Kümne aasta jooksul on Eesti Energia põlevkivitööstuses keskkonnamõjusid oluliselt vähendatud. Näiteks väävliemissioon on vähenenud ligi 3 korda. Muutuse on tinginud aastate jooksul uudsete tehnoloogiate kasutuselevõtmine.

Narva elektrijaamadesse, täpsemalt Eesti elektrijaama neljale energiaplokile paigaldati ligi viis aastat kestnud uurimus- ja katsetööde tulemusena unikaalsed väävlipuhastusseadmed. „Tänu neile säilib Narva elektrijaamade tootmisvõimekus aastas endiselt 9 TWh tasemel ning Eesti suurim elektritootja saab anda elektrienergiat ka pärast 2016. aastat, mil keskkonnanõuded taas karmistuvad,“ räägib Eesti Energia keskkonnajuht Olavi Tammemäe lisades, et samas on elektrienergia toodang kümne aastaga kasvanud ligi 30%.

Lisaks on õhuheitmete vähenemist mõjutanud osade tolmpõletuskatelde väljavahetamine uudsemate keevkihtkatelde vastu. Tolmpõletus on olnud seni kõige levinum põletusviis, mille juures on vajalik täiendav süsinikdioksiidi ja lämmastikuheitmete püüdmine. Siin aitab heitmeid vähendada killustiku lisamine kütusena kasutatava põlevkivi hulka. Keevkihtkatla põlemistemperatuurid on madalamad ning põlevkivi põletamisel toimub märkimisväärne väävli sidumine, mille tõttu on vääveldioksiidi heitmed nulli lähedased.

Eesti Energia kasutab ressursse otstarbekalt, säästlikult ja võimalikult palju taaskasutades. Taaskasutatakse näiteks nii aherainet kui põlevkivituhka. Põlevkivituhka taaskasutatakse eelkõige ehitusmaterjalide tootmisel tsemendi või kuivsegude koostises ning ehitusplokkide toorainena.

Põlevkivi rikastamisel tekkivat aherainet kasutatakse nii töödeldult kui töötlemata. Aheraine töötlemisel saadakse kvaliteetne paekivikillustik, mida saab rakendada mitmesugustes ehitusprojektides. „Palju oleme aherainet kasutanud Ida-Virumaa keskkonda edendavate rajatiste ehitamisel. See kõik on loonud võimaluse vähendada uute karjääride loomist spetsiaalselt killustiku tootmiseks. Nii on eelmisel aastal erineval otstarbel kasutatud ligi miljon tonni aherainest toodetud killustikku,“ ütleb Tammemäe.

Endised kaevandusalad saavad pärast sulgemist alati uue väärtuse. Nii on endise Kohtla kaevanduse tööstusterritoorium ja allmaakompleks populaarne turismiobjekt, suletavas Aidu karjääris on aga kujundamisel omapärane veemaastik, kuhu luuakse võimalused puhkamiseks ja sportimiseks. Sirgala karjääri kui inimasustusest eemal olevasse piirkonda on rajatud sõjaväe laskeharjutusteks polügoon.

Ühtlasi on Eesti Energia läbi aastakümnete üks suurimaid metsaistutajaid. Korrastatud karjäärialadele on 1960ndatest alates istutatud ca 13 tuhat hektarit metsa ja korrastatud 169 ha põllumaad.