Eesti Energia on vähendanud väävliheitmeid viie aastaga 65%

10.03.2014
Eesti Energia on Narva põlevkivielektrijaamade väävliheitmeid viie aastaga vähendanud 65 protsendi võrra. Kaasajastatud energiaseadmed vastavad seeläbi nii tänastele keskkonnanõuetele kui ka 2016. aastast karmistuvale korrale. Viimase aastaga vähendati väävliheitmeid 20 protsendi võrra.

Emissiooni mahu langetamisel mängisid olulist rolli tehnoloogilised uuendused Narva elektrijaamade suitsugaase puhastavates filtrites ja kateldes. Eesti Energia paigaldas Narva elektrijaamadesse, täpsemalt Eesti elektrijaama neljale energiaplokile 2012. aastal innovaatilised väävlipuhastusseadmed, mis vähendavad väävliheitmeid ja võimaldavad säilitada elektrijaamade tootmisvõimekuse. 2013. aasta alguses võeti kasutusele ka lubja doseerimissüsteem, mis täiustab vääveldioksiidi sidumisprotsessi, parandab reaktoris ringleva tuha kvaliteeti ning pidurdab seadme võimalikke korrosiooniprotsesse.

„Eelmise aasta tootmistulemused ja väävliemissiooni mahud näitavad, et tehnoloogia uuendamiseks tehtud pingutused on vilja kandnud. Kasvatasime 2013. aastal elektrimüüki 13% võrra 11 teravatt-tunnini, kuid elektrijaamade väävliheitmed olid samas aegade madalaimad,“ ütles Eesti Energia keskkonnateenistuse arendusjuht Tõnis Meriste.

Õhuheitmete vähenemist on oluliselt mõjutanud ka osade tolmpõletuskatelde väljavahetamine uudsemate keevkihtkatelde vastu. Tolmpõletus on olnud seni energeetikas kõige levinum põletusviis, mille juures on keskkonnanõuete täitmiseks vajalik täiendav väävli- ja lämmastikuheitmete püüdmine. Kaasaegsemal ja keskkonnasõbralikumal keevkihttehnoloogial töötab täna kaks Eesti Energia energiaplokki – üks Eesti ja teine Balti elektrijaamas. Ka valmiv Auvere elektrijaam hakkab kasutama just keevkihttehnoloogiat.

„Emissioonide püüdmise kõrval aitab esmase lahendusena väävliheitmeid vähendada killustiku lisamine kütusena kasutatava põlevkivi hulka. Killustikus sisalduv lubi aitab väävlit siduda. Keevkihtkatla põlemistemperatuurid on madalamad ja põlemiskeskkond ühtlasem ning põlevkivi põletamisel toimub märkimisväärne väävli sidumine ilma täiendavate meetmeteta, mille tõttu vääveldioksiidi heitmed on praktiliselt nulli lähedased,“ selgitab Tõnis Meriste aasta-aastalt toimunud väävliheitmete vähenemise meetodeid.

Esimesed keevkihtkatlad paigaldati Narva elektrijaamadesse tolmpõletuskatelde asemele aastatel 2001-2004. Et väävliheitmeid veelgi vähendada, alustati 2007. aastal ettevalmistusi tolmpõletuskateldele väävlipüügiseadmete paigaldamiseks. Pärast viis aastat kestnud uurimis- ja katsetöid võeti unikaalsed, spetsiaalselt Narva elektrijaamadele loodud väävlipüügiseadmed täismahus kasutusse 2012. aastal.

Eliis Vennik
Eesti Energia
Pressiesindaja
eliis.vennik@energia.ee
+372 715 12 18
+372 57 830 756