Iseteenindus

Blogi

Kasulikke ja nutikaid nõuandeid energiamaailmast

Ida-Virumaa otsib aseainet põlevkivitööstusele
Keemiatööstus

23.02.2023

Ida-Virumaa tööstuse tuumaks olnud põlevkivielektri ja põlevkiviõli tootmine peab lõppema vastavalt 2035. ja 2040. aastal. Mis aga tuleb selle asemele? Ajakiri TööstusEST vaatas lähemalt kolme Ida-Viru tulevikutööstuse projekti, nende seas ka Eesti Energia üleminekut süsinikuneutraalse keemiatööstuse poole.

Eesti Energia eesmärk on jõuda 2040. aastaks ringmajandusel põhineva süsinikuneutraalse keemiatööstuseni. Sel teel asendatakse vedelkütuste tootmine järk-järgult plasti ja teiste tööstusharude jaoks tarvilike ühendite tootmisega ning põlevkivi kõrval võetakse toorainena kasutusele plastijäätmed ja vanarehvid. Üksiti peaks lahenema nende raskesti käideldavate jäätmetega seotud keskkonnaprobleemid Baltimaades.

Jäätmete ümbertöötlemine algab aastal 2023

Eesti Energia juhatuse liikme Margus Valsi sõnul algas üleminek ringmajandusel põhinevale keemiatööstusele mitu aastat tagasi, kui arendati välja võimekus töödelda pürolüüsimeetodil ümber vanarehve.

„Tööstuslikul tasemel alustame vanarehvide ümbertöötlemist 2023. aastal,“ ütleb ta. „Praegu loome sarnast võimekust prügiplastide pürolüüsiks. Enefiti pürolüüsitehastel on potentsiaal töödelda ümber kogu Baltimaades tekkiv ja muul moel taaskasutusse mittesobiv jäätmeplast ja vanarehvid.“

Pürolüüsiprotsessis tekib kolm peamist toodet: kergem õli, raskem õli ja põlevkivigaas. „Üleminekul keemiatööstusele asume esimesena keemiatoodeteks väärindama kergema fraktsiooni õli, seejärel põlevkivigaasi ja raskemat õli ning paralleelselt tegeleme koos tehnoloogia- ja arenduspartneritega parima CO2 püüdmise tehnoloogia valimisega, et CO2 kinni püüda ja samuti uuteks toodeteks väärindada,“ räägib Margus Vals.

Tema sõnul on pürolüüsitehnoloogial põhinev ja ringmajanduse põhimõtteid järgiv plastide ümbertöötlemine suund, mille poole vaatab enamik maailma suurimaid keemiatööstusettevõtteid.

„Eesti Energia arendavate projektide ning Enefiti pürolüüsitehastest tekkivate toodete vastu on väga suur huvi ning Eestil riigina potentsiaal kujuneda valdkonna liidriks,“ usub ta.

Nõudlus naftakeemiatoodete vastu kasvab oluliselt

Ta viitab ka rahvusvahelise energiaagentuuri IEA värskele prognoosile, mis osutab, et kuigi fossiilkütustel põhinev vedelkütuste tootmine väheneb keskkonnasõbralikumate transpordilahenduste läbimurde tõttu järgmiste kümnendite jooksul märkimisväärselt, kasvab nõudlus naftakeemiatoodete vastu oluliselt.

„Kui oleme suutelised naftast toodetud jäätmeplastid ja vanarehvid uuesti naftakeemiasektori sisendiks andma, tekib meil konkurentsieelis, sest tänu ringmajanduslikule protsessile jäävad täiendavad barrelid naftat välja pumpamata.

Peamine väljakutse ei ole seega niivõrd hetkeolukord majanduses, kuivõrd selgitustöö, et meie visioon, sh süsinikuneutraalsuse saavutamine, on teostatav,“ selgitab Margus Vals. „Ajaloolise pärandi tõttu samastatakse põlevkivi kasutamist põletamisega. Põlevkivi kasutamine pürolüüsimiseks ringmajanduse põhimõtetel keemiatoodete tootmisel on kliimaplaanidega kooskõlas ning vähendab globaalseid emissioone, loob kõrgepalgalisi töökohti ning kasvatab majandust.“

Artikkel ilmus ajakirjas TööstusEST 2022. aasta detsembris. Terviktekst asub ajakirja veebilehel toostusest.ee.