Ja see lahendus on õhukonditsioneer! Mida suvi edasi, seda rohkem Eesti kodusid seadme endale paigaldab. Lükkamegi siinkohal ümber levinud valearusaamu, mis konditsioneeridega kaasas käivad. Lisaks jagame ka energiasäästunippe ning huvitavaid fakte.

Õhukonditsioneerid on mõeldud ainult suvel kasutamiseks ning õhu jahutamiseks.

Konditsioneer on oma olemuselt kui õhksoojuspump, mis töötab kahtepidi: soojemal ajal jahutab ning jahedamal ajal soojendab.

Täiesti eraldiseisvaks küttekehaks sobib ta näiteks kevadel ja sügisel, mil põhiküttekeha kasutamine ei ole veel vajalik. Kuni 0°C välisõhu temperatuurini saab konditsioneer õhu soojendamisega kenasti hakkama.

Aasta läbi kasutamiseks on õhksoojuspump siiski efektiivsem valik, kuna olenevalt mudelist võib seade töötada kuni -35°C külmaga.

Õhukonditsioneeri pidev tööshoidmine säästab elektriarvelt rohkem, kui sisse-välja lülitamine.

Elektrit saab säästa ainult siis, kui seda ei tarbita. Seega võib kodunt lahkudes kliimaseadme välja lülitada. Samal ajal saab ise väikeste vahenditega jahedama temperatuuri hoidmisele kaasa aidata:

Õhukonditsioneerid on mürarikkad.

Keskmise kliimaseadme siseosa müratase jääb 19-37 dB vahemikku. Esimesi müratasemeid inimkõrv praktiliselt ei kuule, kõrgemad on võrreldavad näiteks looduse vaikse müra või arvutisurinaga.

Eesti Energia pakub ka Samsungi wind-free ehk tuulevaba tehnoloogiaga konditsioneere. Need seadmed töötavad eriti vaikselt, kuna jahe ja värske õhk levib märkamatult tuppa tuhandete mikroavade kaudu

Mida suurema õhukonditsioneeri ostan, seda kiiremini ta tuba jahutab ning vähem elektrit tarbib.

Suurem konditsioneer võtab rohkem elektrit, kuid ei ole õhuniiskuse eemaldamisel kuigi efektiivsem. Väiksem seade ei jahuta tube aga piisavalt.

Eesti Energia valikus on mitmeid erinevaid kliimaseadmeid. Meie spetsialistid on õhukonditsioneeri valimisel toeks ning aitavad leida just sinu vajadustele vastava seadme.

Ei ole suurt vahet, kuhu konditsioneer paigaldada.

Tegelikult mõjutab asukoht seda, kui hästi konditsioneer töötab. Kliimaseade ei tohiks paikneda valgustite või elektriseadmete vahetus läheduses, kuna neist tulev soojus võib mõjutada temperatuuri mõõtmise täpsust.

Samuti tuleb vältida otsest kokkupuudet päikesevalgusega ning jälgida, et miski ei tõkistaks õhuvoolu. Mida kaugemale saab konditsioneer õhku puhuda, seda parem: kui ees on takistused, vajub külm õhk alla ning ei kandu teistesse ruumidesse. Seade töötab kõige paremini avatud ruumis, näiteks köök-elutoas.

Kõik konditsioneerid on ühesugused.

Tehnoloogiate areng jätab oma jälje ka õhukonditsioneeridele. Taimer, kaugjuhtimispult, liikumisandur, telefonist juhtimine, õhukuivatamine – need on vaid mõned lisavõimalused, mis konditsioneeridel juba olemas on.

Pikaaegne konditsioneeritud õhus viibimine tekitab külmetushaiguseid.

Külmetushaiguseid põhjustavad viirused, mitte jahedam õhk. Küll aga võib halvemat enesetunnet tekitada liiga madalale reguleeritud temperatuur. Kui temperatuuri tõsta, paraneb ka enesetunne.

Kindlasti tuleb õhukonditsioneeri regulaarselt hooldada ning ventilatsiooniavasid ja õhufiltrit kindla aja tagant puhastada. See väldib allergia tekitajate – tolmu, hallituse, bakterite – kogunemist ja õhuringlusesse sattumist. Paljudel konditsioneeridel on ka õhu ioniseerimise süsteem, mis baktereid hävitab.

Kuigi konditsioneer tagab meeldiva sisekliima ja ühtlase temperatuuri, on oluline tube vahepeal ka õhutada.

Õhukonditsioneeri ei leiutatud mitte mugavuseesmärkidel, vaid hoopis trükikvaliteedi säilitamiseks. Nimelt sai New Yorgi kirjastusettevõttes töötanud Willis Carrieril villand, et paber ja tint suvisel niiskel ajal oma omadusi muudavad. Probleemi lahendamiseks leiutas ta tänapäevaste konditsioneeride eelkäija. Aasta oli siis 1902.

Esimene majas kasutamiseks mõeldud konditsioneer paigaldati 1914. aastal. Seade oli üle kuue meetri pikk, ligi kaks meetrit lai ning üle kahe meetri kõrge. Tänapäevase õhukonditsioneeri siseosa pikkus on u 90 cm, laius u 22 cm, kõrgus u 30 cm.

Nüüdisaegsed konditsioneerid on säästlikud ning kõrge „tootlikkusega“: näiteks ühest kilovatist elektrist saab neli kuni kuus kilovatti jahutust.

Kõik Eesti Energia pakutavad õhukonditsioneerid töötavad keskkonnasõbraliku ja efektiivsema külmaainega R32, mida kulub vähem ja millel on kordades väiksem kliimasoojenemistegur. Samuti koosneb R32 vaid ühest komponendist, mis teeb tema käitlemise oluliselt lihtsamaks.

Pakume ka multijahutusseadmeid, kus ühe välisosa külge saab paigaldada mitu siseosa. Nii võid suurema majapidamise puhul kindel olla, et jahe õhk jõuab igale poole.

Õhukonditsioneeride kohta lähemalt »