Valgustus

Vanad head hõõglambid võisid kulutada kuni veerandi kodu elektriarvest. Pelgalt lampide vahetusega saab valgustuse kulu kuni 80% võrra vähendada!

  • Mida jälgida lampide ostmisel ja väljavahetamisel?

    • Kõik säästulambid ja LED-lambid kuuluvad energiamärgistusega A…A++-klassi, täiustatud halogeenlambid aga C- või D-klassi. Nt vajab C-klassi halogeenlamp A-klassi säästulambist ligi kolm korda rohkem energiat.
    • Uute lampide ostmisel jälgi pakendilt lambi valgusvoogu (luumenites – lm). Näiteks vastab 60 W hõõglambile valgusvoog 700–750 lm, mida tekitab 33–48 W halogeenlamp, 11–12 W säästulamp või sama võimas LED-lamp.
    • Jälgi lampide värvustemperatuuri (kelvinites – K). Mida madalam väärtus, seda soojem ja lõõgastavam on valgus (soe valge 2700–3000 K, valge 3500 K, külm valge >4000 K). Sooja valgust eelistatakse eluruumides, külma valgust tööruumides. Jälgi pakendilt kindlasti ka seda, kas valitud säästulamp või LED-lamp on kohandatud hämardamiseks, kui soovid seda timmida.
    • Mida lühem on lampide eluiga, seda halvem on nende mõju. Lampide eluead: harilik hõõglamp – 1000 tundi, halogeenlamp – 500–3000 tundi, säästulamp – 6000–20 000 tundi, LED-lamp – 25 000–50 000 tundi.
    • Kohtadesse, kus lülitamisi on rohkem kui kolm korda päevas, tuleks valida tavalise säästulambi asemel suure lubatud lülituste arvuga mudel.
    • Välistingimustes või saunas kasutatavate lampide ostmisel tuleks vaadata, kas pakendil on töötemperatuuri märk, sest kõik säästulambid ja LED-lambid ei talu äärmuslikke temperatuure.

Küte

Kodus kulub sageli liiga palju energiat küttele, mida tegelikult väga vaja ei ole – köetakse ruume, kus keegi ei viibi, või hoitakse tavapärast toatemperatuuri ajal, kui kedagi kodus ei ole.

  • Kuidas hoida küttes kokku energiakulusid

    • Hoone küttekulu sõltub paljudest aspektidest: hoone suurusest, arhitektuurist, küttesüsteemist jne. Kõige energiatõhusamad on kompaktsed ristkülikukujulised hooned.
    • Tarbetut küttekulu on võimalik tuvastada ja vähendada mitmesuguste energiasäästu seadmete abil. Küttesüsteemi automatiseerimise abil on võimalik säästa 5–25% energiakuludest.
    • Mugav sisekliima eluruumides tähendab 18–22 °C õhutemperatuuri kütteperioodil. Sellise õhutemperatuuri tagamiseks on vaja Eesti kliimas kütta ruume keskmiselt kaheksal kuul aastas.
    • Radiaatorite termostaatide kasutamisel tähendab 1 kraad temperatuuri vähendamist küttekulude vähenemist 5% võrra.
    • Radiaatorite puhul aitab küttekulusid kokku hoida nendele termosventiilide paigaldamine, regulaarne õhutamine ning sisepindade puhtana hoidmine ladestuvast katlakivist.
    • Eesti laiuskraadidel suudavad päikeseenergial toimivad päikesepaneelide süsteemid rahuldada umbes 40–70% sooja tarbevee vajadusest.
    • Tänu keskkonnasoojuse kasutamisele suudavad soojuspumbad toota mitu korda rohkem soojust või külma võrreldes sissepandud elektrienergia kogusega – tulemust väljendatakse soojusteguriga. 1 kWh elektrienergia kohta toodavad soojuspumbad 2–5 kWh soojust, st nende soojustegur on keskmiselt 2–5.
    • Soojuspumpadest lähemalt »

Soojustus

Valdav osa Eesti hooneid ei ole energiatõhusad. Keskmise elamu küttevajadus on 160–260 kWh/m² aastas.

  • Tutvu soojustamise põhitõdedega

    • Terve maja soojustamine ja akende-uste väljavahetamine annab soojuse kokkuhoidu kuni 50%.
    • Seinte soojustamine võib anda 16–30% energiakulude kokkuhoiu, kuna välisseinte lisasoojustamine annab aastas säästu keskmiselt 50–120 kWh seina m² kohta.
    • Katuse ja pööningu soojustamine võib anda 5–23% energiasäästu, kuna katuslagede soojustamine annab aastas säästu keskmiselt 40–80 kWh soojustatava pinna m² kohta. Keskmiselt väheneb vanade hoonete soojusjuhtivus katuse ja pööningu soojustamise abil ligikaudu 1 W/(m²K) tasemeni 0,15–0,2 W/(m²K).
    • Keldri soojustamisel on võimalik säästa 6–12% energiakuludest, kuna sokli või keldri lae soojustamine annab aastas keskmiselt säästu 50 kWh soojustatava pinna m² kohta. Kindlasti tasub pöörata tähelepanu keldriakende ja piisava ventilatsiooni olemasolule ning sellele, et mitteköetavas keldris oleksid ka kütte-ja külmaveetorustikud kaetud vähemalt 50 mm isolatsiooniga.
    • Hoone soojuskadude vähendamisel annab suurt säästu vanade akende tihendamine, katkiste klaaside ja irvakil uste väljavahetamine või uute kolmekordsete akende ning soojuspidavamate välis- ja rõduuste paigaldamine. Nii võib säästa ligi 15% tarbitavast soojusest, kuna näiteks vanade puitakende vahetus kolmekordsete akende vastu annab aastas säästu keskmiselt 200–300 kWh akna m² kohta. Soojustagatusega ventilatsiooni rajamisel võib aastas säästa soojusenergiat 900 kWh, kui õhuvahetus toimub 0,4 korda tunnis. Sellele lisandub ventilaatorite energiatarve.

