Põlevkivituha abil valmis 500-meetrine teelõik

26.09.2014
Lääne-Virumaal valmis OSAMAT pilootprojekti tulemusel poole kilomeetri pikkune Simuna-Vaiatu teelõik, mille rajamisel kasutati Eesti Energia Narva elektrijaamade põlevkivituhka.

Teelõik rajati Eesti Energia ja partnerite koostöös ning Euroopa Liidu LIFE+ fondi toetusel põlevkivituha kasutusvõimalusi uuriva OSAMAT projekti raames. Simuna-Vaiatu tee turbase aluspinna ettevalmistamisel kasutati sideainena kuni nelja meetri sügavusel põlevkivituha ja tsemendi segu. Selle tulemusel mass-stabiliseeriti maanteealune pinnas. „Simuna-Vaiatu 500-meetrine katselõik on jagatud viieks osaks, kus igas sektsioonis kasutati erinevat tuhaliiki ja -kogust ning erinevas koguses tsementi. Sel moel saab analüüsida, milline kasutatud segudest on tee-ehituseks kõige sobilikum,” selgitab üks projekti eestvedajatest, Eesti Energia keskkonna arendusjuht Tõnis Meriste.

Maanteede ja tammide rajamisel eemaldatakse tavaliselt pehme pinnas ja asendatakse see stabiilse materjaliga. Teine võimalus on mass-stabiliseerimine, mille tulemusel pehme pinnas tugevdatakse vajaliku tugevuseni ilma pinnast eemaldamata. „Meie projektis katsetasime turba mass-stabiliseerimist põlevkivituha ja tsemendi segudega. Tuhas sisalduvad kivistuvad sidusained muudavad turba piisavalt stabiilseks võimaldamaks sellele maanteetamm rajada,“ räägib Meriste.

Pinnase stabiliseerimine Simuna-Vaiatu teelõigul lõpetati 2013. aasta oktoobris. Konstruktsiooni paigaldati spetsiaalsed seadmed, mille abil jälgiti selle vajumist. Juulis 2014 paigaldati kivistunud alusele teekate, mille alumised kihid ehitati poole teelõigu ulatuses tsementi kasutamata keevkihttuhast ja teine traditsioonilisel meetodil ehk kompleksstabiliseerimist kasutades.

Simuna-Vaiatu valminud teelõiku seiratakse kuni 2016. aastani, et tuvastada, milliseid muutusi põlevkivituhale rajatud teel tekib. „TTÜ, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi ning Teede ja Tehnokeskuse poolt läbiviidava keskkonnaseire käigus uuritakse nii pinnast, pinnasevett, stabiliseeritud kihi kivinemist, konstruktsiooni vastupidavust kui teekatte kulumiskindlust," tutvustab Meriste.

Meriste sõnul on tuhal tsemendiga väga sarnased omadused, kuid tuha kasutamine oleks tee-ehitusel majanduslikult mõistlikum. „Põlevkivitööstuse kõrvalsaadusena tekkivale tuhale on uute kasutusvõimaluste leidmine väga oluline ka keskkonnasäästlikkust silmas pidades. On tähtis, et põlevkivituhka tunnustatakse järjest enam kui toorainet ning seda ei peeta vaid jäätmeks,“ selgitab Meriste. Ta märgib, et põlevkivituhal on ka teisi kasutusvõimalusi – see on väärtuslik tooraine tsemenditootmises, ehituses ja ka põllumajanduses, kus tuhka pinnase neutraliseerijana ja väetisena kasutatakse.

OSAMAT projekti esimene etapp algas 2011. aastal, kui tuhka kasutati asfaldialuse stabiliseerimiskihi rajamiseks Narva-Mustajõe teelõigul. Simuna-Vaiatu teelõik rajati OSAMATi teise etapi raames. OSAMAT pilootprojekti eesmärk on soodustada elektritootmisel tekkiva põlevkivituha senisest laiemat kasutamist. OSAMAT projekti osapooled on Nordecon, Eesti Energia, Ramboll ja Maanteeamet. Projekti maksumus on 2,4 miljonit eurot ning seda toetab Euroopa Liidu liikmesriikide keskkonnaprojektide kaasrahastamise programm LIFE+.

Vaata ka OSAMATi tutvustavat videolõiku »

Eliis Vennik
Eesti Energia
Pressiesindaja
eliis.vennik@energia.ee
+372 715 12 18
+372 57 830 756