külasepp . Seda mõjutab aga tema sõnul eelkõige suurima kuluartikli ehk energiapaketi maksumus.

    Aastaringne tootmine Eesti laiuskraadil eeldab valmisolekut sobivate tingimuste tekitamiseks

    Köögivilju kasvatava ettevõtte juht märgib, et igasuguse eduka äritegevuse alustalaks on stabiilsus, seda nii müügihinna, toote kvaliteedi kui ka tootmiskulude osas, mis kõik on tootmisprotsessis omavahel seotud. „Ühe komponendi stabiilsus toetab ka teiste stabiilsena püsimist,“ usub Külasepp. „Seetõttu oleme elektrikulude stabiilsena hoidmiseks valinud pikaaegse fikseeritud hinnaga ostuvõimaluse.“ Ettevõtte juht lisab, et ostustrateegia valikul ja ostuotsuse langetamisel oli abiks energiaettevõtte personaalne teenindus: „Eesti Energia oli kliendihalduri kaudu väga koostööaldis partner, kes kuulas meid ära, sai ülevaate meie soovidest ning tegi lõpuks ka parima pakkumise.“

    Grüne Fee juht Raivo Külasepp usub, et tema ettevõtte suurima kuluartikli ehk energia stabiilne hind võimaldab äriühingul teha täpsemaid tulevikuplaane ja tagab ka selle, et plaanid tulevikus paika peaksid.