Energiasäästu seadmed

Sageli töötavad kodudes ooterežiimil seadmed, mida tegelikult ei kasutata. Mõne vana tarviku energiakulu on sedavõrd suur, et nõuab seadme väljavahetamist uue ja säästlikuma vastu.

  • Kuidas tuvastada energiaraiskamist

    • Eri seadmete energiakasutust saad jälgida mõõturite ja monitoridega, mille abil on võimalik analüüsida seadmete senist energiakasutust ja näha võimalusi energiasäästuks. Mõõtevahenditeks võivad olla nii termomeetrid, elektri- ja gaasimõõturid, pistikupesaarvestid, elektrikulumonitorid kui ka termokaamerad.
    • Energia kokkuhoidmiseks majapidamises on loodud spetsiaalsed otsesed energiasäästu seadmed, mille põhieesmärk on energiasäästu saavutamine. Nende hulka kuuluvad näiteks lülitiga pikendusjuhtmed ja kaugjuhitavad pistiklülitid, programmeeritavad termostaadid, ooterežiimi tuvastusseadmed, ukse-akna andurid ja koduautomaatika, mille abil saab lisaks muudele mugavus- ja turvateenustele kontrollida oma majapidamise energiatarbimist mis tahes maailma punktis.
    • Energiasäästu on võimalik tagada ka kaudsete energiasäästu seadmete abil. Need on näiteks regulaatorlülitid, aeglülitid, liikumis- või infrapunaandurid ja hämarlülitid, millest osa seadmeid on loodud teiste ülesannete tarvis, kuid mis aitavad samuti kaudselt energiat säästa.

    Erinevate koduseadmete lubatud energiakulu saab teada seadmete energiamärgistuselt. Kaupluses uut kodumasinat valides vaata kindlasti ka seadme energiamärgistust – mida kõrgem märk (nt A+++ või A++), seda vähem energiat seade kulutab.

Energiamärgis

Energiamärgisega kirjeldatakse hoone energiatarvet. See on dokument, mis näitab, kui palju kulub energiat küttele, elektrile, vee soojendamisele jms. Energiamärgisega määratakse hoone energiaklass. Mida parem on energiaklass (näiteks A või B), seda vähem kulub energiale raha. Korterit või hoonet müües või üürides on energiamärgise esitamine ostja või üürilevõtja soovi korral alates 2009. aastast ehitatud hoonete puhul isegi kohustuslik.

  • Eesti Energia on väljastanud kokku üle 1500 energiamärgise – meilt saad energiamärgise kiirelt ja mugavalt!
  • Kogume kokku kõik vajalikud energiatarbimisandmed
  • Kanname energiamärgise andmed ehitisregistrisse
  • Energiamärgis valmib kahe tööpäeva jooksul alates andmete saamisest
  • Energiamärgis kehtib 10 aastat

Energiaaudit

Kas tead, et mõnikord saab rohkem kui 50% energiast kokku hoida? Selleks tuleb välja selgitada, millele ja kui palju Sinu kodu energiat kulutab ning kust ja kui palju seda hoonest asjatult kaob. Siin on abiks Eesti Energia energiaaudit.

Energiaauditi tulemusena pakume välja võimalikud energiasäästumeetmed, arvutame tööde ligikaudse maksumuse, saavutatava energiasäästu ja investeeringu tasuvusaja.

Kortermajade puhul lisame lõpparuandele ka juhendamaterjali "Energiaauditist renoveeritud majani", mis annab ülevaate vajalikest sammudest ja tegevustest – alates laenu võtmisest ja projekteerija leidmisest kuni vajaliku paberitööni.

  • Kaardistame kogu hoones tarbitava energia (vesi, elekter, gaas, küte)
  • Mõõdame hoone sisekliimat – mõõtmisandmete abil saab täpselt välja arvutada hoone remondiga saavutatava energiasäästu
  • Hindame hoone välispiirdeid ja nende soojapidavust
  • Koostame hoone energiabilansi
  • Anname ülevaate hoone tehnosüsteemide hetkeolukorrast
  • Selgitame välja peamised energiakaod ja nende vähendamise võimalused

Termoülevaatus

Termoülevaatus on meetod võimalike soojuskadude leidmiseks ja määramiseks. Termoülevaatuse käigus pildistatakse uuritavat hoonet termokaameraga, mis näitab pindade temperatuure.

Termopiltide analüüs võimaldab anda hinnangu hoone ehitustehnilisele seisundile ja peamistele soojaleketele. Seega annab termoülevaatus kiire ülevaate maja olukorra ja vajalike parendustööde kohta ning sobib näiteks ka ehitusjärgse kvaliteedikontrolli tegemiseks.

Termoülevaatus annab täpse tulemuse vaid juhul, kui sise- ja välistemperatuuri vahe on vähemalt 15 kraadi. Väiksema temperatuurivahe korral jääb termopildi kontrastsus hindamiseks liiga väikeseks. Mõõtmise ajal peavad sise- ja välisseinad olema kuivad ja neile ei tohiks paista peale otsene päikesekiirgus.