Kuidas saab elektribörsi hinnarekord sündida suvel?

27.08.2013

Tänavu juunis tekitas elektri hulgihinna rekord samasuguse emotsioonide puhangu, nagu mäletame avatud turu elektripakettide müügi algusest. Tegelikult pole aga suvistes hinnarekordites midagi erakordset. Kui elektri hinna fikseerinud kliendid võivad need sündmused põhimõtteliselt ka tähelepanuta jätta, siis börsihinnaga paketi valinutel tasuks hulgihinna rekordite sünni tagamaadesse veidi enam süveneda.

Tänavune aasta on näidanud, et talv ei too elektri hulgiturul tingimata kaasa kõrgeid hindu ja niisamuti ei tähenda suvi alati odavat elektrit. Sama saab tegelikult järeldada ka möödunud aastate kohta. Analüüsides nelja viimase aasta suviseid elektrihindu, ilmneb, et kalleima ja odavaima suvekuu hinnaerinevus on pea kahekordne. Kuid mis veelgi olulisem – viimastel aastatel on vähemalt üks hinnarekorditest sündinud just suvel, olgu selleks rekordkõrge või -madal hind.

Eesti 2010–2013 hulgihindade võrdlus Nord Pool Spoti elektribörsil

Suvel on klientide nõudlus elektri järele kordi madalam kui talvel. Eestis võib talvise ja suvise elektrinõudluse erinevus olla koguni kuni neljakordne. Seetõttu võibki esmapilgul tunduda kummaline, et suviti, mil elektril on „kosilasi” vähem, on ka hind sageli kallim. Selle põhjus on aga väga lihtne – suvel on ka elektri pakkumine turul palju väiksem kui talvel. Viimase nelja aasta jooksul on hinnarekordid hulgiturul sündinud just ühel või mitmel alltoodud põhjusel.

Pakkumise vähenemist mõjutanud põhjused

  • Sademete hulk. Möödunud aasta vihmane suvi ei olnud küll meeltmööda puhkajatele Eestis ja Põhjamaades, ent tänu pikkadele vihmaperioodidele said Põhjamaade suuremad hüdrojaamad toota rohkelt hüdroelektrit. Vihmavee-elektrit oli turul palju ja see mõjutas elektri hulgihinda ka Eestis. Paraku saavad hüdrojaamad toota, kuni vett jätkub, ja nii oli see ka möödunud aastal. Kui sademed lakkasid, alanes hüdroelektrijaamade toodang ja vee-elekter ei jõudnud enam Eestisse.
  • Elektrijaamade ja riikidevaheliste kaablite remondid. Hooldusi ajastatakse tavaliselt suveperioodile, sest suvel tarbitakse meil elektrit oluliselt vähem. Paljud elektrijaamad ei suudagi suvel oma hinnaga konkurentsis püsida ja kasutavad suve hoopis tootmisperioodi ettevalmistamiseks. On ju loogiline, et ükski elektrijaam ei soovi olla remondis ajal, mil on võimalik toota ja teenida maksimaalselt. Samas on suvele ajastatud remondid kasulikud ka klientidele, sest talvised hinnahüpped löövad rahakoti pihta enamasti palju valusamalt kui suvised.
  • Koostootmisjaamad seisavad suviti jõude. Koostootmisjaamad toodavad samal ajal nii soojust kui ka elektrit. Suveperioodil ei ole aga kütet tarvis ning üksnes elektri tootmine koostootmisjaamas ei ole majanduslikult kasulik – elektri hind on lihtsalt liiga kõrge ega leiaks hulgiturul ostjat.
    • Nõudluse kasvu mõjutanud põhjused

      • Õhutemperatuur on olulisim hinnamõjur talvel, ent ka väga kuumadel suvepäevadel võib elektri hind kerkida, kui jahutuse tõttu nõudlus suureneb.
      • Elektrinõudlus Eesti põhja- ja lõunanaabrite turgudel. Naabrite nõudlus mõjutab meie hinda aasta ringi, kuid viimase nelja aasta jooksul on kaks suvist hinnarekordit püstitatud just naabrite tõttu. Meie lõunanaabrite elektridefitsiit oli üks päästikutest juunikuu hinnarekorditele. Ka 2010. aasta augustis tõusis hind põhja- ja lõunanaabrite kõrge nõudluse tulemusel. Kuna Balti riikide ja Põhjamaade elektrisüsteemid ja turud on omavahel hästi ühendatud, tuleb meil leppida paratamatusega, et kui naabritel on soodsa hinnaga elektrist puudus, kasvab nõudlus ja elektri hind meie regionaalsel elektriturul tervikuna. Aga sel mündil on teine külg – kui naabritel jääb üle soodsama hinnaga elektrit, alaneb elektri hind ka Eestis.

      Milliseid valikuid peaksid kliendid tegema?

      Mitte ühelgi müüjal ei ole avatud turul võimalik anda klientidele rahalise võidu garantiid või väita, et sel sügisel on hinnad ülejäänud aastast soodsamad või kallimad. Küll aga saavad kliendid ise teha teadliku valiku enda riskitaluvuse seisukohast – kas võtta osa paratamatutest tõusudest ja langustest elektribörsil või jätta „börsimängudes” osalemine riskialtimatele ja fikseerida oma elektrihind. Elektriturul ei ole universaalset lahendust, mis sobiks ideaalselt igale kliendile. Üks soovitus on aga küll – otsustage ise ja kaaluge igat võimalikku valikut just enda riskitaluvusest lähtuvalt.