Iseteenindus

Blogi

Kasulikke ja nutikaid nõuandeid energiamaailmast

Eesti Energia sai riigilt toetuse vesisalvesti arendamiseks

28.10.2022

EASi ja KredExi ühendasutus eraldas Eesti Energiale 584 950 eurot, et valmistada ette Ida-Virumaale Estonia kaevanduse alale Eesti esimese vesisalvesti rajamist, mis pärast valmimist annab olulise panuse Eesti elektrisüsteemi paindlikkuse ja stabiilsuse tagamiseks.

Ida-Virumaale Estonia kaevanduse tööstusalale 2026. aastaks planeeritav kuni 225 MW võimsusega pumphüdroelektrijaam ehk vesisalvesti on mastaapne ringmajandusprojekt, mille ehitamisel kasutatakse ära põlevkivi väärindamisel tekkiv lubjakivikillustik ja suletud kaevanduskäigud. Jaam toimib võimsa salvestina, aidates käivitumisel tagada energiajulgeolekut ja elektrivõrgu stabiilsust.

Eesti Energia projektidirektori Veljo Aleksandrovi sõnul liigub arendus heas tempos: tehnilise lahenduse analüüs koos keskkonnamõjude eelhindamisega valmib uue aasta alguses, millele järgneb eelprojekteerimine koos vajalike uuringutega. Eelprojekteerimistööd peaks plaani järgi valmima 2023. aasta lõpuks ning investeerimisotsus langema 2024. aasta esimeses pooles.

„Eesti energiajulgeoleku ja energiasõltumatuse tagamine meie enda varadega on tähtsam kui kunagi varem. Hiljemalt 2026. aastasse planeeritud Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga liitumise valguses on äärmiselt oluline, et Baltimaadesse loodaks vajalikud energiaturud ja tootmis- või salvestusvarad, millega varustuskindlust võimalikult roheliselt ja võimalikult soodsalt tagada,“ ütles Aleksandrov. „Rahvusvaheline huvi Estonia vesisalvesti vastu on väga suur, sest tegemist on unikaalse projektiga. Järgneva aasta jooksul viime EASi ja KredExi rakendusuuringute programmi toetuse abil koos partneritega läbi põhjalikud ja mitmekülgsed uuringud, mis peavad andma kindluse, et meie lahendus toimib.“

Eesti Energia on valmis Estonia vesisalvestiga 2025.-2026. aastal vastavalt Eleringi sünkroniseerimisplaanidele turule tulema, kui vajalikud süsteemiteenuste turud luuakse. Vesisalvesti pakub lahendust mitmele väljakutsele korraga, sest lisaks varustuskindluse tagamisele soodustab see taastuvenergia kasutuselevõttu, aitab jõuda teel ringmajandusel põhineva süsinikuneutraalse keemiatööstuse poole jäätmevaba tootmiseni ning võtab taaskasutusse tööstusterritooriumi.

EASi ja KredExi rakendusuuringute programmi eesmärk on toetada Eesti ettevõtete teadmusmahukat toote- ja tehnoloogiaarendust. „Eesti majandusstrateegiline eesmärk on kõrgema lisandväärtusega tootmine. See aga eeldab nutikamate ja kallimate toodete ja teenuste arendamist, mis tähendab rakendusuuringute läbiviimist. Samas on rakendusuuringute etapp riskantne, kuna investeeringud on suured ja pole kindlust arenduse õnnestumisel ning seetõttu toetabki riik Eesti Energia arenduste suguseid ambitsioonikaid tehnoloogiaprojekte,“ ütles EASi rakendusuuringute programmi arendusjuht Kaupo Reede.

Kuni 225 megavatine jaam toimib suuremahulise salvestina. Selle ülemine reservuaar rajatakse aherainest alustarindile ning alumise reservuaarina võetakse kasutusele suletud kaevandus. Kui energiasüsteemis on elektrit puudu, lastakse vesi ülemisest reservuaarist mööda torusid läbi elektriturbiini, mis muudab vooluenergia elektrienergiaks ja vesi jõuab alumisse reservuaari. Ajal, mil elekter on odav, pumbatakse vesi üles tagasi, et vajalikul hetkel korrata. Tööle hakkab jaam 2026. aastal.

Eelprojekteerimise tulemusel täpsustub investeeringu suurus ja tasuvus ning keskkonnamõjude eelhindamise käigus selgub, milliste keskkonnanõuete ja -tingimustega tuleb selle rajamisel arvestada. Investeerimisotsus on planeeritud 2024. aasta algusesse.

Eesti Energia lahendus on unikaalne, sest pumphüdroelektrijaama survekõrguse ehk ülemise ja alumise veereservuaari vahelist kõrgust suurendatakse taaskasutades Estonia põlevkivikaevanduse mäemassi rikastamisest tekkivat aherainet. Eriliseks teeb projekti ka kaevanduse kasutamine hüdroelektrijaama veereservuaarina.

Planeeritava salvesti kontseptsiooni on võimalik eksportida teistesse riikidesse. Sihtgrupiks on riigid, mille maapinna reljeef pole sobilik klassikalise pumphüdroelektrijaama ehitamiseks (või keskkonnamõjud jaama rajamiseks looduslikesse tingimustesse liiga suured) ning kus on suletud või suletavaid kaevandusi.