Blogi
Kasulikke ja nutikaid nõuandeid energiamaailmast
Samm-sammult rohelisema elu suunas: avasta võimalusi jalajälje vähendamiseks
Kodu, Sääst, Taastuvenergia
Igaühe harjumustel on mõju, et jõuaksime kliimaneutraalsuseni. Energiamaailmas on palju häid lahendusi, mis aitavad energiat tarbida säästlikumalt ja rohelisemalt ning on osa sinu isiklikust roheteekonnast.

Alusta tarbimise vähendamisest
Kõige säästlikum elekter on tarbimata jäetud elekter. Seega tasub keskkonnajalajälje vähendamisel leida ka lahendusi, kuidas elektritarbimist vähendada. See ei tähenda, et pead tegema järeleandmisi elukvaliteedis – tasub teha targemaid valikuid.
Suurim säästupotentsiaal peitub just küttes. Kui ka sina oled üks nendest, kes külmade ilmade saabudes haarab odava õliradiaatori või elektripuhuri järele, siis tea, et kuigi seadmed ise on soodsad, on sageli nende energiakulu päris kõrge.
Elektriküttest märksa targem lahendus on soojuspump. Soojuspump on populaarne küttesüsteem, mis on oma tööpõhimõttelt nii energiasäästlik kui ka rahakotisõbralik.
Soojuspumba esialgne investeering võib olla küll suurem, kuid kuna edaspidi on elektriarved märgatavalt väiksemad, tasub otsus end üsna ruttu ära.
Järgmisena tasub otsa vaadata vanematele kodumasinatele, mis neelavad tänapäevaste masinatega võrreldes kordades enam elektrit. Uut kodumasinat ostes on heaks visuaalseks abimeheks energiamärgis, mis annab mis annab infot suurte kodumasinate energia- ja veetarbimise kohta. Hinnanguliselt hoiavad A++ energiaklassi seadmed kokku 45% energiat võrreldes pikka aega tipuks peetud A energiaklassiga.
Energiasäästlikuks valgustamiseks kasuta LED valgusallikaid ja valgusteid nii sise- kui ka välisruumides. Teine võimalus on varustada valgustussüsteemid hämara- ja liikumisanduritega, mis lülitavad tule põlema ainult vajaduse tekkimisel.
Vali oma koju taastuvenergia
Keskkonnasõbralik mõtteviis on muutumas järjest populaarsemaks. Tänaseks tarbib 100% taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit ligi 27 000 Eesti Energia klienti ning see number on jõudsalt kasvanud.
Kui 2019. aasta alguses valis keskmiselt vaid iga kahekümnes Eesti kodu oma elektripaketi osaks Rohelise Energia, on praeguseks on huvi kasvanud rekordiliselt suureks ja 100% taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri valib juba iga teine uus klient.
Taastuvenergia valimine on jõukohane kõigile ja ei avalda elektriarvele nii suurt mõju, kui üldjuhul arvatakse. Arvutuste põhjal on Rohelise Energia kilovatt-tunni hind keskmiselt 5% kallim kui kindlas fikseeritud hinnaga elektripaketis. Seega, kui elektriarve on 20 eurot, lisab taastuvenergia eelistamine tavaliselt vaid 70 senti.

Püüa päike kinni
Päikeseenergia ise tootmine pole pelgalt uus kuum trend, vaid pikaajalises plaanis selgelt tasuv investeering, mis tõstab hoone turuväärtust. Tänaseks päevaks on päikeseelektrijaama rajamise kulud vähenenud, süsteemide efektiivsus ja vastupidavus see-eest suurenenud.
Üldiselt on võimalik päikesepaneelidega vähendada elektriarvet poole võrra, uudse akulahendusega isegi kuni 70% võrra. Akude hinnad on järjest langenud ning seetõttu ka salvestus taskukohasem.
Kui elektri börsihind jääb praegusega sarnaselt kõrgele tasemele, siis võib tasuvusaeg väikeelamu lahendusel olla isegi ligi poole lühem, kui seda eelmiste aastate elektrihindade põhjal algul eeldati. Päikesepaneelide paigaldamine mitte ainult ei kaitse kallineva elektrihinna eest, vaid teeb ka omanikud õnnelikuks, sest võrku müües teenib suuremat tulu.
Sügis on hea aeg päikeseelektrijaama planeerimise alustamiseks, sest sellisel juhul on päikesepark valmis kevadeks ning võimalus on osa saada pea kogu järgmise aasta päikeseelektri toodangust.
Kui auto, siis elektriauto
Eesti transpordisektoris on elektritranspordi populaarsuse kasv olnud visa tulema, ning oma osa on ka müütidel, mida rahvasuus laialt levitatakse. Üks levinuimaid müüte on, et elektriautod polegi sisepõlemismootoriga autodest üldse keskkonnasõbralikumad.
Elektriautode ökoloogilises jalajäljes mängib otsustavat rolli see, kuidas on toodetud laadijast tulev elekter. Kui elekter on toodetud taastuvatest energiaallikatest, ei ole sel keskkonnale peaaegu mingit mõju. Elektriautod töötavad emissiooni- ja müravabalt ning seega panustavad märkimisväärselt ka sellesse, et õhk, mida me igapäevaselt sisse hingame, oleks puhtam.
Nutika elektritranspordi igapäevane ja tuntav mõju inimese jaoks saab olema puhtamas linnaõhus ja väiksemas elektriarves. Ühiskonnale tähendab see loomulikku ja mugavat ent pöördumatut liikumist süsinikuneutraalsuse suunas.
