Eesti Energia kontserni 2012. majandusaasta auditeeritud tulemused

01.03.2013
Eesti Energia 2012. majandusaasta auditeeritud konsolideeritud äritulud olid 868 miljonit eurot (+1%), kulumieelne ärikasum 278 miljonit eurot (+5%) ja puhaskasum 77 miljonit eurot (-48%).

Majandustulemused

Kontserni äritulusid suurendas võrguteenuste (+35 miljonit eurot) ja vedelkütuste (+17 miljonit eurot) müügi kasv samas kui elektrimüügi tulude vähenemisel (-25 miljonit eurot) oli tuludele vastupidine mõju.

Kontserni ärikasum enne varade allahindlust oli 163,4 miljonit eurot (-2,7%) ning seda mõjutasid peamiselt kõrgem võrguteenuste (+24 miljonit eurot) ja vedelkütuste (+13 miljonit eurot) müügi kasumlikkus. Kasumlikkust suurendas 15 miljoni eurot võrra ka eelmise majandusaastaga võrreldes väiksem CO2 kvoodi ja teiste riskimaandamistehingute allahindlus. Kontserni kasumlikkust vähendas nii kõrgem kulum (-19 miljonit eurot) kui ka madalamad elektri müügimarginaalid ja -mahud (-39 miljonit eurot).

Eesti Energia majandusaasta ärikasum ulatus 100,1 miljoni euroni, mis on 40 protsenti väiksem kui aasta varem mitterahalist mõju omava tootmisvarade allahindluse (-63,3 miljonit eurot) tõttu. Allahindluse põhjuseks on peamiselt madalad hinnatasemed elektribörsidel ja muutused regulatiivses keskkonnas.

Kontserni majandusaasta rahavood ulatusid 185,2 miljoni euroni (+14,5%), mida suurendasid nii madalamad CO2 kvoodi ettemaksed (+34 miljonit eurot) kui ka kõrgem kulumieelne ärikasum (+13 miljonit eurot). Rahavoogusid vähendasid teisalt suuremad nõuded ostjate vastu (-17 miljonit eurot) ja kõrgemad laenu ja intressikulud (-9 miljonit eurot).

Peamised tegevusnäitajad

2012. majandusaastal müüs Eesti Energia elektrienergiat 10,0 TWh (-6,4%) sh. 5,6 TWh reguleeritud hinnaga (+3,1%)

Reguleerimata hinnaga müüs Eesti Energia 2012. majandusaastal Baltikumi jaeklientidele 2,8 TWh elektrienergiat, mis on 36 protsenti rohkem kui aasta varem. Eesti avatud turul oli Eesti Energia majandusaasta keskmine turuosa 74 protsenti ning Läti ja Leedu avatud turul vastavalt 20 ja 8 protsendi juures. Baltikumi avatud elektriturul oli Eesti Energia turuosa hinnanguliselt 24%.

Müük elektribörsidele ja hulgimüüjatele ulatus 2012. majandusaastal 1,6 TWh-ni, mida on 1,6 TWh vähem kui aasta varem peamiselt tänu madalatest turuhindadest põhjustatud madalamale tootmiskogusele.

Võrguteenuste müügimaht ulatus 2012. majandusaastal 6,4 TWh-ni, (+3,2%) samas kui võrgukaod suurenesid 6,0 protsendini (+0,2 pp).

Põlevkivist toodetud vedelkütuste müük kasvas rekordilise 189 000 tonnini (+15,2%) tänu Enefit140 seadmete suuremale töökindlusele. Kontserniväline põlevkivimüük oli 1,4 miljonit tonni, mis on 33 protsenti vähem kui aasta varem.

Investeeringud

2012. majandusaastal investeeris Eesti Energia kokku 513 miljonit eurot (+1,1%), mis on samas ka kõigi aegade rekord.

Suurimad investeeringud tehti uue 300 MW CFB elektrijaama ehitamiseks (208 miljonit eurot), elektrivõrgu uuendamisse ja elektrivarustuse töökindlusesse (100 miljonit eurot), Iru jäätmeenergiaploki rajamiseks (31 miljonit eurot) ning väävlipuhastusseadmete ja lubjasüsteemide paigaldamiseks Narva elektrijaamade väävlipuhastusseadmetele (16 miljonit eurot).

