Eesti Energia kontserni 2013. aasta esimese kvartali auditeerimata tulemused

30.04.2013
Eesti Energia 2013. aasta esimese kvartali auditeerimata konsolideeritud äritulud olid 289 miljonit eurot (+23% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga), kulumieelne ärikasum (EBITDA) 73 miljonit eurot (-11%) ja puhaskasum 25 miljonit eurot (-56%).

Majandustulemused

Kontserni äritulusid suurendas lõppenud kvartalis kõigi põhitoodete suurem müük, aga peamine mõjur oli siiski kõrgem tulu elektrienergiast (+60 mln eurot). Kasvasid nii elektrienergia müügimaht kui ka keskmine hind, kontserni keskmine elektri müügitulu oli 45,3 €/MWh (+22% võrreldes 2012. majandusaasta esimese kvartaliga).

Kontsern teenis 2013. aasta esimeses kvartalis 73,1 miljonit eurot EBITDAd, mis oli 11,2% (9,3 mln eurot) väiksem võrreldes aastataguse perioodiga. Kontserni kasumlikkuse muutust on peamiselt mõjutanud ühekordsed asjaolud (Televõrgu AS müük 2012. aasta esimeses kvartalis ja põhivara müük 2013. aasta alguses), kokkuvõtlikult oli ühekordsete sündmuste mõju EBITDAle 2012. aasta esimeses kvartalis 10,7 mln eurot kõrgem kui sel aastal. Samas toetasid kontserni tulemust positiivselt kasumlikum võrguteenuse (+1,7 mln eurot) ja elektrienergia (+1 mln eurot) müük. Elektrienergia müügikoguse kasv oli peamine positiivne mõjur kõrgema kasumlikkuse juures, lisades kontserni EBITDAle 21,1 mln eurot. Samas vähendas madalam kasumimarginaal elektrienergia müügist kontserni EBITDAd 11,3 miljonit eurot.

Kontserni rahavood äritegevusest ulatusid 68,4 miljoni euroni, kasvades 15,9% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Äritegevuse rahavoogu suurendasid peamiselt varude vähendamine ning väiksem klientide võlgnevuste kasv.

Peamised tegevusnäitajad

Lõppenud kvartalis müüs Eesti Energia 3,5 TWh elektrienergiat (+37,4% võrreldes eelmise aastaga), peale 1. jaanuaril 2013 Eestis avanenud viimast jaeturusegmenti toimus kogu kontserni elektrimüük vabaturu hinnaga.

Eesti Energia müüs 2013. aasta esimeses kvartalis Baltikumi jaeturul klientidele kokku 1,9 TWh elektrienergiat, mis on 14 protsenti vähem kui aasta varem (arvestades ka 2012. aasta esimese kvartali suletud turu müüki Eestis). Eestis oli Eesti Energia kvartali keskmine turuosa 71 protsenti ning Läti ja Leedu koguturul jõudis turuosa vastavalt 13 ja 8 protsendi tasemele. Baltikumi kogu elektriturul oli Eesti Energia turuosa hinnanguliselt 31%.

Kontserni müük elektribörsidele ja hulgimüüjatele ulatus lõppenud kvartalis tasemeni 1,5 TWh, mis on üle 5 korra rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Peamiseks kasvanud müügi põhjuseks oli kõrgem elektritootmismarginaal.

Võrguteenuste müügimaht ulatus 2013. aasta esimeses kvartalis 1,9 TWh-ni (-0,5%), samas kui võrgukaod vähenesid aastaga 5,9 protsendini (-2 protsendipunkti).

Põlevkivist toodetud vedelkütuste müük oli aasta esimeses kvartalis 51 tuhat tonni, mis on 0,6% kõrgem kui 2012. aasta samal perioodil. Kontsern saavutas selle tulemuse ilma olulise panuseta uuelt Enefit280 õlitehaselt.

Investeeringud

2013. aasta esimeses kvartalis investeeris Eesti Energia kokku 74 miljonit eurot, mis on 42,4% väiksem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Suurimad investeeringud tehti elektrivõrgu uuendamisse ja elektrivarustuse töökindlusesse (16,3 miljonit eurot), uue 300 MW CFB elektrijaama ehitamiseks (14,4 miljonit eurot), Iru jäätmeenergiaploki rajamiseks (10,3 miljonit eurot) ja Narva tuuleparki (4,1 miljonit eurot). Baasinvesteeringud ulatusid möödunud kvartalis 12,4 mln euroni.

Finantseerimine

Kontsernil oli 2013. aasta 31. märtsi seisuga võimalik kasutada 557 miljonit eurot rahalisi vahendeid (likviidsed varad 162 miljonit eurot, väljavõtmata likviidsuslaenud 300 miljonit eurot ja investeerimislaen Euroopa Investeerimispangalt 95 miljonit eurot). Piisava likviidsuspuhvri tõttu otsustas kontsern lõppenud kvartalis vähendada väljavõtmata likviidsuslaenude mahtu 100 miljoni euro võrra.

31. märts 2013 seisuga olid kontserni peamiseks võlakohustuseks eurovõlakirjad tagasimaksetähtajaga 2018 ja 2020 kogumahus 600 miljonit eurot. Kontserni netovõlg oli kvartali lõpu seisuga tasemel 570 miljonit eurot. Netovõlg/EBITDA suhe oli 2,1 ja finantsvõimendus 29,2%.

Väljavaade

Eesti Energia prognoosib 2013. aastaks äritulude ja EBITDA kasvu võrreldes möödunud aastaga. Kuigi tänavune eeldatav õlitoodang uuest Enefit280 õlitehasest jääb käivituse viibimise tõttu varasemalt eeldatust väiksemaks, aitab kontserni kasumlikkust parandada suurem elektrienergia tootmisvõimekus.

Eesti Energia on 2013. aasta viimase üheksa kuu perioodi ette müünud 5,6 TWh elektrienergiat (keskmise hinnaga 44,2 €/MWh) ja 102 tuhat tonni vedelkütuseid (keskmise hinnaga 456 €/tonn). Kontserni 2013. aasta CO2 emissioonikulu hinnarisk on maandatud tulevikuostudega mahus 11,6 mln tonni (keskmise hinnaga 8,6 €/tonn).

Kontserni 2013. majandusaasta prognoositud investeeringud ulatuvad 427 miljoni euroni. Eesti Energia otsustatud investeeringud aastatel 2014 ja 2015 on vastavalt 335 ja 208 miljonit eurot.

Aktsionär on kinnitanud 2012. majandusaasta eest Eesti Energia poolt makstavad dividendid netosummas 73,5 miljonit eurot.

Krediidireitingud

Eesti Energia krediidireitingud olid kvartali lõpu seisuga stabiilse väljavaatega BBB+ Standard & Poors’ilt ja negatiivse väljavaatega Baa1 Moody’selt. Eesti Energia krediidireitingud on investeerimisjärgu tasemel, mis võimaldab vajadusel kaasata laenu- ja kapitaliturgudelt võõrvahendeid.

Rohkem informatsiooni Eesti Energia 2013. aasta esimese kvartali auditeerimata tulemuste kohta leiate Eesti Energia kodulehelt.

Veiko Räim
Head of Investor Relations and Treasury
Eesti Energia AS
Tel: +372 715 2884
Mob: + 372 5668 1568
veiko.raim@energia.ee