Keskkond

100-aastase ajaloo jooksul on tootmine muutunud efektiivsemaks ja põlevkivist energiatootmise keskkonnamõjud on oluliselt alanenud.

Võrreldes 1990. aastaga vähenes CO2 emissioon 2015. aastaks 50%

Tegelik CO2 emissioon miljonites tonnides

Säästlik ressursikasutus

Tänu edasiarendatud tehnoloogiatele saame põlevkivist kätte rohkem väärtust kui kunagi varem ning väiksema keskkonnamõjuga kui seni.

Toodame elektrit üha efektiivsemalt, kasutades seejuures ära ka põlevkiviõli tootmises kõrvalproduktina saadavat põlevkivigaasi ehk uttegaasi. Selline elektri ja vedelkütuste koostootmine on ühtlasi tõhus ja keskkonnasäästlik – võrreldes põlevkivi otsepõletamisega saame samast kogusest põlevkivist kätte 40% asemel üle 80% selles sisalduvast energiast.

Narva elektrijaamade uuemates plokkides toodame elektrit lisaks põlevkivile ka biomassist. Auvere elektrijaamas saame põlevkivi biomassiga asendada koguni 50% ulatuses. Elektri tootmiseks otsepõletamise teel kulub niiviisi vähem põlevkivi ja samas tekib vähem põlevkivituhka ning kliimat mõjutavaid kasvuhoonegaase.

Kasutame ära üle 80% põlevkivis sisalduvast energiast.

Korrastatud tööstusmaastikud

Rekultiveerimistööd

Tegutseme selle nimel, et peale tootmise lõppu jääksid meist maha korrastatud alad. Samal ajal kaevandamisega toimuvad karjäärides rekultiveerimistööd, mis seisnevad peamiselt kasutatud alade metsastamises. Kokku oleme poole sajandiga metsa istutanud 14 000 hektarile. Endistele tööstusaladele kasvanud metsad on asustanud mitmed taime- ja loomaliigid ning neist metsadest on saadud juba puitu tööstuslikuks kasutamiseks.

Aidu sõudekanal

Looduse taastamise kõrval andsime endisele Aidu karjääri alale koostöös kohaliku vallaga uue erilise väärtuse. Rajasime sinna sõude- ja aerutamiskanali süvise, mis on tulevase veespordikeskuse südameks. Loodusliku veega täitunud süvis on saanud koduks ka kaladele ning andnud inimestele võimaluse aktiivseks vaba aja veetmiseks.

Vähenenud õhuheitmed

Väävel ja lämmastik

1. jaanuarist 2016 rakendusid Eestile Euroopa Liidu karmid keskkonnanõuded täismahus. Et nõudeid täita, tegi Eesti Energia aastaid olulisi jõupingutusi ja investeeringuid. Nii saame nüüd jätkata elektri tootmist senistes mahtudes ja olemasolevate seadmetega – aga keskkonnasäästlikumalt.

Üks olulisemaid saavutusi viimase viie aasta jooksul on Narva elektrijaamade vanematele tolmpõletustehnoloogial töötavatele energiaplokkidele paigaldatud väävli- ja lämmastikupüüdmise seadmed, tänu millele on väävliheitmed vähenenud kolm ja lämmastikuheitmed ligi kaks korda.

Kasvuhoonegaasid

Euroopa Liidu kliimapakett kohustab EL liikmesriike vähendama kasvuhoonegaaside heitmeid 2030. aastaks summaarselt võrreldes 1990. aastaga 40%. EL kasvuhoonegaasidega kauplemise süsteemi (EU ETS) osalistele tähendab see võrreldes 2005. aastaga 43% sumaarset vähendamist. Liigume oma tegevusega õiges suunas.

Eesti Energia tootmisüksused eraldavad võrreldes 1990. aastaga ligi kaks korda vähem süsihappegaasi. Selle tulemuseni on viinud ühelt poolt tootmismahtude vähendamine ning teiselt poolt põlevkiviõli ja elektri koostootmine ning muud efektiivsust suurendavad meetmed.

Välisõhu seirejaam Vaivaras

Eesti Energia ja Keskkonnainvesteeringute keskuse koostöös Vaivara valda rajatud välisõhu kvaliteedi püsiseirejaam ühendati 2017. aasta alguses Eesti üleriigilisse seirejaamade online-võrgustikku. Püsiseirejaam mõõdab mitme komponendi sisaldust välisõhus, sh vääveldioksiidi, benseeni ja vesiniksulfiidi. Lisaks sellele mõõdab seirejaam tuule suunda, kiirust, õhuniiskust ja temperatuuri, mis samuti annab väärtusliku informatsiooni edaspidiseks õhukvaliteedi juhtimiseks. Projekti eelarve on 221 304 eurot, millest 50% ehk 110 652 eurot moodustas Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetus. Üleriigilise seirejaamade võrgustiku andmetega saab tutvuda kodulehel www.ohuseire.ee.