Majandusaasta lõpuks valmis uus Enefit280 õlitehas, mille ehitamist alustasime juba 2009. aastal. Kokku oleme projekti investeerinud 222 miljonit eurot (54 miljonit eurot lõppenud majandusaastal). Vahetult enne majandusaasta lõppu saime uuest õlitehasest, mille aastane tootmismaht on 257 000 tonni põlevkiviõli, esimese barreli põlevkiviõli.

Majandusaastal lõpetasime Narva (39 MW) ja Paldiski (22,5 MW) tuuleparkide ehituse (2012. aasta investeering kokku 18 miljonit eurot) suurendades sellega aastast tuuleenergia tootmismahtu 133 GWh võrra ning tõstes kogu tuuleenergia aastase tootmisvõimsuse 111 MWni.

Finantseerimine

Kontserni likviidsus 31. detsember 2012 seisuga oli 647 miljonit eurot (likviidsed varad 152 miljonit eurot, väljavõtmata likviidsuslaenud 400 miljonit eurot ja investeerimislaen Euroopa Investeerimispangalt 95 miljonit eurot). Piisava likviidsuspuhvri tõttu otsustas kontsern oktoobris 2012 vähendada väljavõtmata likviidsuslaenude mahtu 100 miljoni euro võrra. Kontsern maksis omanikule 2012. majandusaastal divi¬dende 65,2 mln eurot.

31. detsember 2012 seisuga olid kontserni peamiseks võlakohustuseks eurovõlakirjad tagasimaksetähtajaga 2018 ja 2020 kogumahus 600 miljonit eurot. Aprillis 2012 viis kontsern läbi uue võlakirjaemissiooni mahus 300 miljonit eurot investeeringute pikaajaliseks rahastamiseks. Võlakirjade aastane kupongimäär on 4,25% ning lunastamistähtaeg 2. oktoober 2018. Kontserni netovõlg oli 2012. aasta lõpu seisuga 581 mln eurot. Netovõlg/EBITDA suhe oli 2,1 ja finantsvõimendus 29,2%.

Kontserni aktsiakapital suurenes 471,6 miljonilt eurolt 621,6 miljoni euroni, kui 150 miljoni suurune aktsiakapitali sissemakse laekus riigilt 10. juulil 2012.

Väljavaade

Eesti Energia 2013. majandusaasta prognoositavate äritulude kasvu taga on uued tootmisvarad (sh. tuulepargid, Enefit280 ja Iru jäätmeenergiaplokk) ning elektrituru täielik avanemine 2013. aasta jaanuaris.

Kontserni 2013. majandusaasta prognoositavat kulumieelset ärikasumit kasvatab peamiselt lisanduv põlevkiviõli tootmismaht. Kasumlikkuse kasvu vähendab elektrienergia tootmisega seotud CO2 täiskulu lisandumine. Nimelt jaotati kuni 2012. majandusaasta lõpuni suurem osa elektrienergia toomiseks vajaminev heitmekvoot tasuta

Kontserni 2013. majandusaasta prognoositud investeeringud ulatuvad 438 miljoni euroni, millest 155 miljonit eurot investeeritakse uude 300 MW CFB elektrijaama, 112 miljonit eurot jaotusvõrgu uuendamisse ning 39 miljonit eurot Iru jäätmeenergiaploki lõpetamisse.

2013. aastaks on riigieelarvesse planeeritud Eesti Energia dividendide laekumine netosummas 73,5 miljonit eurot.

Krediidireitingud

Eesti Energia krediidireitingud olid majandusaasta lõpu seisuga stabiilse väljavaatega Baa1 Moody'selt ning stabiilse väljavaatega BBB+ Standard & Poors'ilt. Moody's muutis reitingu väljavaate 8. jaanuaril 2013 negatiivseks. Eesti Energia krediidireitingud on investeerimisjärgu tasemel, mis võimaldab vajadusel kaasata laenu- ja kapitaliturgudelt võõrvahendeid.

Rohkem informatsiooni Eesti Energia 2012. majandusaasta auditeeritud tulemuste kohta leiate Eesti Energia kodulehelt: www.energia.ee/investor

Veiko Räim
Head of Investor Relations and Treasury
Eesti Energia AS
Tel: +372 715 2884
Mob: + 372 5668 1568
veiko.raim@energia.ee