Iseteenindus

Keskkond

Eesti Energia ambitsioon on pakkuda klientidele kasulikke ja mugavaid energialahendusi ning toota energiat aina keskkonnasäästlikumalt, andes nii oma panuse maailma puhtamaks muutmisse.

Meie pikaajaline tegevuskava näeb ette põlevkivist elektritootmise lõpetamist enne 2030. aastat ning üleminekut ainult taastuvatest allikatest elektri tootmisele. Vedelkütuseid ei tooda me põlevkivist enam pärast 2040. aastat, mil uuemad pürolüüsitehased on lõplikult ümber kujundatud keemiatööstuse toorainete tootmiseks. Kogu tootmine on süsinikuneutraalne hiljemalt 2045.

Keskkond

Eesti Energia rohepööre tugineb kolmele sambale

Kliendile kasulike ja keskkonda hoidvate terviklahenduste pakkumine – taastuvenergial põhinev elektrifitseerimine

Päikeseparkide, maismaa- ja meretuuleparkide rajamine koos salvestussüsteemide arendamisega

Põlevkivist elektritootmisest väljumine ja vedelkütuste tootmisest üleminek ringmajanduse põhimõtetel toimivaks keemiatööstuseks

Kontserni CO2 emissioon on viimastel aastatel jõudsalt vähenenud, süsinikuneutraalsuseni on jäänud minna viimane viiendik teekonnast

Kontserni CO2

Eesti Energia kontserni tootmise CO2 intensiivsus

CO2 intensiivsus

Eesti Energia CO2 emissioon on paaril viimasel aastal langenud kolm korda: 2018. aasta 11,3 miljoni tonni tasemelt 3,8 miljonile tonnile 2020. aastal. Strateegiat ellu viies vähendame järk-järgult oma CO2-intensiivsust veelgi ja jõuame emissiooniga nulli 2045. aastaks.

Tutvun strateegia presentatsiooniga

Silmaringile

Oktoobris toimunud Eesti Energia keskkonnapäev otsis vastust küsimusele, kas tuuleparkidest tekkiv sotsiaalmajanduslik ja rahaline kasu kaalub üles tuuleparkide mõju elukeskkonnale või hoopis parandab seda.

Päev andis ülevaate rohepöörde mõjutajatest, riigi taastuvenergia eesmärkidest ja ootustest arendajatele. Samuti selge pildi, kuhu praegu tuuleparke planeeritakse ning milliste looduskaitseliste piirangutega tuleb planeeringute elluviimisel arvestada ja kas piiranguid järgides on võimalik taastuvenergia eesmärke saavutada.

Tutvun ettekannetega

Keskkonnapäeva ettekanded

  • Kuidas kliimamuutused meie igapäeva hakkavad mõjutama? »
    Taimar Ala, Keskkonnaagentuuri direktor
  • Eesti eesmärgid ja riigi roll taastuvenergia tootmise suurendamiseks »
    Jaanus Uiga, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna juhataja
  • Planeerimisel olevad tuulepargid »
    Triin Lepland, Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna nõunik
  • Looduskaitse ja tuuleparkide planeerimise tasakaal »
    Heiki Kalberg, Eesti Planeerijate Ühingu juhatuse liige
  • Kohaliku kasu regulatsiooni hetkeseis »
    Jaanus Uiga, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna juhataja
  • Ørstedi kogemus: kuidas on tuulepargid kohalikke kogukondi mõjutanud »
    Thomas Frøyland, Ørstedi Grupi kogukonna suhete juht
  • Keskkonnapoliitika

    Loen lähemalt

    Ringmajandus

    Loen lähemalt

    Koostöö

    Loen lähemalt

    Eesti riigi kui ettevõtte omaniku ootus on

    Tagada stabiilne omanikutulu

    Väärindada põlevkivi ja teisi loodusressursse säästlikul viisil

    Suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri osakaalu vähemalt 40%ni aastaks 2030 ja vähendada elektritootmise CO2 mahukust alla 0,4t CO2/MWh

    Tagada aastani 2023 Eesti-sisene juhitav elektritootmisvõimekus 1000 MW ulatuses

    Tagada võrguteenuse kvaliteedi ja konkurentsivõime

    Seotud teemad

    Inimesed

    Inimesed on meie suurim väärtus

    Vaatan lähemalt

    Juhtimine ja struktuur

    Meil on ambitsioon olla suunajuhiks

    Vaatan lähemalt

    Vastutustundlik juhtimine

    Ettevõtte juhtimisel lähtume vastutustundlikkusest

    Vaatan lähemalt