Veeringlus

Kaevandusvesi

Vesi, mis põlevkivikaevanduste kuivana hoidmiseks neist välja pumbatakse, puhastatakse settebasseinides ja suunatakse tagasi looduslikesse veekogudesse. Karjäärides on ligi 80% ja allmaakaevandustes ligi 50% väljapumbatavast veest sadevesi. Ülejäänud osa on pärit põhjaveest ja lähedal asuvatest suletud kaevandustest.

Jahutusvesi

Narva elektrijaamades kasutatakse jahutusveena Narva jõe vett, mis lastakse peale jahutussüsteemi läbimist samasse veekogusse tagasi. Kuna tegemist ei ole vee püsiva kasutamisega, siis Keskkonnaministeeriumi hallatav Keskkonnaagentuur ei arvesta Narva elektrijaamade jahutusvett aastase veekogudest võetud vee hulka.

Elekter ja soojus prügist

Iru elektrijaama jäätmeenergiaplokis taaskasutame energia tootmiseks aastas kuni 250 000 tonni segaolmejäätmeid, mida muidu ladestataks pikaajaliselt prügilates. Jäätmetest energia tootmine võimaldab säästa aastas u 70 miljonit m3 maagaasi.

Efektiivsem taaskasutus

Kaevandamisel põlevkivist eraldatavat aherainet ja elektritootmisest üle jäävat põlevkivituhka kasutame samuti väärtusliku toormena. See aitab hoida kokku teisi taastumatuid loodusvarasid nagu liiva ja paekivi.

Aheraine suuname killustiku tootmisesse, et seda saaks kasutada ehituses nii täite- kui ka ehitusmaterjalina. Põlevkivist energia tootmisel tekkivat tuhka kasutatakse näiteks ehituses, teedeehituses ja põllumajanduses.

Põlevkivist energia tootmisel tekkivat tuhka kasutatakse näiteks ehituses, teedeehituses ja põllumajanduses.

Keskkonnapõhimõtted

Eesti Energia süstemaatilise keskkonnategevuse aluseks on ühtsed põhimõtted, mis on koondatud kontserni ühtseks keskkonnapoliitikaks.

  • Kasutame rahvusvahelistele standarditele ISO 14001 ja EMAS vastavat keskkonnajuhtimissüsteemi.
  • Järgime kõiki kohalduvaid Eesti, Euroopa Liidu ja rahvusvahelisi keskkonnaalaseid õigusakte, konventsioone ja lepinguid.
  • Analüüsime eelnevalt oma tegevuse keskkonnamõju ning vähendame seda nii tehnoloogiliste lahenduste ja innovatsiooni abil kui ka efektiivsuse tõstmise ja materjalide taaskasutamise teel.
  • Vähendame klientideni jõudva energia CO2-mahukust. Selleks mitmekesistame oma tootmisportfelli ja rakendame taastuvenergiaallikaid parimat võimalikku tehnikat kasutades tehnoloogiliselt ja majanduslikult otstarbekas mahus.
  • Oleme avatud uutele lahendustele, teeme oma keskkonnaeesmärkide saavutamiseks koostööd nii Eesti kui ka rahvusvaheliste teadus- ja uurimisasutuste ning konsultatsioonifirmadega.
  • Eelistame hankekonkurssidel muude võrdsete tingimuste puhul sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemiga tarnijaid, kes kasutavad keskkonda säästvaid tehnoloogiad ja materjale.
  • Eesti Energia Tallinnas Lelle tänaval asuv peakontor sai 2017. aastal Euroopa Rohelise Kontori süsteemi tunnistuse. Rohelise kontori tunnistused antakse organisatsioonidele, kes on silma paistnud keskkonnateadlike lahendustega töökeskkonnas ja töötajate teadlikkuse tõstmisega.
  • Eesti Energia on vastutustundliku ettevõtte kuldmärgise kahekordne omanik. Kuldmärgised sai Eesti Energia 2017. ja 2016. aastal, sellele eelnenud kolmel korral pärjati ettevõtet hõbemärgisega. Märgised antakse ettevõtetele, kus hinnatakse jätkusuutlikku arengut, keskkonnasõbralikku toimimist ning töötajate, klientide ja kogukonna kaasamist.
  • Muud sertifikaadid ja tunnistused »