Mida annab meile põlevkivitööstus?

24.03.2014
Muidugi annab põlevkivitööstus meile elektrit. See on lihtne, aga mitte eriti täpne vastus. Esiteks on Eesti juba teist aastat osa regionaalsest elektriturust, kus liigub ka tuule-, tuuma- ja hüdroenergiat. Kunagi ei saa kindel olla, millisest allikast pärit elekter täna seinakontakti tuleb. Teiseks annab põlevkivitööstus soojust, õli, toorainet keemiatööstusele, tuhandeid töökohti ja sadu miljoneid eurosid Eesti riigi majandusele.

Põlevkivi kaevandamise alguseks võib Eestis pidada 1870. aastat, mil Kukruse parun Robert von Toll asus põleva kiviga kütma oma viinakööki. Ulatuslik tööstuslik kaevandamine algas aga alles 1918. aastal. Esimese tööstusliku suurtarbijana läks põlevkiviküttele üle Kunda tsemenditööstus, selle järel ka praeguse Linnahalli lähistel asunud Tallinna elektrijaam.

Kahetise mõjuga oli põlevkivitööstusele Nõukogude okupatsiooni periood, mil pandi alus põlevkivienergeetika võidukäigule, kuid tehti tööstuse mainele ka karuteene, arendades seda looduskeskkonna suhtes hoolimatult. Loomulikult on põlevkivitööstusel ka tänapäeval keskkonnamõju, ent see jalajälg muutub aasta-aastalt väiksemaks, sest vastasel korral ei oleks põlevkiviettevõtted enam konkurentsivõimelised. Tõsi on see, et Eestis pole kunagi olnud puhtamat põlevkivienergeetikat kui täna.

Energiasõltumatus käsikäes töökohtadega
Eesti Energia tellitud hiljutine EMORi uuring näitas, et eestimaalased peavad põlevkivitööstuse suurimaks väärtuseks energiasõltumatust. Mis sellest, et tavaolukorras tarbime heal meelel naaberriikide elektrit, kui seda sealt odavamalt saab. Olukorrad võivad muutuda ning siis on hea, kui saame ise hakkama. Ja Eesti saab hakkama, sest Eurostati andmetel oleme energiasõltumatuselt Euroopa tipus, jäädes alla ainult taanlastele.

Põlevkivitööstuse teise olulise väärtusena tuuakse enamasti esile tööhõive. Põlevkivi annab ainuüksi Ida-Virumaal tööd rohkem kui 14 000 inimesele. Neist 7000 on otseselt seotud põlevkivi kaevandavate ja töötlevate ettevõtetega. Teist samapalju töökohti pakuvad tööstusega kaasnevad valdkonnad. Loomulikult on tuhandeid põlevkiviga seotud ameteid ka teistes maakondades. Aga et valdav osa põlevkivitööstusest paikneb Ida-Virumaal, kus põlevkivigi, jääb selle olemus ja tegelik mastaap enamikule eestimaalastele sageli märkamatuks.


Elanike hoiakute uuring põlevkivitööstuse suhtes, EMOR 2014

Suur rahamasin majanduse õlitamiseks
Täpi põlevkivitööstuse i-le paneb aga selle mõju Eesti majandusele. Juba praegu annab Eesti Energia kohaliku põlevkivitööstuse eestvedajana Eesti riigi eelarvesse aastas ligi 200 miljonit eurot maksutulu. See on nii suur hulk raha, et sellest piisaks näiteks kõigi Eesti üldhariduskoolide õpetajate netokuupalga tõstmiseks 500 euro võrra. Aasta ringi. Kusjuures see raha ei tule elektriarvetest. Need on Eesti Energia makstavad ressursitasud põlevkivi kaevandamise eest, keskkonnatasud, tööjõumaksud, dividendid. Ja sellele lisandub veel teiste põlevkiviettevõtete panus.

Just põlevkivitööstusest teenitud tulud on need, mis võimaldavad Eesti Energial aasta-aastalt Eestile dividende maksta. Elektrimüük koduklientidele moodustab meie ettevõtte käibest üksnes 5% ja kasumit ei ole sellest valdkonnast veel teenida õnnestunud. See-eest lõi iga tonn põlevkivi, mille kaevandasime, möödunud aastal väärtust rohkem kui 11 eurot. See raha tuleb valdavalt põlevkivist toodetud elektri müügist Põhjamaade hulgiturule, aga ka töötlemata põlevkivi, põlevkivist toodetud õli ja soojuse müügist ning riigile makstud maksudest.



Kokku on Eesti põlevkivitööstuse ettevõtted viimase 9 aasta jooksul keskkonnatasude näol maksnud Eestile üle 500 miljoni euro – raha, mida on paljuski kasutatud keskkonnaprojektide rahastamiseks. Ent oma osa sellest saavad ka teised eluvaldkonnad, sest näiteks tervelt 43% põlevkivitööstusest kogutud keskkonnatasudest läks möödunud aastal riigieelarvesse konkreetse sihtotstarbeta.

Kõike seda arvesse võttes tekib õigustatud küsimus – ehk tuleks Eestis märgistada põlevkivitööstusest rahastatud projekte niisamuti, nagu tähistatakse Euroopa Liidu rahadega valminud projekte ja ehitisi? See aitaks tõsta teadlikkust ning kõneleks selgemalt ka selle tööstusharu panusest meie heaolusse.